Jelena Skulskaja, suvel ilmus sul kirjastuses Varrak Juhan Viidingu venekeelne luulekogu “Öölaul meeshäälele”, äsja nägi trükivalgust kogumik “Kohtumiseni paradiisis”, kus lisaks originaalluulele on avaldatud ka eesti luuletajate tõlkeid. Mis üldse motiveerib luulet tõlkima?
Jelena Skulskaja: Mulle tundub, et igas professionaalses luuletajas elab palju rohkem luuletusi, kui ta eales kirja suudab panna. Luuletajal on selline sisesund – nagu doonoril, kes annab verd – vallandada endasse kogunenud igatsus, õrnus, ülekohus, kurbus, kibedus ……
Tänavu 27. augustist 2. septembrini toimus viiendat korda Lätit, Eestit, Soomet ja Rootsit ühendav kirjandusüritus „Luulesõit”, mille üks korraldajaid on Soome Instituut. Sellega seoses mõned küsimused Soome Instituudi kultuurisekretärile Jenni Kallionsivule.
Mida seekordne Luulesõit endast kujutas?
Tegemist on mitmekeelse luuleturneega, millel peale traditsiooniliste osavõtjate Eesti, Soome ja Läti osales sel aastal esimest korda ka Rootsi. Selle aasta teemaks oli vähemuskeeltes kirjutavad luuletajad. Peale vene keeles kirjutava Igor Kotjuhi Eestist osalesid tuuril liivi…
Hiina on suur. Ja ettevõtmised mastaapsed. 8. – 11. augustil toimus Hiinas kolmas Qinghai järve rahvusvaheline luulefestival, üks maailma seitsmest suurimast, kuhu seekord oli 58 riigi seas kutsutud ka Eesti. Kohal oli üle paarisaja luuletaja ja festivali avas provintsi pealinnas Xiningis suurejooneline konverents pealkirjaga „Keelte mitmekesisus ja loov luuletõlkimine rahvusvahelise suhtluse taustal”. Kuigi festival pidi toimuma inglise keeles, ei jõudnud suuline tõlge paraku alati ettekannetele järele; kogukad trükised, mida igale…
Sergei Dovlatovit meenutab Elvira Mihhailova
1941. aastal Ufaas sündinud ja 1990. aastal New Yorgis surnud Sergei Dovlatov elas aastatel 1972–1975 Tallinnas. Kas räägiksite lähemalt, mis asjaoludel ta Tallinna saabus?
Elvira Mihhailova: Selleks ajaks oli Dovlatov jõudnud juba kümme aastat proosat kirjutada, avaldada seda aga ei õnnestunud – ei Peterburis ega Moskvas. Saatis küll erinevatele kirjastustele, aga igalt poolt saabus ühtemoodi vastus: lood küll meeldivad, aga avaldada pole võimalik. Kuna Eestis oli oma…
Ilmar Lehtpere, oled elanud mitmes maailma paigas ja viimased aastad Viljandis eesti kirjanduse tõlkijana. Millisena tajud tänast Eesti kultuuriruumi?
Kasvasin üles USAs eesti kogukonnas. Lähedased inimesed minu ümber olid kõik põgenikud. See keskkond muidugi mõjutas mind väga otsustavalt. Kui asusin Eestisse elama pärast pikki aastaid Saksamaal, oli see mulle tõeline kojutulek – tundsin kõik ära, kuigi ma polnud Eestis kunagi elanud. Saksamaa ja USAga võrreldes on Eesti ikka väga inimlik maa.…
Doris Kareva vestlus Roxanna Panufnikuga.
Roxanna Panufniku, poola juurtega inglise helilooja suurteose „Tallinna missa. Elutants” on temalt tellinud Tallinna Filharmoonia programmi „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011” raames. Selle eestikeelne tekst põhineb Bernt Notke „Surmatantsul”, autorid Jürgen Rooste ja Doris Kareva, ning ladinakeelsetel liturgilistel tekstidel. Teose maailmaesiettekanne toimub 29. juunil Tallinnas Jaani kirikus. Esinevad Patricia Rozario (sopran, Inglismaa), ETV tütarlastekoor, Tallinna Ülikooli Kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale ja Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel.
