12. detsembril tähistab Rahva Raamat oma sajandat sünnipäeva, praeguse nime sai ta küll pool sajandit tagasi. Kui ajalooline 1912. aastal avatud raamatupood Saarise majas 2003. aastal osa oma pindalast Hugo Bossi rõivaärile pidi loovutama, puhkes rahva seas pahameel ja mõnedki kogunesid Draamateatri ette piketile. Kas seda sündmust võib mõnes mõttes sümboolseks pidada?Kadre Vaik: Selline võitlus on alati sümboolne, kuid keeruline on üheselt öelda, kumb sümbol on jõulisem, kas see, mille…
Kõnelus kitšee luulest Maris Kilgiga
Hiljaaegu ilmus Jumalike Ilmutuste sarjas ühe haruldusena 1952. aastal sündinud kitšee keeles kirjutava Guatemala poeedi Humberto Ak`abali luulekogu „Ega kivid ole tummad” Maris Kilgi tõlkes. Milline oli selle raamatu sünnilugu?
Humberto Ak’abali ja teised tänapäeva maia autorid leidsin aastate eest oma esimestel Kesk-Ameerika rännakutel. Ak’abal jäi eriliselt kõlama. Kui ühte luuletust üles hakkasin kirjutama, tuli see otse eesti keeles, pärast ei olnud tõlkida vajagi … Hiljem Guatemalas…
Ikka ja jälle, siin ja seal kerkib küsimus luule olemusest: mis ta on, millega mõõta, kuidas piiritleda, mismoodi hinnata … Kahtlemata on see tänuväärne ja vajalik mõtteaine, vallandades tihtipeale tuliseid keskustelusid. Mõnikümmend aastat tagasi vaieldi ühel pool raudset eesriiet kirglikult selle üle, kas vabavärssi üldse on võimalik luuleks pidada –ja teisel pool oldi samal ajal enam-vähem veendunud, et kõik muud luulevormid, välja arvatud ehk haikud, on oma aja ära elanud.
Vormivaidlusi…
Kaido Vainomaa
Heidi Sarapuu: „Kõige väärtuslikum on, et ükski näitleja pole seni minu tekstidest keeldunud ega istu tuima näoga proovis, lavastamisprotsess möödub kiiresti, mängeldes, ei tehta suuri sõnu ega targutata”
Väiketeater Varius tähistas eile oma veerandsajandat sünnipäeva. Selle teatri looja ja kunstiline juht Heidi Sarapuu on oma igipulbitseva energia ja loojavaimuga kirjutanud kokku 38 lavateost, lavastanud 40 näidendit, lisaks sellele kirjutanud ja lavastanud 20 kuuldemängu.
Alustasid rohkem kui veerand sajandit tagasi koolinoorte juhendamisest…
Kaido Vainomaa
Kõnelus Vello Saloga
Sel aastal täitub sisuliselt ühemehekirjastusel Maarjamaa pool sajandit. Sellesse mahub aukartustäratav loend haruldusi, seda imekspandavam, et kõik need on välja antud nii-öelda põlve otsas, suure pühendumise ja väheste vahenditega. Kuidas, miks ja millest sa tookord alustasid?
Sõnad „Maarjamaa kirjastus” trükitult esinevad esimest korda Läti Henriku kroonikas.
See oli üks projekt, mis läks õnneks; neid oli mitu. Kui alustasin Maarjamaa taskuraamatu sarja, siis maksis üks raamat üks dollar. Ja selle…
TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuurimise keskuse ja Tartu Kirjanduse Maja algatusel toimus 21. septembril Tartu ülikoolis Kauksi Ülle poolesajanda sünnipäeva puhul pidulik ja põnev seminar „Säält ma saiõ sõnakõrra”. Lõuna-Eesti saatkonna ruumides oli välja pandud ühepäevane temaatiline näitus ja seminarile järgnes hoogne sümpoosion kirjandusmajas, kus esitleti Kauksi Ülle vastset luulekogu „Palunõiaq”.
Tiia Allas andis asjatundliku ülevaate Kauksi Ülle kogu senisest loomingust. Kuigi 20 aasta jooksul kirjutatut 20 minutiga kokku võtta on…
Kõnelus Tõnu Õnnepaluga ööl vastu esimest juubelit
„Mandala” on su seitsmes romaan, kui „Flandria päevikutki” romaanina lugeda. Ja „Kevad ja suvi ja” on omakorda luulepäevik. Mis ajendab enamasti kirjutama – idee, ettepanek, harjumus? – ja mis määrab vormi?
