Töö andmebaasi sisuga täitmiseks on kestnud kuus pingelist aastat. Praegu hõlmab EMIKi digitaalne noodikogu ligi 220 000 lehekülge.
Eesti muusika infokeskus (EMIK) kuulutas aasta alguses tellijatele avatuks oma käsikirjade digiarhiivi. See otsus sündis hoolikalt läbi mõeldud kokkuleppe alusel ja koostöös EMIKi hea koostööpartneri Eesti muusikafondiga, mille käsikirju on EMIK digiteerinud alates 2017. aastast.
Mis on Eesti muusikafond?
Muusikafond asutati 1945. aastal NSV Liidu muusikafondi Eesti vabariikliku osakonnana ning see tegutses…
Millise helienergia jättis meile Jaan Rääts? Särisevalt elurõõmsa ja mängulise, aga ka stoiliselt kaemusliku ja filosoofiliselt mõtiskleva.
25. detsembril 2020 lahkus Jaan Rääts (snd 15. X 1932), üks 1960. aastatel eesti muusikasse tulnud andekatest ja omanäolistest loojatest. Neid ridu kirjutades saan teda mäletada eelkõige tema muusika kaudu, aga ka veidi vahetumalt – meenutades aegu, mil panin kokku raamatu „Helilooja Jaan Rääts“ ning sain lähemalt…
Paraku kipub ratsionaalselt konstrueeritud nüüdismuusika sageli eirama ka loodust ennast ehk muusikalisi tajunorme.
„Modernistlik teos pidi olema eelkõige eneseküllane, iseend oma struktuuri kaudu seletav objekt.“ (Kerri Kotta, Sirp 24. V)
„Me oleme nüüd õppinud mõistma, et teose tähendus ei ole eneseküllane.“ (Toomas Siitan, Postimees 18. IX)
Teada põhjusel nihkusid Eesti muusika päevad märtsist-aprillist septembrisse ja said väikestes saalides kammerliku vormi. Festivaliürituste hulka mahtusid konkursi „Noor helilooja“ finaalkontsert 12. IX…
Collegium Musicale on vaimustava tasemega loominguline koor, mille ümber tasub jätkuvalt festivali punuda.
IX Pühalepa muusikafestival 7. – 9. VIII Hiiumaal.
Pühalepa muusikafestival oli seekord pühendusega Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale ja Arvo Pärdi 85. sünnipäevale. Kolm päeva ja neli kontserti. Kavasse tõi põnevust Erkki-Sven Tüüri kooriteose „Canticum Canticorum Caritatis“ maailma esiettekanne. Esimest korda tuli publiku ette ka Hiiumaa kammerorkester.
Avakontsert Pühalepa kirikus oli austusavaldus Veljo Tormisele. Esines Tormis Quartet (Kadri Voorand…
Eesti muusika käsikirjad on laiali pillutud ja valdavalt kirjeldamata, avalik ülevaade puudub, süvamuusikapärand on akadeemiliselt läbi töötamata ning mõtestamata.
Muusikafoorumil „Classical:Next“ tutvustasid eesti muusikat ja sõlmisid sidemeid Eesti muusikaorganisatsioonid Music Estonia katuse all ja Eesti Muusika Infokeskus.
„Classical:Next“ 17. – 20. V Rotterdamis.
Oleme kulgenud üldiste muutuste tuules ja nüüdseks on loomulikustunud muusika(kultuuri) kirjeldamine kaubanduslike ja tehnoloogiliste mõistete abil. Digitaalse hulgimüügi tingimustes kipub mis tahes kunstiobjektist saama kontekstita, tühi entiteet. See mõjutab ka muusika tajumist, hindamist, kirjeldamist ja esitamist. Kuigi kõik muutub, ei juhtu miski nii ruttu purustavalt,…
Tõnu Kõrvitsa laulutsükli „Lageda laulud“ esiettekanne 31. X Tallinna Jaani kirikus. Esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost, solistid Jaanika Kilgi (sopran) ja Marianne Pärna (alt).
Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits ilmselt ja õnneks ei ole veel heliloojana liiga valmis saanud, aga tema hääl kõlab eesti muusikas võimsalt.…
Muusikat on läbi aegade kirjeldatud ja kirjeldatakse eri vaatenurkade alt. Vanad tähendused: muusika kui religioosne ja metafüüsiline nähtus – taevane võnkumine; ühisteadvuse rituaalne ergastaja; ideoloogia ruupor; geniaalse professionaali loodud meistriteos. Neist tuntud kirjeldusdominantidest pole ükski päriselt kadunud. (Muusika)kultuuris on niisugust – näiteks seesama rituaalne, kollektiivset või grupiteadvust ergastav alge –,…
Topelt-CD „Heli ja keel“ esitleb luulet ja muusikat siduvas kontserdisarjas (või selle eelloos) kõlanud muusikat, kaheksat teost kuuelt autorilt. Kolmandat hooaega kestvas ja tuntust koguvas sarjas on esindatud ka nüüdisautorid, kuid CD kava hõlmab ainult lahkunud heliloojate teoseid. Luulet plaadilt ei kuule ja siin puudub sõna- ja muusikakunsti kokkupuutest sündiv…
Kirjutatud. Loominguline kalendriaasta on lõppemas ja Eesti Muusika Infokeskus võtab taas kokku tulemuse. Hetkeseisuga on 2014. aastal loodu nimekirjas 139 teost, mille hulgas on lavamuusikat (6 teost), orkestriteoseid (8), teoseid orkestrile ja sooloinstrumendile (5), ansambliteoseid (27), teoseid sooloinstrumendile (21), elektroonilisi ja multimeediateoseid (7), kujundusmuusikat (11) ning orkestratsioone ja seadeid (6). Kõige suurem on vokaal- ja kooriteoste rühm, mis omakorda sisaldab teoseid koorile ja orkestrile (6), koorile instrumentaalsaatega (4),…
Seoses Sirbi palvega panna kirja mõni mõte Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul meenus mulle üks juhtum. Mõni aasta tagasi oli mul au siseneda tollase kultuuriministri kabinetti, et teiste muusikaasutuste juhtide ja ministeeriumi ametnike ringis tutvustada Eesti Muusika Infokeskuse tööd. Ühelt poolt meeldiv kutse, minu poolt valmisolek asjalikuks tööjutuks. Tutvustasin end. „Tunnen, tunnen – sõimate kogu aeg Sirbis Eesti riiki,” oli ministri vastus. Kuigi olen ka ise üsna krõbeda huumorimeelega…
Eesti Muusika Infokeskus on institutsioon, kus püütakse täpselt ja süstemaatiliselt dokumenteerida Eesti professionaalset (süva)muusikat selle üsna avaras tähenduses – lastemuusikast sümfoonilise muusika ja elektrooniliste multimeediateosteni. Traditsiooni kohaselt on kõrvallehel valiknimekiri eesti heliloojate uudisloomingust. Valik, sest täisnimekiri on pikk ja osa andmeid jõuab heliloojate arvutitest meieni alles jaanuari jooksul. EMIKi uudiste leht ja igakuine uudiskiri „Eesti muusika kodus ja maailmas” peegeldab ka meie interpreetide olulisemaid tegemisi siin ja mujal.
René Eespere autorikontsert „Fratres – LX”: Hortus Musicus Andres Mustoneni ning Tallinna Kammerorkester Paul Mäe juhatusel, solistid Aurelia Eespere (sopran), Indrek Vau (trompet) ja Neeme Punder Märt-Matis Lill, helilooja (flööt) 14. XII Mustpeade majas.
17. novembril kõlas Budapesti Rahvusteatris Tõnu Kõrvitsa muusika Taani režissööri Carl Theodor Dreyeri Prantsusmaal valminud tummfilmile „La Passion selon Jeanne d’Arc” – „Jeanne d’Arci kannatused” (1928). Esitajaks oli nooruslik Óbudai Danubia orkester erksa ja tundliku muusikatajuga dirigendi Gergely Dubóczky juhatusel. Orkestriproovis ja kontserdil viibis ka helilooja. Et Eestis pole selle teose avalikku ettekannet olnudki, siis oli mul põnev kohal olla ja kuulata-vaadata. Rahvusooperi saal oli…
„Taevane ja maine”: Rein Rannap ja Vox Clamantis, kaastegev keelpillikvartett 4 × 4 koosseisus Mari Targo, Egert Leinsaar, Joosep Ahun ja Villu Vihermäe 30. X Estonia kontserdisaalis.
Rein Rannap tähistas 60. sünnipäeva.
Vastulausete kirjutamine võtab juba võhmale, aga kuna mul on au olla Mart Niineste tundelises artiklis ainus tsiteeritud kohalik „muusikaekspert”, siis püüan olla kannatlik, selgitan ja väljendan ka ise tundeid.
