Piret Pääsuke ja Jan Kaus kirjandusest RRis
Muljetavaldav rida eesti luuletajaid esines televisioonis ühe aasta jooksul peaaegu iga päev pärast uudiseid ühe luuletusega. Nüüd on juba mõnd aega võimalik näha ja kuulda ka eesti proosakirjanikke ja tõlkijaid esitamas oma loomingut. Kuskohas?
Piret Pääsuke: Seda on võimalik vaadata-kuulata aadressil: read.err.ee. Samuti jõuab sinna kirjandusfestivali „Head read” avalehelt. Täpsemat infot leiab veel http://www.err.ee/sisu.aspx?id=1176&s=12.
Kuidas idee sündis? Mis oli ajendiks?
P. P.: Idee tuli saksa kirjandusruumist (ma…
Alates UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemisest 2006. aastal on Eesti selles vallas aktiivselt tegutsenud: 2010. aastal avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu (www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu), mida haldab Rahvakultuuri Keskus, korraldatakse koolitusi ja õppepäevi. Vaimse kultuuripärandi mõiste äratab üha enam huvi. Seepärast on rõõmustav, et nüüd on eesti keeles ilmunud komplekt infovihikuid, kus rohkete näidete ja illustratsioonide varal selgitatakse vaimse kultuuripärandi olemust. See tähendab selliseid põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja…
Värskelt ilmunud ingliskeelsete idiomaatiliste väljendite kogumik „Inglise meel inglise keeles. Keelenäiteid” märkis autori, legendaarse keeleõpetaja, nii Akadeemilise Inglise Klubi kui Akadeemilise Inglise Suusalaagri algataja Irene Tiiveli 88. sünnipäeva. Esitlus ei leidnud aset küll mitte Sangaste lossis, kus enamik keeleõppeks korraldatud lavastusi, vaid Irene Tiiveli elupõlises töökohas teaduste akadeemias.
Erakordse ja pikaajalise inglise keelt ja kultuuri tutvustava pedagoogilise tegevuse eest on Irene Tiivel pälvinud 2003. aastal Inglise kuninganna kõrge autasu, Briti Impeeriumi…
Äsja ilmunud raamat „I meetod – keeled” on väga selge ja klaar, hästi süstematiseeritud keeleõpik. Kuidas tekkis selle väljatöötamise mõte ja kuidas kulges protsess?
Ott Ojamets: Idee keelemeetodi loomiseks tekkis loomulikust vajadusest ise paremini ja efektiivsemalt keeli õppida. Olen alati tundnud, et keeled on midagi väga kasulikku, ning seepärast läksin neid (täpsemalt romaani keeli) ka ülikooli õppima. Siis hakkas üha enam tunduma, et meetodid, mille toel keeli õpitakse, on iganenud ja…
Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolekuks 23. märtsil on vastloodud kirjastus Luul avaldanud Jaan Malini koguteose „Meile. Eesti Kirjanike Liit seisuga 1. jaanuar 2010”.
Kust tuli ajend selline kogumik välja anda ja on sel mingi seos Kivisildniku omaaegse laineid löönud nimekirjaga?
Jaan Malin: Eks kõik on omavahel seotud. Kuigipalju mõjutas Kivisildnik ikka, aga kahtlemata ei olnud tema ainus. Minul on mitu peret. Üks on kirjanike liit, üks on kirjanduse selts ja üks on EYS…
Emakeelepäeval anti üle järjekordsed Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinnad. Proosa osas pälvis selle Olle Lauli romaan „Kodutus”, luules Kalju Kruusa „Tühhja”, esseeauhinna sai Tõnu Õnnepalu „Ainus armastus. Valik esseid” ning vabaauhinna Andrei Hvostov „Sillamäe passioon”. Näitekirjanduse auhind läks Jaan Kruusvalli näidendile „Tasandikkude helinad”.
Milline on auhinnatud teose tähendus teie enda jaoks?
Olle Lauli: Neid tähendusi on vist väga palju. Romaan on uus maailm. Kui ta ellu ärkab, siis muutuvad tegelased seal kirjutajale väga lähedasteks.…
Emakeelepäeva raames on valmimas kogumik soome-ugri autorite emakeelele pühendatud luuletustest. Koostaja Urmas Bereczki, mis oli sellise antoloogia kokkupanemise ajendiks?
