Elo Kiivet
-
Ignar Fjuk: „Kergliiklejale mõnusa ja turvalise linnakeskkonna loomine ei tohiks piirduda üksnes rattateede rajamisega, veel vähem tohib seda teha ühistranspordi võimekust piirates.“Indrek PalmLinnal kui tervikul ei saa olla vaid üks idee
Ignar Fjuk: „Linn on jagamatu. Keegi peab linnateemasid koos hoidma. Ka ei tohiks ükski amet, veel vähem riigiasutus, linnas soleerida.“
11 minutit -
Eelmise valgusfestivali arhitektuurivalgustuse töötoa järel sai 2016. aastal uue ilme Tartu toomkirik, mille valgustusprojekt osaleb ka selle aasta kaasava eelarve hääletusel.Annika Haas / TavaHea valguse piduruum Tartus
Oktoobri lõpus toimub juba teist korda valgustuskunsti festival „Tartu valgus“ ehk Tava. Harva võetakse valgusteemad ette nii suurelt ja rahvusvahelises mõõtkavas. Põhiüritus kestab 25. – 28. X, kõrvalprogramm aga peaaegu kuu aega kuni 18. XI. Tartu avalikus ruumis pimedust tõrjuva silmailu nautimisele lisaks saab osaleda mitmes praktilise suunaga töötoas (vt tartuvalgus.ee).
Kuidas…3 minutit -
Inimmõõde ei küsi tiitleid, vaid eeldab koostööd, aktiivsust ja vastutustunnet. Kõik konverentsil kõlanud linnaruumi elavdamise projektid on ellu viidud koosloome meetodil ehk kohalike aktiivsel osalusel, ühiselt mõeldes, arutledes ja tegutsedes. Brüsseli (ajutiste) avalike ujulate projekt „Bassein on lahe“ („Pool is Cool“).Human Cities / Pool is CoolInimlikud linnad
„Disainiöö“ selleaastane konverents tõestab, et idealism ei ole kadunud ja sellest kantud head näited toetavad õhinapõhist ruumiloomet igal pool.
6 minutit -
„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mineskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud kultuuriga – aga kultuur on teatavasti väga lai mõiste. Küsimusele, miks ei ole osale „11 purskkaevu“ ettevõtmises ühtegi friisi kunstnikku, vastasid korraldajad, et mujalt kandideerinud kunstnikud valiti seepärast, et taheti ju ilusaid ja ainulaadseid purskkaevusid … Iseseisvatel hoolivatel kogukondadel ning kohalikul identiteedil põhineva kultuuriprogrammi juures on eriti sümpaatne postulaat, et võõras, tundmatu ja kaugelt tulnu on oodatud. Avatud meel, keskkonnahoid, ideevabadus ja erinevuste väärtustamine on lipukiri vastates küsimusele, kas oleme kindlad, et kõigile on ruumi. Kodanikualgatuste puhul ei tohiks ilmselt pahaks panna, et prillikivina läikivate ametlike projektide kõrval on palju põlve otsas tehtut, uue näitusehoone kvaliteetarhitektuuri kõrval seisab teibiga kokku kleebitud pargipaviljon ja kogupilt on esindussündmuse kohta harjumatult eklektiline. ELO KIIVETElo Kiivet„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mienskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud kultuuriga – aga kultuur on teatavasti…1 minut -
Kui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad. Holland on pikalt olnud arhitektuurimaailma etalon, mille stiili võtsid eeskujuks lugematud üliõpilased, õppejõud ja arhitektid. Nende linnaplaneerimist hakati hindama mõnevõrra hiljem: edulugu on käinud ühte jalga nn kopenhaagenistamisega, kui inimmõõduga ruum, jalgrattaliikluse eelisarendamine ja jalakäijatänavate arvu kasvatamine on levinud üle terve maailma. Ka Leeuwardeni jalgrattataristu on eeskujulik ja kadestamisväärselt mugav: kahesuunaliste rattateede võrgustik katab linna ja tagab stressivaba liiklemise. Veesõidukitelgi on autode ees eesõigus, kuna väikesed madalad sillad on kõik tõstetavad ja läbipääsuks tõuseb sillapealne tänavajupp tihti ja sujuvalt, nii et veest takistatud liiklejad saavad samal ajal sillaalust suurt kunstiteost imetleda (Tartu, midagi sulle!). Jalakäijatel pole aga kerge – küll on kõnniteed naeruväärselt kitsad või lõpevad järsku eikusagil. Selle vajakajäämise korvab mõnusalt lohakas ja õiterikas maastikuarhitektuur ning kõikjal naeratavad aiapäkapikud. ELO KIIVETPille-Riin LarmKui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad.
