Paul Kuimet
Eero Epner küsib maalikunstnik Tõnis Saadojalt, miks ta oli nõus laemaali looma.
*
Sirbi esiküljel on alati olnud inimesed: kunstnikud, kirjanikud, heliloojad, lavastajad jt. Sinu sooviks oli ennast esiküljelt taandada ning jätta sinna vaid Paul Kuimeti foto NO99 teatri teise korruse fuajee tühjast laest. Miks?
See lagi ei ole päris tühi. Seal on praod, mis restauraator igaks juhuks lahti kraapis ja hiljem uuesti kinni pani, et kruntvärvid tulevase maalingu all oleksid safe…
Võib ilmselt öelda, et ainult halb maitse paneb kunstist kõneledes esitama üleskutseid nagu „pöördugem tagasi juurte juurde”. Pole midagi konservatiivsemat kui teatada, et maalikunstnikud peaksid seadma oma loomingu keskmesse värvi, poeedid meetrika ja muusikud harmooniaprintsiibi, sest „nii oli alguses”. Seetõttu on kummaline lugeda ka teatrikäsitlusi, kus teatatakse, et teatri olemuseks on näiteks loo jutustamine, inimtunnetele kaasaelamine või maagia, sest „nii on see alati olnud”. Ei ole. Teatri alguspunktiks ja –…
Abstraktne kujund on asi iseeneses: see ei viita mitte millelegi, mis asub väljaspool seda, ei sümboliseeri, kommenteeri ega illustreeri midagi.
Andres Laasiku mõni nädal tagasi Eesti Päevalehes avaldatud teatri NO 99 lavastuse „Three Kingdoms” („Kolm kuningriiki”) arvustus1ei väärikski ehk tähelepanu, kui see ei lõpeks silmatorkavalt suure mõistmatusega, mis varjutab isegi lõpuväites sisalduva küünilisuse. Margit Tõnson2 on juba tabavalt võtnud kokku selle, miks kriitiku selline arutelu ühe pesemisstseeni üle on vägivaldne, kuid…
Saksakeelse teatriruumi ühe huvitavama ja omapärasema lavastaja Sebastian Nüblingi käe all esietendub 17. septembril Tallinnas teatris NO99 lavastus „Three Kingdoms” („Kolm kuningriiki”). See on nüüdisaja ühe silmapaistvama briti näitekirjaniku Simon Stephensi spetsiaalselt selle lavastuse tarvis kirjutatud thriller, mille tegevus toimub Euroopa ja inimteadvuse mahajäetud soppides. Proove on seni tehtud Münchenis ja Londonis, nüüd ollakse otsaga Tallinnas. Lavastuses osalevad lisaks NO99 näitlejatele (Mirtel Pohla, Risto Kübar, Tambet Tuisk, Jaak Prints, Rasmus…
Marco Scotini ja Andris Brinkmanisega vestleb Eero Epner.
FOTO: Maiu Kurvits
Marco Scotini on Milano Nuova Accademia di Belle Art’i visuaalkunstide ja kuraatoriõppe osakonna juhataja ning kaasaegse kunsti ajaloo ja kuraatoriõppe professor. Ta on ajakirja No Order – Art in a Postfordist Society asutaja ja peatoimetaja, Gianni Colombo arhiivi direktor ja Isola kunstikeskuse asutajaliige. Scotini teeb regulaarselt kaastööd paljudele nüüdiskunsti-, arhitektuuri-, kultuuri- ja ühiskonnaalastele ajakirjadele ning tema kirjutised, kriitilised esseed ja intervjuud…
Berliinis suri läinud laupäeval nüüdisaja teatri üks pöörasemaid uuendajaid Christoph Schlingensief (1960–2010).
„Ta oli üks suuremaid kunstnikke, kes kunagi elanud,” kirjutas möödunud laupäeval ühele Austria uudisteagentuurile kirjanik Elfriede Jelinek. „Ma mõtlesin alati, et säärased inimesed ju ei sure. On tunne, justkui oleks elu ise surnud.” Mõned tunnid enne seda teadet oli Berliinis perekonna ringis lahkunud elavate kirjast Christoph Schlingensief. See polnud külmetus, mida ta pooleteise aasta eest Nepaalist filmivõtetelt naastes oli…
Kuigi NO 99 on viimastel aastatel päris palju Euroopas ringi rännanud, oli seekordne minek 12. – 22. maini Bernis peetud teatrifestivalile „Auawirleben” kindlasti eriline. Esiteks on Šveitsi ühe olulisema teatrifestivali põhiliselt üle 30aastastest koosneva publiku vastuvõtt alati nutikas, tundlik ja soe. Ja teiseks, NO 99 seekordne ringreis oli juba kolmas külaskäik Berni, mistõttu šveitslased teadsid, keda ja mida on neil oodata. Oodati, mida „metsikud eestlased” (nii nimetati NO 99 truppi…
Laupäeval esietendus teatris NO99 Edward Albee’ „Kes kardab Virginia Woolfi?”, mille on lavastanud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
Margot Visnap: Sel laupäeval NO99-s esietenduv lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?” põhineb läbi ja lõhki psühholoogilisel dramaturgial, Edward Albee’ 1962. aastal kirjutatud näitemängul. Teatri NO99 repertuaar just ei hiilga nn klassikalise dramaturgia lavastamisega – miks otsustasite nüüd ja praegu selle näitemängu lavastada võtta?