Näe, jah, ise ma polnud neid lugenudki. Päris vahva, et seitsmes. Luuleraamat, mis nüüd sügisel tuleb, „Kuidas on elada”, see on ka seitsmes. Ma ei ole neid sättinud küll nii. Peaks tõlked ka üle…
Luigetiigi lähistel, Vilde muuseumi ees peetakse 15. septembril juba viiendat korda Eesti kirjanduse sügislaata, erilise tähelepanu osaliseks saab seekord naljakirjandus.
Oma uudiskaupa pakub kümmekond kirjastust, vanemate raamatutega on väljas MTÜ Uuskasutuskeskus, MTÜ Raamaturinglus ja Tallinna Keskraamatukogu, mõnelgi paneb aga südame hüppama MTÜ Kirbuturg organiseeritud raamatukirbukas.
Kell 12 loeb Ilmar Trull lastele muuseumi ruumes oma naljaluulet, kell 14 vestlevad seal omavahel humoristid Mart Juur ja Andrus Kivirähk, katsuvad naljal kui nähtusel sabast kinni…
Sergei Dovlatovist on paari aastaga saanud sümbol, ennekõike tänu Tallinna Dovlatovi päevadele, mis on festivalina sillaks eesti ja vene kultuuriruumi vahel.
Programmi „Tallinn – 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn” raames algatatud festival toimus sel suvel teist korda, 24. ja 25. augustil aset leidnud II Dovlatovi päevade üritusi külastas kokku ligi 1300 inimest Eestist, Venemaalt ja USAst.
Lisaks Dovlatovi-teemaliste dokfilmide „Dovlatov ja ümbruskond”, „Vertikaalne linn” (Pihkva 2002) ning „Kirjutanud Sergei Dovlatov” (Moskva 2012) Eesti…
„Mu elus on kõik vale olnud, välja arvatud luuletused”
Soome ühest tuntumast luuletajast, kirjanikust ja tõlkijast Pentti Saarikoskist (1937–1983) kogu tema vastuolulisuses sai legend juba eluajal. „Tema stiili ja elustiili on viimase poole sajandi jooksul nii palju imetletud, jäljendatud, kadestatud, ülistatud ja paisutatud, et võiks peaaegu öelda: kui Saarikoskit poleks olemas olnud, siis oleks tulnud ta välja mõelda. Pilt indiaani peapaela või kootud mütsiga habemikust, kelle pilgus näib alati püsivat eriline…
MTÜ Look „Nõiutud kevade”, autor Toomas Suuman, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak. Mängivad Argo Aadli, Alo Kõrve, Indrek Ojari, Mart Toome, Maarika Mesipuu, Erik Ruus, Bonzo, Jõgevamaa harrastusnäitlejad ja puhkpillimängijad. Esietendus 14. VII Palamuse muuseumis.
Oskar Lutsu 125. ja „Kevade” 100. sünnipäeva on tänavu väärikalt tähistatud vähemasti kahe näitemänguga: Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud Andrus Kiviräha näidendiga „Kevadine Luts” ning Toomas Suumani kirjutatud ja Madis Kalmeti lavastatud „Nõiutud kevadega”. Sama tandem…
Kõnelus Mihkel Kunnusega
Aasta kirjanik pidi Liivi muuseumis välja selgitatama õhtu juhi poolt välja töötatud uudse ja objektiivse hindamismeetodi põhjal. Tõepoolest rakendati faktoranalüüsi, mis on kvantitatiivteadustes üsnagi tuttav. Kuidas selgitaksid selle nelja kriteeriumi kirjandushuvilistele?
