-
Thomas Piketty, Capital in the Twenty-First Century. Belknap Press & Harvard University Press, 2014. 696 lk.
Juhtub harva, et üks majandusraamat lööb võimsalt laineid väljaspool kitsast asjatundjate ringi ning sellest saab suisa „igamehe” kirjavara. Selline asi on toimunud aga Prantsuse majandusteadlase Thomas Piketty teose „Kapital XXI sajandil” („Capital in the Twenty-First Century”), mis troonib juba mõnda aega ülemaailmse levikuga e-kaubamaja Amazoni raamatumüügi edetabeli tipus. Paradoks peitubki selles, et selle raamatu puhul…
-
Esindusdemokraatias on rahvas küll võimu kandja, ent kahjuks ainult teoreetiliselt.
Mõni aeg tagasi kirjutas riigikogu liige ja eesti Vabaerakonna algataja Andres Herkel, et Eesti vajab vähemalt ühte uut erakonda. Loodava erakonna poliitiline siht ei seisnevat mitte parem- või vasakpoliitika elluviimises, vaid võitluses Eestit pärssivate kartelliparteide, sundparteistamise, ministeeriumide ülemvõimu, ideepuuduse ja otsustusvõimetuse vastu, ütles Herkel intervjuus Postimehele.1 Minu arvates osutab Herkel küll probleemidele, kuid sellistele, mis pole mitte põhjus, vaid tagajärg.…
-
Norbert Elias, Mis on sotsioloogia? Tõlkinud Katrin Kaugver, toimetanud Sirje Laidre. Mikko Lagerspetzi eessõna. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 212 lk.
-
Eesti poliitikaelu ja otsedemokraatia on omavahel keerulises suhtes: kord on see ideestik päevakorral ja sellest räägitakse, siis aga unustatakse. Eelmine suurem otsedemokraatia fookusesse tõusmine leidis aset ühes Eestimaa Roheliste pääsuga riigikogusse, koos roheliste väljajäämisega sealt polnud ideel aga enam avalikke eestkõnelejaid. Nüüd on hakatud taas tõukuvalt „Harta 12” algatusest otsedemokraatiast rääkima, hiljuti leidis rahvaalgatuse seadustamise ettepanek agarat poolehoidu internetidemokraatia ideedepangas nimega rahvakogu. Kas see idee ka reaalsuseks saab, näitab aeg,…
-
Pole mõtet üle korrata, kui oluline on teaduse puhul nii teadlaste omavaheline kommunikatsioon kui ka uurimistulemuste avaldamine. Teadlaste slängis kehtib maksiim publish or perish, avalda või kao. Publitseerimise tähtsusest ja ka fetišeeritusest on Sirbi veergudel korduvalt juttu olnud. Tehnoloogiline ja digirevolutsioon on muutnud meie arusaamist kommunikatsioonist, arusaadav, et sellest ei jää puutumata ka teadus. Hiljuti sattusin lugema New York Timesis ilmunud artiklit „Cracking Open the Scientific Process” (ilmunud 16. I,…
-
Seymour Martin Lipset on öelnud, et legitiimsus märgib poliitilise süsteemi võimet põhjustada ja hoida usku, et poliitilised institutsioonid on selles ühiskonnas sobivaimad. Praegu on esil mitu probleemi, mis mõjutavad Eesti poliitilise süsteemi legitiimsust. Lahenduste otsimine euroala finantskriisile osutab ELi superstruktuuridest lähtuvale survele liikmesriikide, sh Eesti poliitilistele valikutele. Reformi- ja iga muu erakonna rahastamise ümbert saladusloori kergitamine ja Eesti valijate süvenev võõrandumine parteidest peegeldavad meie demokraatia kasvuraskusi. Mõlemad tekitavad kodanikes nõutust…
-
Legitiimsuskriis seostub liberaalse demokraatia mudeli proovilepanekuga ettevõtjate poolt, kelle lobitöö mõjutab parteide kaudu valitsust neile kasulikus suunas, samas tõrjudes kitsendusi oma tegevusele ja kapitalile.Põhimõtteliselt on õige ja vajalik, et Eestis kestab jätkuvalt arutelu vormide üle, kuidas riiki ja rahvast valitseda ehk siis arutelu esindus- ja otsedemokraatia mudelite olemise ja omavahelise suhestumise üle. Referendumite üle pro et contra arutades on siiski jäänud mõnevõrra varju nii-öelda tõve juur ise ehk esindusdemokraatiat vaevavad…
-
Süsteem ise määratleb operatsioonid, mis sinna kuuluvad, ehk poliitika ütleb, mis on poliitika.
-
Otsedemokraatia võimalikkusest Eestis
Eesti poliitikaelus leiab järjest laiemat kõlapinda mõte, et avalikkus on jäänud poliitilisest kaasakõnelemisest kõrvale. Esitatakse üleskutseid rakendada rahvahääletust jm otsese demokraatia vahendeid, et seda olukorda muuta. Käesoleva artikli eesmärk ongi vaadelda, kas sellistel üleskutsetel võiks olla Eestis kandepinda, kas ja mida võiks selliste muudatuste läbiminek laiemalt tähendada, ja peamise küsimusena – kas see võiks üldse (efektiivselt) võimalik olla? Kindlasti nõustun Marek Strandbergiga selles, et tegemist on olulise ja…