Antoloogia ajendiks on see, et keel ei ole pelgalt vahend, mille kaudu me oma mõtteid väljendame, vaid peale selle on meil emakeelega mitmel põhjusel väga isiklik ja emotsionaalne side. Emakeel saab seetõttu olla ka luuletuse objektiks ja inspireerijaks, mitte ainult vahendajaks. Luulekogu vahetuks ajendiks on meie (Ungari Instituut, Euroopa Komisjoni Eesti esindus,…
Eva Maria Vint-Warmington
Täna, 2. märtsil kuulutatakse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses pidulikult välja järjekordsed Tuglase novelliauhinnad Kätlin Kaldmaale novelli „Kui poisid tulid” (Looming, nr 12) ja Toomas Vindile novelli „Pettekujutelmade linnuparv” (raamatus „Kunstniku elu”) eest. Žürii eelvalikusse kuulusid veel ka Mehis Heinsaare „Tagasitulek”, Kärt Hellerma „Mängumeri”, Andrei Hvostovi „Astma”, Toomas Raudami „Kunstnikulapsed”, Sven Vabari „Tänavakunstnikud” ja Rein Veidemanni „Kõnekirjutaja”.
Mõned küsimused žüriile. 1. Millise mulje jättis seekordne novelliaasta? 2. Mis imponeeris võidutööde…
Tänavu antakse kolmandat aastat välja Jaan Krossi kirjandusauhinda. Mis oli algatuse ajendiks?
Märt Väljataga: Jaan Krossi kirjandusauhinna asutasid kirjaniku pärijad kolme aasta eest, et tunnustada väljapaistvat saavutust mõnes Jaan Krossi loometegevusega seotud valdkonnas: ilukirjandusliku proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke alal. Valik langetatakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud raamatute seast, mis ei tarvitse isegi olla eestikeelsed. Selline määratlus on mõistagi väga lai, võib-olla ei olegi meil teist nii laia välja…
Eesti romaanivõistluste traditsiooni alustas kirjastus Loodus 1927. aastal. Sestpeale on Eestis – ja kirjastuse Orto algatusel ka väljaspool Eestit – peetud ligi 30 romaanivõistlust. Võidutööde seas on nii praeguseks eesti kirjandusklassikasse kuuluvaid teoseid kui ka neid, mida peaaegu ei mäletata. Enamasti jääb võistlustööde arv 40 ja 60 vahele, erandiks oli 1985. aasta romaanivõistlus, kui laekus koguni 77 tööd.
Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlus toimus sel aastal kolmandat korda; 24. jaanuaril anti auhinnad Apollo…
Me oma kõrgust eal ei tea –kui tõusta kästakse,siis ulatuvad mõned meist –kes tõesed – taevasse –
Emily Dickinson
Frederick Matthias Alexanderi järgi nime saanud Alexanderi tehnikat on esmapilgul raske kirjeldada. Võrreldes jõusaaliga ei toimu inimestega, keda õpetaja vaevuaimatavate puudutuste abil suunab istuma või pikali heitma, tõusma või mõne sammu astuma, justkui midagi – nad ei rassi ega pinguta. Pigem vastupidi: kogu tähelepanu on keskendatud just pingest vabanemisele, algse loomulikkuse leidmisele. Ja…
Äsja täitus 125 aastat Oskar Lutsu sünnist ja sada aastat legendaarse kooliromaani „Kevade” esmailmumisest. Sellega seoses on põhjust huvi tunda kirjandusõpetuse praeguse olukorra vastu.
Kas ja mida „Kevade” ning eesti kirjandusklassika tänapäeva koolilapsele tähendab?Millised on eesti keele ja kirjanduse õpetamisel suurimad raskused?Millised meetodid on osutunud kõige tulemusrikkamaks?Kas peate lõpukirjandit vajalikuks?Kas noorte huvi kirjanduse vastu näitab ajas muutumise märke?Milline on olnud kõige rõõmustavam kogemus?Milliseid samme peate vajalikuks kultuuri- ja hariduspoliitikas?
