Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinikneutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures koguses energiat. Süsinikujalajälje võrdluses on kümme selfit samaväärsed ühe kilomeetri autosõiduga.1 Kui Instagramis laetakse üles…
Kuidas mõjutab kooli ja klassi suurus õpetajate järelkasvu siin- ja sealpool Tallinna? Tallinna suurkoolid on ülerahvastatud ja õpetajad ülekoormatud, maakoolide õpetajad pooltühjades majades aga alarakendatud.
2022. aastal oli üks Eesti nooremaid tegevõpetajaid 21aastane Anette, vanim aga 84aastane Sirje.* Sirje sündis aastal 1938, Anette 2001 – nende kahe õpetaja sünnidaatumite vahele jääb täpselt 63 aastat. Sinna vahele mahub Teine maailmasõda, Eesti iseseisvuse taastamine, ülemaailmse interneti kasutuselevõtt ja palju muudki. Kõige huvitavam erinevus võiks aga olla Sirje ja Anette koolitees ja õpetajaameti algusaastates. Kui üks sündis kriiditahvli aega, kus õpetaja oli klassis kahtlemata kõige teadjam inimene ja…
Majanduskriisid. 9/11 terroriaktid. Seagripp. COVID-19. Ukraina sõda. Elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Tsiteerides futuristi, teadlast ja naftagigandi Shell endist stsenaariumide eksperti Kees van der Heijdenit, „kui olud muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, siis tänane strateegia võib osutuda homseks katastroofiks“.[1] Nii juhtuski näiteks COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja algusajal. Kui paljude organisatsioonide, aga veel enam, riikide suurelt ja kaunilt koostatud arenguplaanid ja strateegiad osutusid päevapealt kasutuks? Veelgi valusam küsimus: kui paljud olid…
Uuringute hangete puhul on alati dilemma: pakkudes liiga vähe on oht jääda konkurentsist välja; pakkudes liiga palju on oht, et meeskond teostab lõpuks uuringu unetundide arvelt ja alatasustatult. See dilemma on rakendusuuringuid tegeva sotsiaalteadlase argipäev. Kohati on riigihangete nõudmised täitjate kvalifikatsioonile ja ka ootused vastuolus seadustega – tellitu täidetakse kordades alla ülikooli miinimumtunnitasu määra, kohati isegi alla riikliku miinimumtasumäära.
Milline on tulem? Olen mitmel korral pakkumise tegemisest loobunud just põhjusel, et…
Mul oli rõõm teadusuuringut tehes töötada läbi üle 80 intervjuu, kus fookuses olid Eesti asutajatega ükssarvikud. Ükssarvik on iduettevõte, mille väärtus investorite silmis on üle 1 miljardi dollari. Eesti seitse ükssarvikut 2021. aasta seisuga on Skype, Playtech, Bolt, Wise, Pipedrive, Zego ja ID.me. Kõik on tehnoloogiapõhised ettevõtted, globaalse haarde ja ühe tugeva sõnumiga: eduka ettevõtte ehitamine ei ole 100 meetri sprint, see on maraton, mille läbimisel tagab edu kolm peamist…
Paar aastat tagasi Suurbritannias 11–16-aastaste õpilaste seas korraldatud uuring näitas, et uue põlvkonna unistuste töökohad on järgmised: arst (18%), suunamudija (17%) ja juutuuber (14%) ehk siis umbes kolmandik soovib suureks saades elatist teenida ühismeedias sisuloojana, kui et olla näiteks õpetaja või õppejõud. Põhjused, miks nendest ametitest unistatakse, olid raha (26%), kuulsus (22%) ja „see töö oleks nauditav“ (17%).*
Tulevased õppejõud, kes aastal 2051 ülikoolis õpetama asuvad, on alles sündimas või siis…
