-
Meie ridaelamus on viimastel suvedel kodukaunistuse hasarti tunda. Võisteldakse, kes suudab oma murulapikest suurema arvu roostetanud ämbreid imiteerivate või plastikust lillepottidega kaunistada. Ameerika seepides on samasuguseid näha. Muretsesin ka mõned, ei saa ju maha jääda. Kaks naabrit ostsid peaaegu sünkroonselt ühesuguse rotangist aiamööbli. Enamus ajab plastikuga läbi ? üldrahvalik materjal ja globaalne fassong, ameerika ja austraalia seepidest nähtud. Kokkuvõttes tegi proua korterist number kaks kõigile ära ? maksimum üleilmselt levinud…
-
Minu vanaisa oli eluajal rõõmsameelne ja tasakaalukas mees, kes leidis ka igas ebameeldivas olukorras midagi head, lohutas ja sisendas lootust. Kõrges raugaeas suutis ta siiski vaid kurvalt pead vangutada ja pomiseda: see inimese elu, see inimese elu? Pärast kodanike sündsustunnet riivanud kaubanduslik-poliitilisi tehinguid linnavalitsuse väljavahetamisel resümeeris ajakirjandus: vastik ja alatu, aga mis parata ? selline on elu… Agressiivsus ja tapahimu on sügaval inimese loomuses, õpetab meid eelmises Sirbis kirikuõpetaja. Tõsi…
-
NIKOLAI LUGANSKI (klaver, Venemaa) festivalil ?KLAVER ?04? Estonia kontserdisaalis 24. X, kavas Beethoven, Chopin, Prokofjev, Rahmaninov.
Eesti kontserdilavale on iseseisvusaastatel jõudnud väga erinevas kunstilises ja kaubanduslikus kaalukategoorias külalispianiste. Labases turunduslikus mõttes võiks nad kolmeks jaotada: massipublikut võluvad imelapsed; prominentsemat publikut magnetina tõmbavad ?suured nimed? (natuke või ka üsna korralikult rooste läinud endised staarid, kelle kunagise hiilguse muusikalised põhjused kuulajalt üsna sageli suurt kujutlusvõimet nõuavad) ning oma võimete tippu jõudnud parimas loomevormis…
-
1990. aastal kirjeldas helilooja Eino Tamberg kohanemist nõukogude aja lolluste, ideoloogiliste rituaalide ja enesetsensuuriga inimlikult mõistetaval põhjusel: selleks, et elada, teha ?oma asja?: ?Seda ma nimetan saastumiseks. Nagu kiiritus, mille teatud annus veel ei tapa, kuid hakkab meid muutma. Nagu nitraadid, mida teatud hulgal tarbime, millega keha tasapisi harjub ja taluvus suureneb. See, mida pidasin 1948. aastal naeruväärseks, sellega olin 1958. aastal harjunud.? (TMK 1990, nr 6). Üheksakümnendal muidugi esines…
-
Edgar Savisaar on kindlasti Eesti kõige avalikum, kõige hoolikamalt kommenteeritud ja märgistatud poliitik. Tema meediakuju on üleelusuuruselt mütoloogiline: kurjuse kuju, loodud põhimõttel ?ise teen, ise materdan?. Tegelikult mõjub ?võitlus Savisaarega? juba mõnda aega nagu kamp purjus noorukeid, kes pimeduse varjus jalakäijat kolgib. Liidrid loovad õhkkonda. Primitiivsemad tüübid lisavad personaalse jalahoobi. Mõned arvavad, et aktsioon on õige, aga kunstiline külg nigel. Viisakates inimestes äratab asi vastikust, kuid märgistamishirm sunnib eemale hoidma.…
-
Selle loo kirjutamise ajal on pealinna valitsus kukutamisel. Põhjuseks ? erakorraline olukord, usalduskriis. Üks poliitilise filosoofia klassik on arvanud, et poliitikas ongi tegija see, kes suudab erakorralise olukorra ehk kriisi üle otsustada. Kriisikarjeid kostab konkurentsiühiskonnas tegelikult kogu aeg (avalik arvamus, inimarengu näitajad), kellestki sõidetakse regulaarselt üle. Kriisist enesest tähtsam ongi selle esitus, kindlal eesmärgil aktualiseerimine.
-
Teema (või vähemasti pealkiri) on ära aetud. Asjade maailma, inimese, ideede ja asjade seoste üle arutles Klassikaraadio viimane jutusaade ?Räägivad…?. Avara teemastiku üks tähtis, lausa põletav aspekt jäi puudutamata. Ei saa vaiki olla, tuleb see üles võtta.
-
?Klassika koos Klasiga?: Tallinna Kammerorkester ja Julia Kociuban (klaver, Poola) Eri Klasi dirigeerimisel 2. X Mustpeade majas.
Tundub, et hoolimata väikesest saalist ja tagasihoidlikust reklaamist on kontserdisari ?Klassika koos Klasiga? üks mõjuv, soe ja intiimne muusikaüritus. 2. X Mustpeade majas toimunud kontserdi keskne persoon oli poola lapspianist, vaid 12aastane Julia Kociuban. Noor muusik on võitnud esimesi preemiaid hulgal rahvusvahelistel noorte pianistide konkurssidel Leedus, Poolas, Kreekas ja Eestis (Läänemere maade noorte pianistide…
-
Viimasel ajal on kirurud institutsionaalsust ja institutsioone. Eriti kahjulik olevat see kultuurivallas, kuulda on, et mujalgi. Milles küsimus? Institutsioon mingi inimsuhtlemiseks tarvilik reeglistik, tundub et süütu asi. Täpsemalt on institutsioon ühiskonda pikka aega mõjutav autoriteetne vaimne struktuur, mis hõlmab käitumisnorme ja väärtusi ning omab tõhusat materiaalset baasi ja organisatsiooni. Niisiis: väärtused, inimesed, (levi)ruum ja raha.