Mihkel Kunnus: Kirjandusvõistlusi tavatsetakse tihti võrrelda spordivõistlustega ning seda vastanduvalt. Öeldakse, et kirjandus pole mingi kuulitõuge või odavise, kus mõõdad pikkuse ära ja pingerida kohe valmis. Aga sarnasust on neil kahel võistluse liigil ikka ka küllaga. Inimestel on…
Eesti kultuuris on mõndagi rõõmustavat: Jüri Üdi Klubile on lisandunud Juhan Liivi Klubi. 18. augustil leidis Alatskivi lähistel Liivi muuseumi ja Juhan Liivi Klubi algatusel aset intrigeerivalt välja kuulutatud üritus, Eesti parima kirjaniku valimine. Seda juba teist korda, 2010. aasta kirjanikuks valiti Vahur Afanasjev. Tänavu salvestati üritus ka raadiosaate ehk „Ööülikooli” tarvis.
„Seda, mil viimati päris kirjanikud omavahel avalikult mõõtu võtsid, mäletavad ainult muuseumitöötajad ja vanad õppejõud,” märkis õhtu juht Mihkel…
Kõnelus Kristiina Ehiniga
26. juunist 1. juulini toimus Londonis suurejooneline luulefestival, kus oli esindatud ligi kakssada riiki. Kuidas möödus ja mida kujutas endast Poetry Parnassus?
Kristiina Ehin: Thamesi lõunakaldal seisab Londoni suurim kultuurikeskus South Bank Center. Selle ümber ja sees käis luulefestivali vilgas seltskonnaelu: pidulikud raamatuesitlused, seminarid, aruteluringid, ilusad hästi lavastatud luuleõhtud münditee ja sulnite vaadetega üle Londoni, kärarikkad ja pisut laadalikud slämmpoeetide kohtumised, akadeemilised luulelugemised kontsertsaalides, luule ja muusika läbipõimumised keskuse…
Kõnelus kirjastaja (:)kivisildnikuga
Jumalikud Ilmutused ilmuvad Eestis esimese print-on-demand-sarjana. Mida kujutab endast õieti print-on-demand ehk trükk nõudmisel (PoD), milliseid võimalusi pakub?
PoD on nagu valerahategemine, mis ei ole mõistagi ideaalne majanduse ülesehitamise vorm, aga keegi pole suutnud ka midagi paremat välja mõelda. PoD on tehniline võimalus trükkida raamatuid väikeses trükiarvus, kas või ühekaupa. Kes pole trükiasjandusega kokku puutunud, sellele olgu öeldud, et tavatrükk muutub ebamajanduslikuks, kui trükkida alla 300 raamatu. Kes pole…
Kõnelus e-raamatute tootja Digira OÜ tegevjuhi Mihkel Nummertiga
Infotehnoloogiaettevõtete Liidu otsusega määrati aasta 2011 eest aasta teo auhind e-raamatute läbimurdele. Kui enne 2011. aastat ei olnud Eestis e-raamatuid peaaegu olemaski, siis nüüd ulatub nimetuste arv juba tuhande kanti, kasvades iga päevaga. Mismoodi näeb välja ühe e-raamatu kirjastamine?
Mihkel Nummert: Selles ei ole midagi maagilist. Kirjastamisprotsess on sama kui paberraamatu puhul, miinus trükkimine ja logistika. Kirjastused valivad raamatuid, mida välja anda, sõlmivad lepingud…
Kõnelus Arthur Japiniga
Teie äsja eesti keeles ilmunud Kerti Tergemi tõlgitud romaanis „Võrratu puudus” („Een schitterend gebrek”) on elegantselt kokku põimitud näiliselt kaks lugu, mis osutuvad üheks ja samaks. Romaani alguses on põgus, kuid tähendusrikas episood peeglitega, kus ema annab tütrele mänglevalt teada, kui väga nad isaga teineteist armastavad. Peeglimeistrist vanaisa kingitusena riputatakse vastsündinu hälli kohale väike ümmargune peegel, mille lihvitud ääris viskab vikerkaarehelke ja mille tagaküljele on graveeritud Püha Lucia…
Kõnelus Kaisu Lahikaisega
Palju õnne väärika Mikael Agricola tõlkeauhinna puhul! Tuleval aastal saab 30 aastat su esimese romaanitõlke, Juhan Peegli „Langesin esimesel sõjasuvel” ilmumisest. Kuidas sinust tõlkija kujunes, millised on su seosed Eestiga?
Mul on niisugune tunne, et Eesti ja eesti kirjandus tulid mu juurde vähehaaval, ilma et ma ise – vähemalt alguses – oleksin osanud midagi tahta ja otsida.