Statistika järgi veedetakse päevas keskmiselt üle 3,5 tunni telefoniekraani ees, ent COVIDi epideemia ajal kasvas see paljudel 5–7 tundi kestvaks ajaviiteks.1 Sealjuures ise hinnatakse oma päevast ekraaniaega mitu korda vähesemaks. Kui päevas tavapärane 3,5 tundi (sõnumineerimine, meilide lugemine, ühismeedia külastamine, ajalehtede lugemine jm) kanda üle kogu elukaare peale, saame teada, et elu jooksul nõuab see väike ekraan nutiinimese tähelepanu 89 425 tundi, s.o üle kümne aasta puhast ekraaniaega.2 Suur osa kasutajaist on…
Avaldasin 3. juunil portaalis Times Higher Education arvamusloo,1 mis põhines 2021. aasta algul Sirbis ilmunud arvamusel. Selle keskmes oli teadusprojektide bürokraatia absurdsus.2 Exceli tööajatabelite täitmine on tobe ja mõttetu, sest teadlasi sunnitakse Excelis näitama kaheksatunniseid tööpäevi, kuigi üldjuhul ei saa teadusuuringuid teha vaid kella üheksast viieni. Mõnikord kulub vähem aega, mõnikord rohkem ja tööaja mõõtmisel peaks olema mõistuspärane funktsioon – saada teada, kui palju on uuringute tegelik tööaja kulu. Praegu…
Detsembris 2013 poseeris trendikate päikeseprillidega noor naine New Yorgis Brooklyni silla taustal. See pilt läks viraalseks mitte ainult ühis-, vaid kogu meedias – tegemist oli surmaselfiga. Sillal oli üks mees otsustanud end ära tappa. Neiu soovis aga traagilisest olukorrast ühismeedias profiiti lõigata. Samal aastal otsustas üks Florida koolipoiss teha luba küsimata endast oma õpetaja taustal selfi. Viimast kuud rase õpetaja oli klassipõrandal sünnitusvaludes pikali, kooliõpilane tema ees laialt naermas. Seegi…
2021. aasta kevade alguses said minu aines osalenud bakalaureuse astme üliõpilased ülesande teha distantsõppe kogemuse teemal intervjuu. Need 66 intervjuud paljude erialade üliõpilastega tõid hästi esile, kuivõrd teisendirohke on distantsõppeaegne kõrgharidus. Ja mis peamine: hästi koorub välja, miks e-õpe ei suuda ilmselt kunagi auditoorset õpet täielikult kõrvale tõrjuda.
Õppejõududele on seni olnud suurim katsumus, kuidas korraldada õpet olukorras, kui auditooriumis kohtuda ei saa. Üliõpilased on maininud peamiselt kolme varianti, mida õppejõud…
30. september 1985. Microsoft annab välja esimese Exceli versiooni. Maailm ei ole enam endine. Excel ei ole süüdi. Excel on Excel. Nii nagu haamer on haamer. Aga kui haamer on peos, hakatakse kõikjal nägema ja otsima naelu. Nii püüame Exceliga mõõta kõike: töörahulolu, töökultuuri, töötajate motivatsiooni, töötulemusi, isegi töötajate aega tööajatabelitega seal, kus tööaeg pole 9st 17ni.
Mäletan oma esimest ülikooliaegset tööajatabelitega kokkupuudet. Mulle oli see Excel omamoodi märgiline – sümboolne…
Me ei saa importida hästi rahastatud tippülikoolide karjäärimudeleid Eestisse, kus kõrgharidus niigi vaevleb rahapuuduses ning osa valdkondi on seetõttu hääbumas.
Ülikoolidel on e-õppest palju õppida, loodetavasti ei domineeri arusaam, et kõik läks hästi – mõne kuuga tehti seda, mida ei suudetud viimase kümne aastaga.
Teadlastel on igal aastal kaks tähtsündmust – märts, mil tuleb esitada personaalse uurimistoetuse taotlus ning oktoober-november, mil selguvad rahastuse saanud projektid. Palju on räägitud edukuse määrast. Võrreldakse valdkondi ning nenditakse, et aasta-aastalt läheb konkurents järjest tihedamaks, aga ei ole selgitatud, kuidas näeb välja grandi taotlemise protsess ja otsuse analüüsimine grandi taotleja silmade läbi. Täpsemalt, selle noorteadlase silmade läbi, kes esindab alahinnatud valdkonda – sotsiaalteadusi, kus näiteks stardigrandi saamise protsent oli…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.