Tallinna VI rahvusvaheline joonistustriennaal „Impulss“ Arsi projektiruumis kuni 1. VIII.
Eestis on kaks graafilise kunsti ja kultuuriga seotud rahvusvahelist regulaarnäitust – paljundatavale (trüki)kujundile keskendunud Tallinna graafikatriennaal ja ainukordset kujutist esile tõstev Tallinna joonistustriennaal. Kui esimesel, ühtlasi neist vanemal, on Eesti taasiseseisvumise järel tehtud valik graafika mõiste kontseptualiseerimise, nüüdiskunstile suurema avatuse ning tugevama kureeritud terviku kasuks, siis teine järgib avatud kutsega (open call) ülevaatenäituse traditsiooni, mis oma vältimatus heterogeensuses pakub ka laiemat…
Holger Loodus on väljapanekus „Taasluues neid vanu nõlvakuid“ puudutanud piiritletud probleeme, kuid pakub sealjuures filosoofilise üldistusega universaaltasandit.
Kristi Kongi on ühendanud teosed, kus kunstnikud juurdlevad maalikunsti aluse üle, loonud neist uue terviku ja lavastanud selle ruumilise narratiivina.
Arsi Projektiruumi näitus on kasvanud välja „Muhu prindist“, kuid graafiline kujund ja loomisprotsess jäävad taustalooks, esil on kunstnike kujundiloome.
Näitus „Graafika levib ruumis“ Arsi Projektiruumis kuni 28. XI. Kuraatorid ja kujundajad Kadri Toom ja Lembe Ruben, kunstnikud Charlotte Biszewski (Ühendkuningriik), Sarah Epping (USA), Outimaija Hakala (Soome), Sirkku Ketola (Soome), Katharina Lewonig (Saksamaa), Paulis Liepa (Läti), Hilda Lindström (Rootsi), Tobias Stengel (Saksamaa), Evelyn Grzinich, Inga Heamägi, Kalli Kalde,…
Maria Kapajeva on püüdnud nii näituse kui ka raamatuga taastada Narva elus tähtsat rolli mänginud Kreenholmi tekstiilivabriku töötajate isikliku arhiivi, et hoida ära mälu kaotus.
Maria Kapajeva kunstipraktikate keskmes on postsotsialistliku naise olukorra uurimine, ühendades isikliku mõõtme situatsiooni põhjalikuma vaatluse ja üldistustega. Siinse teksti ilmumise ajal on Tallinna Kunstihoone galeriis viimaseid päevi avatud tema isikunäitus „Kui maailm õhku lendab, loodan lahkuda tantsides“. Mänguliselt, kuid…
Eriolukorras vohama löönud videoekskursioonide kõrval, mida kõiki väga tahaks, aga kuidagi ei jõua ära vaadata, on lühike videopostkaardi formaat väga tänuväärne.
Sirja-Liisa Eelma ja Tõnis Jürgensi videopostkaarte saab vaadata maikuu lõpuni aadressil https://vimeo.com/jacquesprevert
Pean tunnistama, et kui sain teada Tallinna Kunstihoone galeriis käesoleva aasta aprillis plaanitavast Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa ühisnäitusest, läksin väga elevile – minu kaks lemmikmaalijat korraga! Ei jõua…
Ivar Veermäe „Igavesed huvid“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 26. X – 2. XII, Ann Pajuvälja „Põrkepinnad ja pehmed maandumised“ Draakoni galeriis kuni 15. XII, Lilli-Krõõt Repnau, Marilyn Piirsalu, Kaija Kesa, Kadri Toomi, Helen Tago ja Yyhely Hälvini „Tondilood“ Vabaduse galeriis…
Graafikatriennaali põhinäitus peaks teenitult saama rohkem tähelepanu, sest tegemist ei ole ainult Baltimaade vanima regulaarse graafikanäitusega, vaid kaasaegse kunsti festivaliga.
Holger Looduse soov kaasa mõelda kultuuri ja ühiskonna tulevikustsenaariumide kujundamisele ei ole eksponeeritud demonstratiivselt, vaid on tajutav ridade vahel.
Holger Loodus on tähelepanuväärne näide 2010ndatel kunstiväljale astunust, kelle tegevus tekitab kiusatuse arutleda, milline on XXI sajandi alguse tõeliselt hea eesti kunstnik.