DORIS KAREVA:…
Iwan Brioc: mulle on rõhutute teater ennekõike signaal solidaarsusest.
Walesis Cardiffis elav Iwan Brioc on rakendusteatri konsultant ja praktik, kes on õppinud filmindust, humanitaarteadusi, draamateraapiat ja kunsti ning tegutseb praegu Cynefini teatri kunstilise juhina. Ta on teinud aastate jooksul üle veerandsaja lavastuse, kasutades enda loodud labürintteatri meetodit. Samuti on Brioc juhendanud üle 20 aasta töötubasid ning teda peetakse üheks kogenumaks rõhutute teatri asjatundjaks maailmas. Brioc on olnud ka rahvusvaheliste võrgustike Drums…
Doris Kareva: Tänavu toimus „HeadRead” kolmandat korda ja ikka ei ole meedias üksmeelt selles osas, kuidas festivali pealkirja täpselt hääldada või käänata. Kuidas on õige?
Krista Kaer: „Head read” muidugi, eesti keeles.
Kas tänavuse festivali suurejoonelisus tulenes kuidagi ka kultuuripealinna staatusest?
Britta Koržets: Muidugi oli sellest suurt abi, nii rahalist kui ka toetust reklaamiga. Just see, et me olime osa kultuuripealinna programmist, andis võimaluse festivali natuke suuremana teha ja seega ka rohkem nähtav…
Kirjandusfestivalide „HeadRead” ja „TriaLogos” raames toimus Prantsuse Kultuurikeskuses eelmisel nädalavahetusel rida kirjandusüritusi, mis tõi kokku hea hulga huvilisi.
Omamoodi pretsedendi lõi noore prantsuse kirjaniku Manuel Benguigui esikromaani „Le Voyage d’Albert” („Alberti reis”) ilmumine kirjastuses Hermes. Ei ole just tavaline, et Eesti kirjastused annaksid välja võõrkeelseid raamatuid tundmatutelt autoritelt. Koostöö esimest korda Eestisse saabunud Manuel Benguigui ja kirjastuse vahel laabus aga nii sujuvalt, et järgmiseks on kavas Albrecht Düreri aastast 1520 pärinevate…
Esimest korda toimub mõttekultuuri festivali TriaLogose poeesia osa muusikast, teatrist ja filosoofiast eraldi, 28. ja 29. mail. Sel puhul on Sirbis juttu vene-juudi juurtega inglise kirjaniku Elaine Feinsteiniga ja skulptorist luuletaja Pascale Petit’ga.
Kõnelused surnutega
Elaine Feinstein, kuna sel aastal on TriaLogos’e festivali teemaks perekond, siis ehk kõneleksite oma päritolust lähemalt.
Kõik mu neli vanavanemat olid vene juudid, pärit Odessast. Isaisa oli kõrgelt haritud pühakirjatundja, kes valdas viit keelt, Inglismaal hakkas ta tegema…
1994. aastal loodi Eesti Romaanifond, esimeheks Rein Põder ja direktoriks Olev Remsu. 2001. aastal aga tekkis rahaline patiseis seoses MTÜde seaduse muudatustega, millele küllalt kiiresti ei märgatud reageerida. Et mitte kaotada ligi 48 000 krooni ühingu raha, soovitas Avo Viiol Eesti Romaanifondi ümber registreerida teise nime all, milleks sai Eesti Romaaniühing, esimeheks Eeva Park ja direktoriks Andres Langemets. Peale mõttevahetuses osalenute kuuluvad ühingusse veel Olev Remsu, Teet Kallas, Tarmo Teder ja…
Kristjan Üksküla esimene luulekogu „Kevadekuulutus” pärineks otsekui mingist hoopis teisest ajast, autori varasest lapsepõlvest ehk kaheksakümnendatest:
väikese poisi palveison päike nii igavikhele,et valgustab läbi kõik aastad,kõik pildid toob silmadele
sääl suviselt naeratab emaja isa pilk talvesid kestabsääl õele, kel silmis on kevadta lõputuid lugusid vestab
Väga õnnestunud pealkiri ja kongeniaalne kujundus. Sellest raamatust uhkab just sellist valgust, nagu merejääl peegelduv päike, mis silmi sunnib kissitama – seda ärevat lootust, mille vallandab esimene soojem…
Juhan Liivi luuleauhinna eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud parima luuletuse eest pälvis seekord Kirsti Oidekivi. Sõelumisel olid veel Andres Langemetsa „Huuled”, Jaak Jõerüüdi „Diptühhon”, Kristiina Ehini „Üherööpmelise raudtee …”, Aare Pilve „mai hakul …”, Andres Ehini „Talve selgroog” ja Mart Murde „Kaks kevadet”.