Kooliajal nägin Soome TVs Lennart Mere filmi „Veelinnu rahvas”. Arvan, et see oli…
Palju õnne auväärse Rootsi Akadeemia tõlkeauhinna puhul! Kas tunned end rohkem rootsi või eesti kirjanikuna?
Kahjuks ei kuulu ma Eesti Kirjanike Liitu, vaid Rootsi ja Norra omasse. Ma ei valda eesti keelt nii hästi, et ise selles keeles kirjutada, küll aga saan seda tõlkida. Nii ei valda ma piisavalt ka norra keelt: minu raamatud, mis antakse kõigepealt välja Norras, on alati teiste tõlgitud. Kas ma olen norra kirjanik? Jah, teatud määral,…
Palju õnne Läti kirjanduse aasta auhinna puhul! Kuidas tekkis side eesti keele ja kirjandusega?
Lapsepõlves lugesin Oskar Lutsu „Kevadet”, samuti vaatasin seda näidendina Riia Noorsooteatri laval, ja see meeldis mulle tohutult. Kooli kohustusliku kirjanduse hulka kuulus Silvia Rannamaa „Kadri”. Vanaisa raamaturiiulil seisis ka raamat kummalise pealkirjaga „Kalevipoegs”, aga tollal see jäi lugemata. Hakkasin eesti kirjanduse vastu suuremat huvi tundma alles Eestis elades ja eesti keelt õppides. Elasin Tartus umbes viis aastat…
Kõnelus Juhani Salokandlega
Palju õnne Soome riikliku kirjandusauhinna puhul! Sinu roll eesti kirjanduse vahendajana soome keelde ületab muidugi suuresti tõlkija oma, Soomes nähaksegi sind eesti kultuuri saadikuna. Ligi neljakümne aasta jooksul oled jõudsasti aidanud ehitada silda, mil tuleb vastu pidada üha kasvavale kahesuunalisele liiklusele. Aga su enda loomingust on eesti keelde tõlgitud vaid „Päästja”, mis ilmus 1994. aastal sarjas LR. Praegu tõlgid „Tõde ja õigust”. Kas nii mahuka tõlketegevuse juures jääb…
Üleilmse tegevuskunsti rändfestivali „Nulltolerants. Mitmekesine universum. Plahvatus” ringreisi raames jõudis Eestisse ka tõeline Kentuki Lõvi – karismaatiline ja legendaarne kuulutajapoeet, biitnike kaasaegne Ron Whitehead, kelle sõnum lõi kõlama nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus. (Vt ka eelmine Sirp, lk 17).
Ron on ühtaegu underground’i kuningaks tituleeritud lindprii luuletaja ja tunnustatud kirjandusprofessor, ennekõike aga missioonimees Ralph Waldo Emersoni või Walt Whitmani vaimus. Sündinud 1950. aastal Lääne-Kentucky taluperes, lahkus Ron Whitehead 17aastaselt kodunt vaimsetele…
Raamatu ja roosi päeval, jüripäeval, anti botaanikaaias traditsiooniliselt üle kirjandusfestivali „Prima vista” eelsündmusena 333 euro suurune kirjanduspreemia „Esimene samm”. Kuidas iseloomustad žürii esimehena selleaastast konkurssi?
Hannes Varblane: Tänavu esitati kokku kümme preemia statuudile vastavat kandidaati, nii proosa- kui luuletekste, mis on ilmunud 2011. aasta jooksul ajakirjades Vikerkaar ja Värske Rõhk. Esitatute hulgas oli kuus tüdrukut ja neli poissi, viis luule- ja viis proosateksti. Nii et vägagi tasakaalus, kirjanduslikult aga üsna mitmekesine.
Kuna…
Kõnelus Kätlin Kaldmaaga
Sõnadega „Eesti on nii väike …” algab liigagi palju mõtteavaldusi. Seda suurem tundub siinsete elu. Mõni inimene elab nagu mitme eest, jõuab märkamatult korda saata uskumatult palju. Sina saabusid äsja Linarese luulefestivalilt, millest Eestis siiani kuigivõrd ei teata – kas olid seal esimene suitsupääsuke ja kuidas leidsid sinna tee?
Linarese luulefestivalil olin küll esimene eestlane. Tee sinna oli kiina-käänaline, ja nagu ikka, läks läbi inimeste – üks soovitab teisele,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