Looduse puhul võib rääkida tema põlvkonda iseloomustavatest ühisomadustest, aga ka silmapaistvatest isikupärastest erijoontest. Läbi löönud muusikuna – 1990ndatel oli ta tuntud indie-pop-bändi Dallas üks eestvedajaid, 2000ndatel keskendus Mirabilia sooloprojektile…
Kristi Kongi pälvis meie tänavuse maalikunsti tähtsaima, Konrad Mäe preemia.
Kristi Kongist artiklit tellides palus kunstitoimetaja kasutada, kui vähegi võimalik, pealkirja „Armastus maali vastu“, et see seostuks ajalehenumbrit läbiva armastuseteemaga. Õnneks ei tunne ma seda palvet täites ebamugavust, vaid rõõmu sobiva raamistiku üle.
Loomulikult armastavad kõik kunstnikud oma elukutset, muidu nad ei tegeleks sellega maailmas, kus kunstnikuks olek tähendab sotsiaalseid ja majanduslikke väljakutseid, kui mitte tõsiseid raskusi.…
Näitus „Teispool reaalsust“ Tartu Kunstimajas 24. VIII – 17. IX. Kuraator Lilli-Krõõt Repnau, kunstnikud Britta Benno, Gudrun Heamägi, Kalli Kalde, Lauri Koppel, Ove Maidla, Ede Raadik, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom.
Olukorras, kus graafika kui kunstiliigi surmast enam ei räägita, kuid mure eriti rikkalike traditsioonide säilimise pärast on siiski alles, näitab Lilli-Krõõt Repnau kuraatorinäitus, et…
Sirja-Liisa Eelma tegutseb kunstnikuna 1990. aastate keskpaigast ning on osalenud näitustel maalide ja suureformaadiliste joonistuste, installatsioonide ja installatiivsete lavastuste-keskkondadega. Väljendusvahendina domineerib tema loomingus siiski maal. Ta õppis maalikunsti EKAs 1992. kuni 1996. aastani ning on nüüdseks maalinud kaks aastakümmet. Just maaliloominguga annab Sirja-Liisa Eelma eesti kunsti ilmselt kõige tõsisema panuse.
Tema tunnustamine Konrad Mäe maaliauhinnaga on üsna seaduspärane. Sada…
Mutsu valis nagu ka teised anklased mitteosalemise eetika, loomingulise positsiooni, mis distantseerus totalitaarse režiimi ühiskonnast.
Näitus „Marju Mutsu. Ofordis tabatud hetk” Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis 15. V – 21. IX 2014, kuraatorid Anne Untera ja Elisa-Johanna Udde.
Intervjuu näituse „Vabaduse ihalus. Kunst Euroopas alates 1945” peakuraatori Monika Flackega.
Näitus „Kriitika ja kriisid” on Kumus kuni 3. XI, varem oli see vaadata Saksa ajaloomuuseumis Berliinis (17. X 2012 – 10. II), Milano Palazzo Reales (15. III – 2. VI) ja novembris avatakse Krakówi nüüdiskunsti muuseumis MOCAK.
Näitus „Kriitika ja kriisid” on suurema projekti „Vabaduse ihalus. Kunst…
Kaljo Põllu „Eesti maastikud” Kumu IV korrusel kuni 6. X. Kureerinud Anne Untera, kujundanud Villu Plink ja graafiliselt kujundanud Kätlin Tischler.
Kaljo Põllu tegevus ühendab endas vastandlikke tendentse: nii omal ajal radikaalseid kunstieksperimente kui ka soome-ugri pärandi uurimist. Viimases ei väljendu Jaak Kangilaski klassifikatsiooni järgi enam kosmopoliitne avangardi-, vaid rahvuslik-konservatiivne diskursus, aga ka teatavad postmodernistlikud jooned. 1960.…
Toomas Kuusingu näitus „Miski pole väljamõeldis” Tallinna Kunstihoone galeriis ja „Harilikud inimesed” Tami galeriis kuni 31. III.