Auhindamisel arvestatakse kõrge kunstilise taseme juures veel sellist aimamisi määratletavat substantsi nagu liivilik vaimsus. Alates 1965. aastast on Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide nimistus juba pikk rida eesti parimaid luuletajaid,…
Kõnelus 2011. aasta „Prima vista” patrooni Rein Rauaga
Doris Kareva: Mida on rengahuvilistel oodata sel aastal „Prima vista” patrooni õhtult? Mida sina ootad publikult?
Rein Raud: Rengat ehk seosvärssi võib kirjutada väga mitmel viisil. Mõnikord on järg osaliste vahel kindlaks määratud, kehtivad väga kindlad reeglid. Mida mina seekord tahan teha, on aga hananomoto renga, „õitealune” renga. Seda harrastati enamasti templiaedades kevaditi: kutsuti kohale rengaõpetaja, lasti temal kirjutada algvärss ja siis kõik kohalviibijad …
Ameerika näitekirjanik Richard Kalinoski ärgitab näitlejaid avama oma siseilma
Tallinna Linnateatris jõudis märtsi lõpus lavale ameerika näitekirjaniku Richard Kalinoski näidend „Koletis kuu peal”, väga valus ja südamlik lugu kahe noore inimese armastusest, taustaks armeenlaste genotsiid 1915. aastal. Esietendusel Tallinnas viibis ka autor.
Millised on teie juured, päritolu, seosed Euroopa ja Armeeniaga? Millega olete seotud praegu?
Minu isapoolsed vanavanemad on pärit Poolast ja emapoolsed Saksamaalt. Armeenia verd minus ei voola, nagu sageli…
Maailma luuakse lugudega ja juhitakse juttudega, lausus Mikk Sarv maailma jutuvestmise päeval, mis avas koos kevade saabumisega Tallinnas sügiseni kestva jutuvestmissarja. Tõotatud on parimaid jutuvestjaid mitme maa ja mere tagant, kogu seda imekedrust hoiab koos Piret Päär. Esimesena sai 20. märtsil kuulata indiaani jutuvestjat Dovie Thomasoni, kes on tuntud Iirimaast Uus-Meremaani. Teda on kutsutud Shakespeare Globe Theatre ja Londoni Barbican Theatre lavale, ta on pajatanud ka indiaanlaste rahvusmuuseumis Washingtonis ja…
19. märtsil, jutuvestmissarja eelõhtul, esines Tallinnas Chesteri ülikooli draamaprofessor Allan Owens, kes on Inglismaal pälvinud väljapaistva õpetaja ja rahvusõpetaja tiitli, rakendab oma meetodit aga paljudel elualadel Hispaaniast Jaapanini. Tartus juhendas ta 17. ja 18. märtsil kursust „Mina ja teine. Protsessdraama rakendusvõimalusi”. Tema etendus „Maailm jutti juttudega” Tallinnas põhines ühel jaapani muinasjutul, selles oli jutuvestmine ühendatud protsessdraama elementidega, kuulajad pandi loo käigus aktiivselt arutlema. Kõigepealt rullis Owens lahti kaasa võetud vaiba…
Enne preemiate üleandmist vastasid kirjanduse aastaauhindade laureaadid kolmele Sirbi küsimusele:
1. Milline tähendus on auhinna pälvinud teosel sinule endale?
2. Mis rõõmustas või üllatas eelmisel kirjandusaastal?
3. Millest tunned praeguses eesti kirjanduspildis kõige enam puudust?
10.–17. jaanuarini toimus Tallinna ülikoolis loovkirjutamise talvekool „Luule: sõnade vestlus vaikusega” T. S. Elioti auhinna pälvinud eesti juurtega inglise luuletaja Philip Grossi osavõtul. Luulest, selle mõtestamisest ja tõlkimisest vestlevad PHILIP GROSS , TLÜ keele- ja kirjandusõppejõud MIRIAM MCILFATRICK-KSENOFONTOV ja DORIS KAREVA . Doris Kareva: Millest, kuidas ja kus saab alguse luuletus?
