Vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele toimib statistika riigivõimust sõltumatult, ei seadusandlik ega täidesaatev võim ei ole pädevad otsustama statistika tegemise ja rahvaloenduse metoodika üle.
Loodetavasti arvestavad rahvaloenduse tulemusi ka need, kes kavandavad Eesti riigi tulevikku.
Värskelt (2012. aasta 12. ja 19. detsembril) avaldatud rahvaloenduse andmed on leidnud rohkesti kommenteerimist arvukate artiklitena niihästi trüki- kui ka sotsiaalmeedias, samuti kõnedes ja aruteludes. Rahvaloenduse meeskonnal on selle üle hea meel – me oleme teinud vajalikku tööd, loodetavasti arvestavad meie töö tulemusi ka need inimesed, kes kavandavad Eesti riigi tulevikku.
Kas rahvastik linnastub?
Paljude sõnavõtjate ühine mure on Eesti linnastumine. Selle…
Optimeerimine tähendab sihipärast tegevust saavutamaks parimat tulemust, mida on lihtne mõõta. Kõige sagedamini optimeeritakse kulutusi, s.t et mõõdupuuks on raha. Kuid ühiskonnaelus on veel teisigi väärtusi, sealhulgas ka mõõdetavaid, mida tuleks optimeerimisülesannete lahendamisel jälgida. Näiteks saab mõõta demograafilisi näitajaid: oodatavat eluiga, summaarset sündimuskordajat ja rahvaarvu mingis piirkonnas. Kuna sageli ei ole ühe näitaja osas optimaalne lahendus hea teise näitaja suhtes, pole riiki ja ühiskonda puudutavate optimeerimisotsuste puhul õige eirata rahvastiku…
Eesti rahva püsimajäämise võtmeid on regionaalpoliitika.
Eesti praeguse haldusjaotuse probleeme on käsitletud mitme nurga alt. Statistikuna, kes pealegi on värskelt tegelenud äsjase rahvaloendusega, tahaksin tähelepanu pöörata sellele, kas ja kuivõrd on praegu Eestis kehtiv haldusjaotus otstarbekas ja loogiline. Just rahvaloendustega seoses tulevad ilmsiks mõnedki haldussüsteemi probleemid.
Praegu kehtivas haldusjaotuses on palju positiivset ja ajakohast: maakondade, valdade ja asulate piirid on omavahel kooskõlas, iga punkti kohta on teada, missuguses maakonnas, vallas ja asulas…
Millega tegelevad rahvaloendajad 2012. aasta suvel? Kuidas loendatakse loendamata jäänud inimesi?
Rahvaloenduse esmaste tulemuste avaldamisest on juba mitu kuud möödas, millega tegeletakse edasi? Loendusmeeskonna põhitegevus on käesoleval ajal loendusandmete korrastamine, samuti nendest avaldatavate tunnuste moodustamine. Näiteks tuleb kõik sünni- ja varasemad elukohad teisendada praegu kehtiva haldusjaotuse tasemele, loendatud inimesed rühmitada leibkonna-ankeetide järgi leibkondadesse (erilist tähelepanu vajavad juhtumid, kus üks inimene on loetud mitmesse leibkonda), selgitada iga leibkonna põhiline elukoht jne. Suure…
Loendatud eestlaste absoluutarv on vähenenud alla 900 000.
Loendatud püsielanike arvu muutus
Esimene küsimus, mille ajakirjanikud loendusmeeskonnale esitasid, oli: kas tulemus üllatas? Ja intervjueerijate pettumuseks tuli vastata, et suuri üllatusi ei olnud. Pigem kinnitasid tulemused ootusi. Siiski oli neis mõndagi huvi ja mõtlemisainet pakkuvat, ja seda juba esimeste avaldatud tulemuste puhul, mis kogu rahvaloenduse andmetes sisalduvast teabest moodustavad vaid murdosa.
Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega loendati praegu 76 000 inimest vähem. Erinevalt enamikust…
Millega tegeleb rahvaloenduse meeskond pärast välitööde lõppu?
Rahva ja eluruumide loenduse küsitlus lõppes 31. märtsil. Sellest on möödas juba terve kuu aega ja ikka veel pole selge, kui palju meid on. Igati õigustatud on küsimus: mida loendusmeeskond praegu teeb? Võib ju arvata, et loendusankeetide kokkulugemine pole arvutiajastul kuigi aegavõttev tegevus.
Loendusjärgne andmekorrastus
Loendusjärgne andmekorrastus on alati kestnud mitu kuud, mõnikord isegi üle aasta. Mida rohkem on küsimusi ja mida rangemad kvaliteedinõuded, seda rohkem…
Käimasolev rahva ja eluruumide loendus on juba mitu kuud pälvinud üldsuse tähelepanu ja huvi, muutunud üldrahvalikuks ürituseks.
Isegi kuumadel streigipäevadel pühendab nii trüki- kui ka sotsiaalmeedia ruumi loendusele, esitab küsimusi, teeb oletusi, kommenteerib.
Loomulikult on ka kõigile varasematele loendustele ajakirjanduses osundatud ja manitsetud inimesi loenduspäevadel kodus olema ning küsimustele ausalt ja õigesti vastama, kuid enamasti on tähelepanu piirdunud ühe-kahe artikli või teadaandega igas väljaandes. Üksikasjalist pilti sellest, kuidas kulgesid ajaloolised loendused (mida…
Aastavahetusel algas ka Eestis ülemaailmne rahvaloendus.
Viimasel ajal on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud rahvaloendusest ja ka rahvastikuprobleemidest laiemalt. Aitäh selle eest! Eriti tänan oma head kolleegi Marju Lauristini, kes ütles kuldsed sõnad: olgem rahvaloendusel väga ausad. Rahvaloendus on alati ja kõikjal rajatud aususele. Rahvaloendusel öeldud sõnade aususe (ega ka ebaaususe) eest ei karistata ega kiideta kedagi. Ometi on aususest kasu meile kõigile, sest sellest tuleneb tõene teadmus, mille saamiseks loendusi korraldataksegi.
Kuidas…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.