Tallinnas on kahes kohas – Kunstihoone galeriis ja Tami galeriis – märtsi lõpuni avatud Toomas Kuusingu tööde väljapanek. Toimumisaja ühitamine justkui viitab kahe näituse dialoogile ning paneb neid vaatama nõudlikumalt, otsima nii ühisjooni ja seoseid kui ka erinevusi, mis annavad…
Eva Vint
Tõnis Vindi näitus „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum” Kumus kuni 9. IX. Kuraator Elnara Taidre, kujundanud Raul Kalvo ja Toomas Adrikorn, Tuuli Aule näitusegraafika.
Kunstnik, kunstimõtleja ja -uurija ning õpetaja Tõnis Vint on XX sajandi teise poole eesti kunsti üks võtmekujusid. Teda võib pidada eesti viimaseks modernistiks, kelle kunsti mootor on usk universaalsesse ja totaalsesse…
Näitus „Mina, maalija Šarūnas” Kumus kuni 29. IV, kuraator Tamara Luuk.
Suhestuda leedu maalija Šarūnas Sauka töödega pole teatud mõttes lihtne: säravate värvidega kaugelt ligi meelitavad maalid on hoopis lõks, sest veidi tähelepanelikumal vaatlemisel hakkab silm eristama hoopis ebamugavaid, kui mitte eemaletõukavaid stseene: üksikasjalikult maalitud kaunite lillede, puuviljade ja kalliskivide kõrval on samamoodi detailselt kujutatud kannatavaid, haavatud,…
Sirje Eelma näitus „Palju õnne” Vabaduse galeriis kuni 16. XI.
Sirje Eelma tähtpäevanäitus Vabaduse galeriis ei toimi ainult kunstniku retrospektiivina, ülevaatena tema loomingulistest saavutustest. Autori järjekindel soov kõnetada oma töödega nüüdisgraafikat, selle võimalusi ja eesmärke (kunsti)maailmas, teeb väljapanekust laiema arutluse graafika kui kunstiliigi ja visuaalse väljenduse üle. Kunstnik on esitanud nii isiklikke kokkuvõtteid kui üldisemat analüüsi ning…
Kiwa Haapsalus „Kultuurikatapultide” teisel päeval. Jaan Klõšeiko
Vaala galerii pressitekstist: „Kiwa oli sel suvel oma ambient-heliüritusega ühe päeva peaesineja Haapsalus „Kultuurikatapultide” kunstinädalal. Samuti kureeris ta sügisel Kumu hoovis toimunud novaatorlikku visuaalseid vorme helikunstiga ühendavat „Audiogalerii” üritust, kus osalesid eksperimentaalsed helikunstnikud Eestist, Lätist, Soomest ja USAst.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Laura Põld ei ole dialoogipartneriks valinud Andres Toltsi assamblaaže, millel on nii mõndagi ühist Põllu tekstiilitöödega, vaid 1980. aastate metafüüsilisi maale.Marje Eelma
Holger Loodus. I love eternal life. Foto, 2019.
Kuraatori ja kujundaja Kristi Kongi firmamärk, iseloomulik koloriit, on päris julge käik Narva muuseumi kunstigalerii valge saali puhul, kuid toimib ootamatult hästi.Stanislav Stepaško
Enamik Tõnis Saadoja näituse maalide kujutistest saab kokku suures diptühhonis, mis meenutab galerii nurka asetatuna avatud raamatut.Sirja-Liisa Eelma
Ivar Veermäe näitus „Igavesed huvid“ Tallinna Kunstihoone galeriis pakkus Londoni Balti Börsi hoone juhtumi mitmekihilist käsitlust. Tema tõlgenduses peegeldab impeeriumi uhke hoone hävimislugu senise elukorralduse kokkuvarisemist.Karel Koplimets
Corita Kent. mis iganes tee. visioon. tule elavana. elu. rakenda päike. lootus. Serigraafia, 1967–1978. Corita Kunstikeskuse, Puutumatu Südame Ühenduse (Los Angeles) ja Galerie Allen (Pariis) loal.Anu Vahtra
Mare Vint. Rõdu. Tušš, paber, 1973. EKM
Sirja-Liisa Eelma on kasutanud esmapilgul pea monokroomsena mõjuvates kompositsioonides 14–25 värvitooni, töötades vahetult ühe maali kallal 33–45 tundi. Sirja-Liisa Eelma