Philip Gross: See on väga individuaalne. On luuletajaid, kes vajavad tööks kõigepealt eritingimusi: teatud erilist ruumi, kindlat kirjutusvahendit ja…
Kuuendal rahvusvahelisel India luulefestivalil „Kritya”, mis toimus sel aastal 19.–21. jaanuarini Maharashtras Nagpuris, käisid esinemas Triin Soomets ja Eeva Park. Nende muljeid kogus Doris Kareva.
Eeva, sinu jaoks oli Indias esinemine esmakordne. Kuivõrd erines see festival nendest, mida oled ise korraldanud või kus esinenud?
Eeva: Olen käinud esinemas, kuid mitte festivalidel. Korraldamiskogemus Põhjamaade luulefestivalilt on aga mul tõesti olemas, nii et võrreldav ja ka võrreldamatu lisas sellele kogemusele oma vürtsi.
Kui…
Mõne aasta eest kogunes Tartu Kirjanduse Majas töögrupp Tartu esitamiseks UNE SCO kirjanduspealinnaks. Senised maailma kirjanduspealinnad on seni olnud Edinburgh, Melbourne, Iowa ja Dublin, oma järge taotlevad Antwerpen, Reykjavík ja Jerevan. Doris Kareva küsimustele Tartu kirjanduselu kohta vastavad Triin Ploom ja Marja Unt.
Kuidas on edenenud Tartu esitamine maailma kirjanduspealinnaks?
Tuleb tunnistada, et lootus jõuda taotluse mustandiga valmis enne kümnendivahetust oli liiga optimistlik. Asjad on jäänud venima ning sellel on…
Eelmise aasta 19. novembril leidis Tartu endises psühhoneuroloogiahaiglas Staadioni tänaval aset rahvusvaheline kultuurisündmus „Hullunud Tartu”, kus astusid üles luuletajad ja muusikud, väljas oli mitmeid näitusi, üritus lõppes hilisöiste ülesastumistega Genialistide klubis. Kokku kogunenud seltskond oli muljetavaldavalt värvikas ja väärikas. Peakorraldajal Jaan Malinil ilmus samal ajal veel ka valikkogu „Alati vahe”.
Doris Kareva: Kuidas sündis selline omanäoline, esiotsa küll ühe päevaga piirduv festival nagu „Hullunud Tartu”?
Jaan Malin: Asi sai alguse…
Ei juhtu just sageli, et aastate jooksul suuresti nelja silma all kogetu peaaegu korraga neljaks raamatuks vormub. Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik võivad sellest kõnelda.
Maagiamuuseumis (Musée de la Magie, 11 rue de St Paul, 75004 Paris) asub omapärane kahe vastastoruga eksponaat. Kui kaks inimest ühekorraga sinna sisse kiikavad, näevad nad esialgu üksteist. Mõne aja pärast, aeglaselt, aga pilt muutub, kaks nägu sulavad üheks ja peagi vaatab kummalegi vastu hoopis peegelpilt.…
Näitekirjanike mentoriks võib kujuneda mitmeti – koguni koolituse toel, nagu selgus Jane Raschi seminaril Taanis.
Odsherredi jõudsime pärast päikeseloojangut; meid võttis vastu valjuhäälne vareseparv ja suur tühi maja mereäärses pargimaastikus, endine vaimuhaigla. Peotäie võtmeid omavahel ära jaganud, siirdus seltskond tube üle vaatama – ükski ei sarnanenud teisega. Mõni nägi välja nagu lavakujundus loole, mis toimub hullumajas, mõni nagu kinnise raviasutuse puhkeruum, kus aeg-ajalt etendatakse lasteteatrit. Tubades leidus rohkesti mitmesuguseid rekvisiite või…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