*
Anu Kell, Gustav…
UNESCO egiidi all on äsja välja kuulutatud 2014. aasta maailma raamatupealinna konkurss. Esimesena pälvis selle tiitli 2010. aastal Ljubljana ja praegu on maailma raamatupealinn Buenos Aires. Alates 23. aprillist kuulub tiitel Jerevanile ning 2013. aasta raamatupealinnaks on valitud Bangkok.
Raamatupealinna tegevusaasta ei kattu päriselt kalendriaastaga, vaid saab alguse rahvusvahelisel raamatu ja autoriõiguse päeval, 23. aprillil, mida ka Eestis on tähistatud juba aastaid mitte üksnes jüripäeva, vaid UNESCO algatusel ka raamatu ja…
ASKO KÜNNAP: Kui tegemist on maakaardiga, siis on seal tõenäoliselt märgitud teed ja asulad, jõed ja järved. Täpsema kaardi puhul ehk ka samakõrgusjooned, paar piimapukki ja bussipeatust koguni. Kui tegemist on postkaardiga, siis laiutab seal mõni kulunud olemisega vaatamisväärsus, mõttetuim neist kõigist Brüsseli alamõõduline kusik. Kui aga tegemist on kolmandast kaardipakist tõmmatud luulekaardiga, siis kargab sealt lugejale vastu kogu tõde. Ilus ja kole, nunnu ja halastamatu. Näiteks tumedama paki risti…
Ülo Vooglaid, Vanaisa. Toimetanud Tiia Kõnnusaar. Kujundanud Anneliis Aunapuu. Väike Vanker, 2011. 87 lk.
Madalates majadeskohtas kõrget vaimu:uhket, vaba vaimulaadi –talupojaväärikust.Kõigest sellest osa saadi.Palju on mul sellest aimu …
Juhan Viiding
*
Elulugude tulvas on olnud üks rõõmustavamaid Ülo Vooglaiu „Vanaisa”, nauditavalt kirja pandud, aga ennekõike üks ütlemata vajalik raamat, õieti kvintessents kõigest, mida Ülo Vooglaid on aastakümneid kõnelnud haridusest, kasvatusest, väärtustest ja väärikusest. Ehk on lugude kaudu kergem edasi anda seda, mis muidu…
Aasta 2011 on kuulutatud liivi kultuuri aastaks ja sel puhul on toimunud mitmeid sündmusi nii Eestis kui Lätis. Kas tahaksid mõnd neist eriliselt esile tõsta?
Valts Ernštreits: Tähtsaimad on minu meelest just jäävad asjad, milleks on tänavu mitmed liiviteemalised väljaanded, sest nende mõju jätkub ka siis, kui kõik üritused on ära kõlanud. Eestis on sellistest tähtsaim Eesti Keele Sihtasutuse välja antud suur liiviteemaline kogumik, mis tutvustab ulatuslikult liivi kultuuri, alates ajaloost,…
Eesti ei erine Põhjamaadest ega Euroopast mingi erilise eksootikaga, tunnustada tuleb eesti keele ja kultuuri väärtustamist sellisel tasemel, et see tagab kirjanduse normaalse arengu. Võrreldes mäemari või udmurdi kirjandusega, nagu leidsid Valeri Alikov ja Mush Nadii, on eesti kirjandus praegu üsna õnnelikus olukorras. „Eesti on ilus, inimesed on kuldsed, ajalugu paneb imetlema – kirjandus on kuldne, kohe tõlgiks ja tõlgiks!” võttis selle särasilmselt kokku Mush Nadii.
Tõlkimiseks pakub enamikule tõlkijaist jätkuvalt…
Eesti Kirjanduse Teabekeskus loodi 2001. aastal tolleaegse kirjanike liidu esimehe Mati Sirkli ja Eesti Kirjastuste Liidu algatusel. Tol aastal ilmus väljaspool Eestit 14 eesti ilukirjandusteose tõlget. Tänavu, kümme aastat hiljem, on neid juba üle neljakümne. Tõlkijatele 3.–8. detsembrini korraldatud piduliku seminari puhul mõned küsimused Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevjuhile Ilvi Liivele.
Eesti keele ja kirjanduse juurde toovad tõlkijaid mitmed teed. Kas neid on võimalik kuidagi määratleda?