Ene-Liis Semper: Näitlejad on rääkinud, et majast väljaspool küsivad kolleegid, kuidas seekord…
„GEPi” uuenduslikkus on tema vanamoodsuses.
Mõned nimetavad nooreestilikuks alaväärsuskompleksiks pidevat püüet võrrelda oma loomingulisi tulemusi mitte rahvusliku, vaid rahvusvahelise kontekstiga ning tunda paratamatut pettumust ja kibestumist nii enese kui enese ümber oleva (näilise) mahajäämuse pärast. Kogu XX sajandi jooksul kuni tänaseni välja võib kokku lugeda arvutul hulgal rahvusmasohhistlikke piitsutusi: alates Nikolai Triigi Berliinist saadetud postkaardist, kus ta kurdab eestlaste vähese kunstitaipamise üle ja tunneb valu, et ta seetõttu kodumaal töötada ei…
Tõnis Saadoja
On mõned kunstinähtused, mis mõjuvad oma nõrgematest või tugevamatest päevadest hoolimata alati kaasaegsetena: Frank Castorfi lavastused, Mati Undi tekstid või Tõnis Saadoja maalid. Viimase puhul ei ole see kunagi tähendanud (ainult) vormilist vastamist tänapäeva maalikunsti nõuetele, vaid – nagu hea kaasaegsus nõuab – ajastule iseloomuliku kriitilist, kuid empaatilist tabamist. Seepärast tundub mõistlik Saadoja kirjeldamisel valida kunstiajaloo menüüst mitte hüperrealism ja selle erinevad invariandid, vaid vaadelda, millised on need popkunsti…
Algupärase draamakirjanduse hõllandus on Eesti teatrites üllatavalt suur ning seetõttu oli ka tekste, mis vastasid preemia statuudile – avalik esitamine 2007. aastal – üllatavalt palju. Ent kahjuks oli lõpliku valiku tegemine liigagi lihtne: kohe esimesel koosistumisel said selgeks need vähem kui kümmekond teksti, mis tõusid kõigi arvates kõrgemale teatud kunstilisest tasemest. Siit edasi jätkus juba võitlus maitsest lähtuvalt, mis erines rõõmustaval moel vägagi. Kuid vähem kui kümmekond teksti on siiski…
Teater NO99 avalavastusest ?Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki? vestlevad Hasso Krull, Jan Kaus, Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja Eero Epner.
Eero Epner: Enne lavastust on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper viidanud võimalusele, et tegemist pole niivõrd lavastuse, kuivõrd manifestiga. Kuidas see lavastus liigitub, on see teatrisündmus, manifest, midagi muud?
Teater NO99 avalavastusest ?Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki? vestlevad Hasso Krull, Jan Kaus, Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja Eero Epner.
Eero Epner: Enne lavastust on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper viidanud võimalusele, et tegemist pole niivõrd lavastuse, kuivõrd manifestiga. Kuidas see lavastus liigitub, on see teatrisündmus, manifest, midagi muud?
Keerukatest asjadest kõnelemisel on ilmselt kindlaim viis alustada banaalsustest. Nii ka seekord. Raadio ?Ööülikool?, mis on igalaupäevaseid loenguid tänaseks juba neli aastat korraldanud, on ühelt poolt muidugi tähelepanuväärne oma iseväärtuste poolest: tunnustatud ja tunnustamata lektorite ajakirjanduslikult harjumatult pikad teemakäsitlused, esindatud distsipliinide mitmekesisus, vaatenurkade paljusus jne. ?Ööülikooli? järjekordse seminari puhul kerkivad esile aga teatud sotsiokultuurilised rõhuasetused, mis siinkirjutajale näivad kõnekad kogu praeguse kultuurisituatsiooni suhtes. Pean silmas olukorda, kus interdistsiplinaarsus on jäänud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