Holland on pikalt olnud arhitektuurimaailma etalon, mille…1 minut -
Näitusega „Lootuse kohad. Uue tuleviku avastamine“ otsitakse harmooniat loodusega ja vaadeldakse pärandit, mille maha jätame. Kuraatorid Maarten Hajer ja Michiel van Iersel on selle pühendanud maa soolale, erilistele inimestele, kelle vaprus, loovus ja visadus võiksid inspireerida kõiki kestlikumasse tulevikku panustama. „Hea uue ilma“ otsinguid kajastava väljapaneku sõnum on julgustavalt lihtne: tulevik ei ole hirmutav, vaid kutsuv – igaüks saab oma koduümbrust vormida ja luua kuitahes väikese, aga sõbralikuma maailma. Ruumid on täis hääli ja lõhnu ning mängu kujutlusvõimega. Näiteks saab läbida labürindi, mis sümboliseerib eluvalikuid (kuid miks jõuame alati samasse punkti tagasi?), vaadata maailma läbi mineviku, oleviku ja tuleviku prillide ning kõndida keldrisse toodud Waddenzee lahesopi vetikalõhnalistel liivadel tõusude ja mõõnade vahel. Lõpetuseks jääb Alice-imedemaal-efekt (või ehk Escheri sünnilinnale omane ruumitrikk?), kui külastaja leiab end keerdkäiguliselt näituselt välja astudes hoopis teisest majast hoopis teisel pool tänavat. ELO KIIVETElo KiivetNäitusega „Lootuse kohad. Uue tuleviku avastamine“ otsitakse harmooniat loodusega ja vaadeldakse pärandit, mille maha jätame. Kuraatorid Maarten Hajer ja Michiel van Iersel on selle pühendanud maa soolale, erilistele inimestele, kelle vaprus, loovus ja visadus võiksid inspireerida kõiki kestlikumasse tulevikku panustama. „Hea uue ilma“ otsinguid kajastava väljapaneku sõnum…1 minut -
Leeuwardenis asub üks purskkaevudest, mis püstitati kultuuripealinna aasta äramärkimiseks üheteistkümnesse Friisimaa linna. Projekti „11 purskkaevu“ kunstnikud lõid kõigis linnades sealsete elanikega tihedad suhted, et luua sobiv teos, kohtumispaik ja uus kultuuriväärtus. Inspiratsiooniks oli Alvestêdetocht, peaaegu 200 kilomeetrit pikk ühtteist linna läbiv uisusõit. Kuna selleks peab jääd olema, on selle korraldamine järjest haruldasem – viimane peeti 1997. aastal. Seetõttu otsustati jää asemel võtta friislasi ühendama vesi laiemas mõttes. Rõõmuga võib täheldada, et seal puudub meie purskkaevudele omane väikekodanlik maik. Leeuwardeni purskkaevu „Armastus“ autor Jaume Plensa on loonud kaootilisse linnaruumi raudteejaama ette justkui linnavärava. Seitse meetrit kõrged valged suletud silmadega unistavad lapsepead on teineteise poole pööratud, sest „lastele on tulevik lootust täis unistus“. Lakoonilise vormi tõttu ei ole purskkaevul ohtu muutuda kitšiks ning soliseva vee asemel hõljuv udupilv tekitab tõesti unistusliku ja mängulise ruumi. Elo KiivetPiia RuberLeeuwardenis asub üks purskkaevudest, mis püstitati kultuuripealinna aasta äramärkimiseks üheteistkümnesse Friisimaa linna. Projekti „11 purskkaevu“ kunstnikud lõid kõigis linnades sealsete elanikega tihedad suhted, et luua sobiv teos, kohtumispaik ja uus kultuuriväärtus. Inspiratsiooniks oli Alvestêdetocht, peaaegu 200 kilomeetrit pikk ühtteist linna läbiv uisusõit. Kuna selleks peab jääd olema,…1 minut -
Ka endassetõmbunud soome-ugri rahva seas on arenenud uus inimtõug festivaliloom, kes soojemal ajal rüseleb rahvakogunemistel, kuulab liiga valju muusikat, käib võsas teatris ja degusteerib lakkamatult kodukohvikute pakutavat. Kummikufestival 2018. aastal Kadrioru roosiaias.Raul Mee / Mollusk Media / ScanpixÜks festival – Festivaliloom
Lühike väärtuslik suvi on üks suur festival. Uue inimtõu festivalilooma pealetungist hoolimata peaks jääma ka omaette olemise reservaate, järelemõtlemise kaitsealasid.
5 minutit -
Arhitektuuribüroo b210 pole võib-olla tavapärasest kasumimarginaalist lähtunud ja on teinud ses osas teatavaid mööndusi. Neile on tihtipeale tundunud olulisemad suured protsessid.Piia RuberArhitektuur on kirg
Arhitektuuribüroo b210 väärtustab valmis projektist enam protsessi ja peab mõõtkavast tähtsamaks mõju ühiskonnas.
10 minutit -
Kas tõesti keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi „normaalset“, kes puid kallistab ehk oma koduuksest või väravapostist kaugemale jäävat (loodus)keskkonda väärtustab? August Künnapu. Supilinna kass. Akrüül lõuendil, 2013.August KünnapuKui planeerimine paneb puid kallistama
Kui sa ei ole meie poolt, oled sa meie vastu – otse või kaude arvatakse puukallistajateks kõik puidurafineerimistehase vastased.
6 minutit -
Soome mõjudega Aarte talu elumaja Kuusalu kihelkonnast Virve külast (nüüd vabaõhumuuseumis).Heiki PärdiKultuur saab rikkamaks eelkõige andes
2018 on Euroopas kultuuripärandi aasta, et märgataks pärandi mitmekesisust ja riikidevahelisi mõjutusi.
4 minutit -
Võidutöö „City Break“ arhitektuur on avatud, tänu sellele on väliruumis nähtavad hoone siselahendused ja vastupidi. Astmeline katusetasand loob huvitava katusemaastiku ja kasutab ära head vaated. (Väljavõte žürii protokollist; DAGOpen ja Bakpak Architects)Tallinna kaubamaja uus kuub
Tallinna südalinna ootavad ees tähelepanuväärsed muudatused. Sealhulgas on plaanis vana kaubamaja asemele ehitada suurem ja moodsam.
5 minutit -
Gilles Retsini puitinstallatsioon on kui antipaviljon. See ei koosne postidest ega taladest, vaid ehitusklotsidest: lihtsalt kokkupandavaid ühesuguseid elemente kombineerides saab luua väga erinevaid vorme.Tõnu TunnelArhitektuuri ainevahetushäired ja kasvuraskused
Kas Tallinna arhitektuuribiennaal peaks olema eriliste arhitektide omavaheline arvamusfestival või kõiki kõnetav ruumisündmus?
8 minutit
