Omer Bartov: „Just Iisraeli enda väite tõttu, et see riik kehastab inimkonna võidukäiku kurjuse üle, ei saa lubada, et see tõmbaks meid kõiki massimõrvade ja ebainimlikkuse pimedusse.“
Mälupoliitika uurijad Maria Mälksoo ja Tatjana Žurženko arutavad, millise tee on valinud venelased ja ukrainlased ontoloogilise julgeoleku saavutamiseks.
Venemaa neoimperialistlikku agressiooni Ukraina vastu on selle algusest peale 2014. aastal saatnud äraspidised ajaloolised narratiivid. Putinit võib pidada omamoodi amatöörajaloolaseks. Kuidas kirjeldaksite nende narratiivide rolli selles sõjas? Kes on nende adressaat? Mida need peaksid paljastama või varjama?
Nõukogude-aegse bareljeefi saab ümber mõtestada lisatahvli abil. See võiks ühtlasi olla lähtepunkt laiemale arutelule eestlaste osaluse üle XX sajandi okupatsioonides.
Kriitiline posthumanism, on kasvanud välja keskkonnahumanitaaria, feministliku teooria ja loomade õiguste raames viljeldud filosoofilisest kriitikast valgustusliku humanismi aadressil.
Kuigi eesti filmides on viimastel aastatel tehtud mitmeid katseid kujutada sõjajärgset stalinistlike repressioonide maailma, ei ole see jätkuvalt kerge ülesanne. Eriti siis, kui teha seda lapse vaatepunktist, ja ekraniseerida kirjandusteos, kus on kujutatud omaeluloolises võtmes emast lahutatud lapse läbielamisi. Kuidas tõlkida kirjanduslik sisekõne filmikeelde? Kuidas vältida vägivalla kujutamisega kaasnevaid…
Michael Rothberg: „Kui meie maksude abil rahastatakse kaugel peetavaid sõdu või meie riided on tehtud orjavabrikutes, siis ei ole me süüdi imperialismis või rõhumises, kuid me oleme seotud subjektid.“
17.–19. märtsil 2017 külastab Tallinna ülikooli üks maailma juhtivaid kultuurimälu uurijaid, California ülikooli professor Michael Rothberg. Ta on sümpoosioni „Kultuurideülesed mäluvormid: sõja, ümberasumise ja poliitiliste konfliktide mäletamine nüüdisajal“ peaesineja ja peab reedel, 17. märtsil kell 16…
Kuraator oleks võinud konteksti puudulikkust ette näha, kuid kellegi tahtlikus solvamises ei tohi teda küll süüdistada.
Näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ Tartu kunstimuuseumis kuni 29. III.
Kuraator Rael Artel, kunstnikud
Yael Bartana, Zbigniew Libera,
Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman ja Artur Żmijewski.
Kui sõitsin eelmise nädala kolmapäeval Tartusse vaatama näitust „Minu Poola: mäletamisest ja unustamisest“, oli mul oma…
Ajalooromaani all mõistetakse enamasti seda XIX sajandi võtmežanri, millele pani aluse šoti kirjanik Walter Scott. Scotti romaanid, nagu neid on käsitlenud Georg Lukács, oli osa XIX sajandi alguses aset leidnud muutustest ajalooteadvuses. Lukács väidab, et tänu sotsiaalseid tüüpe esindavatele tegelastele ja mineviku kommete antikvaarsele kirjeldusele õnnestus Scottil näidata minevikku esmakordselt…
Kuidas pöörata vääriliselt tähelepanu rahvusülesele kirjandusele kontekstis, kus kirjandusteaduse traditsioonid on olnud vägagi rahvuskesksed.
„See riik on oma olemuselt samasugune tütarettevõte nagu see firma. Kogu maa. Tütarettevõte. Võsu. Tsüst. Väike maa-ala, kus pestakse raha, peetakse firmapidusid, ostetakse kokku kinnisvara. Kui saaks olemas olla ilma sellega üldse kokku puutumata … Kuid nad…
Eesti mälupoliitikas Sofi Oksaneni „Puhastuse” maailm on üles ehitatud kui süüdlaste ja ohvrite maailm.
Vanemuise „Puhastus”, autor Sofi Oksanen, tõlkija Kalju Kruusa, lavastaja Liisa Smith (London), kunstnik Marge Martin, muusikaline kujundaja Sakarias J. Leppik. Mängivad Marje Metsur, Liisa Pulk, Maarja Mitt, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater) ja…
INTERTEXTUALITY AND INTERSEMIOSIS. Toimetanud Marina Gri?akova ja Markku Lehtimäki. TÜ kirjastus 312 lk.
?Intertextuality and Intersemiosis? on Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna ja Tampere ülikooli kirjanduse ja kunsti osakonna ühistööna välja antud kogumik, kuhu on koondatud Eesti, Soome ja Rootsi teadlaste artiklid. Kaastöid on ilukirjanduse, looduskirjanduse ja -foto, filmi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Omer Bartov: „Alternatiiv käimasolevale sõjale Gazas on USA ja rahvusvahelise üldsuse strateegiline ja poliitiline algatus sõja lõpetamiseks ja poliitilise protsessi käivitamiseks. Kui rahvusvahelist sekkumist ei tule, on ilmselge võimalus konflikti piirkondlikuks laienemiseks.“ Pildil Omer Bartov toetamas üliõpilaste proteste Pennsylvania ülikooli kampuses.Erakogu
Juhan Smuuli bareljeef Tallinnas kirjanike maja seinal. Pronksist mälestustahvel avati 1972. aastal.Olaf Meister / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
Ruth (Keira Knightley), Tommy (Andrew Garfield) ja Kathy (Carey Mulligan) saavad internaatkoolis parima inglise tundekasvatuse, neid ärgitatakse looma: kirjutama, maalima, musitseerima. Kasvatajad isegi eksponeerivad nende loomingut, et veenda kooli rahastajaid, et kloonidel on hing. Täisealistena saavad neist kõigepealt teiste doonorite hooldajad ja siis, kahekümnendate eluaastate lõpus, doonorid, kellelt võetakse väikeste vaheaegadega üks organ teise järel, kuni nad „tehniliselt lõpule jõuavad". Kaader Kazuo Ishiguro romaanil põhinevast Mark Romaneki filmist „Ära lase mul minna“.
Kirjanik Viivi Luik ja saatejuht Margit Kilumets.
Moonika Siimets ja tema abilised on teinud tervikliku ja väljapeetud filmi, mis ületab intelligentsuse ja tundlikkuse poolest kõik senised eesti XX sajandi vägivaldsest ajaloost rääkivad filmid.Kaader filmist