Andsime kümnenda tegevusaasta puhul välja raamatu „Tõlkes…
Kui hollandi pianist Charles Visser avastas üheksakümnendate algul ühest antikvariaadist Hillar Kareva „Eleegia” partituuri, ei olnud tal autorist vähimatki aimu. Et saksofonile ja klaverile kirjutatud muusika teda aga tõeliselt köitis, oli vaja leida kaaslane, kellega koos see ette kanda. Nii kohtuski Charles Visser endast üsna erineva muusikunatuuriga noore saksofonisti Luc van Gesseliga, kellega koos moodustati duo Tendre Guerre (’õrn sõda’). Oletades, et tegu on vene naisheliloojaga, püüdsid nad „Eleegia” autori…
Äsja lõppes lasteraamatuvõistlus „Põlvepikuraamat”, mille eesmärgiks oli leida uusi raamatuid ühe kuni viie aasta vanustele lastele. Võistlusel osales 75 tööd. Žüriisse kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskusest Anne Kõrge, Kirke Kangro, Ilona Kivirähk, Asta Trummel ja Piret Voll. Esimese koha vääriliseks tunnistati Eva Kofi ja Marja-Liisa Platsi võistlustöö, teiseks tuli Tiia Mets. Kolmandat kohta jagasid Annika Tonts ja Kertu Sillaste, äramärkimist leidsid mitmed teisedki tööd.
Kuidas selline algatus sündis ja teoks sai?
Piret Voll:…
Eesti Rahvusraamatukogus köidab möödujaid äsja avatud väike raamatupood Muusa. Sel puhul mõned küsimused Muusa asutajale, kirjastuse Pilgrim juhile Tiina Ristimetsale.
Olid üks esimesi, kes võttis nõuks raamatupoodide nägu Eestis ümber korraldada. Rahva Raamat sai tuule tiibadesse just tänu sinule. Kuivõrd on su tolleaegne nägemus praeguseks täitunud?
Tiina Ristimets: Kindlasti ei saa ma seda au pelgalt endale võtta. Tookord olin uueneva Rahvaraamatu meeskonna juures lihtsalt üks kaasamõtleja ja muutuste tagantutsitaja. Tegelikult tegi selle…
16. oktoobril kõneles sel teemal programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” jutuvestmissarja raames Vanalinna Muusikamajas taani-ameerika juurtega, praegu Rootsis elav jutuvestja ja teatridirektor Inger Lise Oelrich. Allpool kokkuvõte tema ettekandest.
Kõigil on igatsus kuulda lugusid, millel on tähendus – nii klassikalisi kui ka spontaanselt sündinuid, mis saavad alguse hetkest ja suunduvad tulevikku. Need lood saavad alguse inimese sisimast, mitte ei saabu käsuna kõrgemalt poolt. Igal inimesel on sünnipärane õigus kõnelda ja…
Et Lauluisa rahul oleks Eepose täisteksti teise tõlke sünnilugu on eesti kultuurimaastikul erakordne. Seda valgustab väljaande peatoimetaja Marin Laak.
Mis ajendas Triinu Kartust „Kalevipoega” uuesti tõlkima?
Marin Laak: Peaks alustama sellest, et Austraalia eestlaste seas oli Triinu Kartus tuntud luuletajana, tema luulekogu „Varjude mäng” (Adelaide 1993) oli äratanud tähelepanu, oma luulet luges ta ka Austraalia eesti majade tähtpäevaüritustel. Heast sõnatajust ja -andest kõnelevad ka tema pikad tõlkealased kirjavahetused, millega mul oli õnn…
Palju õnne värskele Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimehele! Millised on plaanid järgmiseks kolmeks aastaks?
Piret Bristol: Ennekõike on kavas keskenduda kirjanike maja ajaloo ja arhiivi tundmaõppimisele, eriti kuna järgmisel aastal tähistab kirjanike liit oma 90. tegevusaastat ning lähiajal täitub 20 aastat Kirjanduse Maja taastegutsemisest Vanemuise tänaval. Näen siin häid koostöövõimalusi kirjandusmuuseumiga. Kaante vahele tuleks koguda esmajärjekorras Tartu osakonna sõjajärgne ajalugu, alates Erni Hiirest, Kalju Käärist ja Lehte Hainsalust. Sõjaeelse aja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