Kahju, et autoril jäi märkamata, et minu artikli teljeks oli soov ühe kunstliku vastasseisu asemel rõhutada muusikavaldkondade inimlikku ühisosa. V. Si artiklis on väiteid, millega saab ainult nõus olla. Näiteks see, et muusikat saab liigitada mitmeti, sh ka valdkondade piire ületades. Ka nii, nagu pakub V. S., ja veel sajal moel. Või et muusika saab tähenduse liikumisel inimeselt inimesele. Ma siiski ei jaga V. Si adornolikult välistavat suhtumist…
Aeg-ajalt kerkib muusikaelus ikka ja jälle pinnale diskussioon nn süva- ja levimuusika tegijate, institutsioonide ja pooldajate-vastaliste vahel. On natukene kurb, et enamasti kipub sel juhul peamiseks tõukejõuks olema institutsioonide ja üksikisikute üsna aimatav konkurentsivõitlus riikliku rahapaja veerel, mitte soov millegi üle sisuliselt mõtteid vahetada.
Tõnu Kõrvitsa autorikontserdist: mõni mõte ja tunne
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert: solistid Kadri Voorand ja Anja Lechner (tšello), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. 6. II Metodisti kirikus.
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert Metodisti kirikus oli eelmäng ECMi plaadisalvestusele. Kavas vaheldus helilooja originaallooming Veljo Tormise teoste seadetega. Laval olid Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos Tõnu Kaljustega ning solistidena džässilaulja Kadri Voorand ja saksa tšellist Anja Lechner. Ettekandele tulid „Seitsme…
Sirp palus mult arvamuslugu poliitilise kriisi kohta. Tõtt-öelda olen raskustes. Mille üle peaks imestama? Avalikuks saanud valed on vaid väikesed haledad vassimised märksa suuremate valede reas. Tegelikkuse ja fassaadi vastuolu on Eestis süvenenud aasta-aastalt, sümptomid on näha ja teemad on üleval ammu. Kõige üllatavam on mingi mõttevirvenduse tekkimine. Ehk tõesti ei olegi ma olnud ainus, kellele viimaste aastate ühiskondlik õhustik on tundunud sedavõrd umbsena, et ainus võimalus tundub…
Marek Strandberg
Maikuus peeti Tallinnas lausa kaks intellektuaalse omandi (IO) probleemistikule pühendatud foorumit: Teenusmajanduse Koja ja Kultuurikoja laia spektriga (tööstusomandist ja patendiõigusest autoriõiguseni) foorum Tallinna ülikoolis (18. ja 19. V) ning Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Autorite Ühingu seminar (22. V), teemaks esindusorganisatsioonide ja autoriõiguse (AÕ) roll muutuvas maailmas. Sündmuste taustaks on IO regulatsioonide moraalne vananemine või lünklikkus seoses infotehnoloogia arenguga, vanade ärimudelite kõrbemine ning uute otsing kogu maailmas.…
Erakogu
Ofelia Tuisk: „Jaan Räätsa muusika laulab harva, aga see-eest ta kõneleb, sageli isegi kirglikult”.
Äsja riikliku elutööpreemia pälvinud ja 2012. aasta oktoobris oma kaheksakümnendat sünnipäeva tähistav Jaan Rääts on ühe ajastu sümbol eesti muusikas. Kui laia joonega lihtsustada, siis võib öelda, et eesti muusikas on viimase kaheksakümne aasta jooksul olnud kaks ajajärku: kiire (rütmikeskse, „füüsilise”) ja aeglase (polüfoonilise, metafüüsikast laetud) muusika ajastu. „Kiire muusika” sai hoo sisse 1960. aastatel…
Erkki-Sven Tüür. Ärkamine. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Sinfonietta Rīga, dirigent Daniel Reuss. Ondine, 2011.
Erkki-Sven Tüüri muusika on algusaegadest tänaseni olnud kirglik, peegeldanud erksat ja tundlikku maailmataju. Ometi on sellele aegade jooksul ka ülemäärast tehnitsismi ette heidetud. Ehk seepärast, et tema helikeeles leidub rohkesti metalset värvimängu ja võimukaid rütme, eksistentsiaalset absurdi ja olemispainet – ning üsna olematul määral romantilist jõuetust. Tüüri muusika on jõuline ka kurbuses. Ja tema absurditaju varjundab…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Esmane, fakti- ja allikatasand just süstemaatilises terviklikkuses on teaduseelne või -väline eikellegimaa. Kui Londonist küsitakse Artur Lemba (fotol) sümfooniat ja USAst Ester Mägi oma (kuna internetis levivad Järvi ja Klasi igivanad ettekanded), kuid nooti ei ole, siis midagi ei toimugi.Eesti teatri- ja muusikamuuseum
Kas keegi teab kindlalt, kes on ühe eesti muusika märgilise teose, Heino Elleri „Kodumaise viisi“ õiguste omanik?Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
„Lageda laule“ võib üsna kindlalt pidada Tõnu Kõrvitsa maagilise impressionismi üheks tippteoseks.Nele-Eva Steinfeld