-
Enne seda, kui selgus sammaste tähtsus meie elus, olid kaks kuumemat kohalikku meediateemat Jeesus Kristus ja seks. Et odavad teemad? Mitte sugugi. Ei puuduta need kaks ju midagi vähemat kui (totaalne) vastutus ja (totaalne) mõnu. Just vastutuse ja mõnu teemad läbivad tegelikult ka paljusid selliseid arutelusid, kus neid kaht nimepidi ei nimetatagi. Pole ka ime: mõnu ja vastutuse pingeväljas võngub inimhing kogu oma elu.
-
Pühapäeva pärastlõunal trollipeatuses koos kaaslasega bussi oodates ei märganudki ma alguses üht halli mehikest ja teravtigedat pilku. Tagasihoidlikult riides ja lõhnad juures, kuid samm kindel ja diktsioon selge, tegi too end ootamatult nähtavaks: ?Ma tean teid küll, istute seal üleval, olete see Toompea-rämps.? (?!) ?Ja teid olen televiisoris näinud.? (Issand, üksainus kord, üheksakümnendate keskel vist rääkisingi Nyyd-festivalist.) ?Kuradi miljonärid!? (!?) Järgnes teemaarendus. Trollis saime ka publiku. Vaikne vihje kainuse voorustele…
-
?Karjuvaid probleeme enam ühiskonnas pole või inimesed ei tunneta enam neid. Inimestel on nüüd aega ka abstraktsemate asjadega tegeleda kui raha ja olmemured,? arvab respublikaan Mihhail Lotman (EPL 4.IX) sellest, miks inimesed identiteedi- ja väärtusprobleemidest huvituma on hakanud.
-
Vene ajal oli häda mõne väga vana ?asjaga?, mida ei tohtinud propageerida, aga ei saanud ka maha vaikida. Näiteks religioosne kunst. Appi tulid üldhumanistlikud väärtused. Mis saab ?üldhumanismi? vastu olla? Seda leiab tahtmise korral kõikjalt. Tõsi, küsimus oli tõlgendusvälja teatavas moonutamises. On ju vahe, kas näha kristluses kesksena inimeksistentsi väärtustavat armastuse akti või eneseärasalgamise käsku. Oluline on ümberkirjelduse põhimõte: kitsam, kohalikum nähtus saab positiivseks kirjeldatud mingi ülema ideestiku alusel. Üldhumanism…
-
Pole saladus, et mis tahes ideoloogia eksisteerib kahel viisil: kui arendatud teoreetiline mõttekonstruktsioon ja kui rida rahvalikke mugandusi. Viimased on tegelikult huvitavamadki kui õpetus oma teoreetilises puhtuses ja detailides, ?ajaloo?, vastuolude ja enesekriitikaga. Tegelikult ei vajagi ükski õpetus oma rahvalikul või looduslikul kujul ei detaile, loogikat ega enesekriitikat. Sellega on nagu äädikakärbsega, mis vastavate tingimuste korral ilmuvad otsekui eikusagilt, tühjusest. Ka õpetuse algmed võivad soolenugilise kombel inimese organismis tiirelda. Mõnikord…
-
Avalikkus ? areen, kus toimub ühiskondlik diskussioon ja sellel figureeriv arvamuste kogum, on üks demokraatia võtmesõnu ja tunnuseid. Uus Eesti Vabariik kujuneski avalikustamise loosungi all. Enne seda kandis avalikustamine eelkõige karistusfunktsiooni, tähendas paljastamist, häbiposti. Kõigest viisteist aastat tagasi olid avalikkusel veel piirid: privaatruumi intiimsusi ei olnud kombeks kõigi silme all lahata. Kui just kedagi poliitilistel põhjustel ?paljastada? ei tahetud. Täna kõneldakse peaaegu kõigest. Muidugi on teemasid, mille puhul on soovitav…
-
Just nii ma hiljuti tundsin: olgu teistega kuidas on, mina isiklikult olen Ameerikale järele jõudnud ja isegi ette läinud. See teadmine tabas mind, kui vaatasin Soome kanalilt Michael Moore?i dokfilmi Ameerika väikelinnast, mida koos General Motorsi otsusega sulgeda kohalik autotehas tabas sotsiaalne ja majanduskrahh. Tundus ülimalt veider, kuidas võib ameerika dokumentalist esitada suurkorporatsiooni juhile naiivseid küsimusi sotsiaalsest vastutusest ? riigis, kus turumajandus on sajandeid vana ja üldteada on selle reegel…
-
Terve juulikuu on meedias jutuks olnud vähemused ja äärmuslased: homod ja Sinimägede kangelased, faðistliku ja nõukogude butafooria austajad ning ?vene vähemus?. Nendele, kelle jaoks inimkond kompromissitult kangelasteks, ohvriteks ja pervertideks jaotub, võib sõjameeste, rahvusvähemuste ja homode kõrvutamine muidugi kohatu tunduda. Pealegi ? mõistete tähendusväli paneb asja paika. ?Vähemus? kannab positiivset tähendust: viidates ohvrile, esitab see meile vaikimisi nõudmisi. ?Äärmuslane? kehastab kurja.
Siiski on neil kahel ühine konstitutsionaalne alus: on ju…
-
Suvi. Euroopa vanad suurlinnad on täis kolonnides kappavaid, higist nõretavaid turismigruppe. Pead kuklas, jõllitavad inimesed vanu maju ja monumente: mustjasrohelisi või pleekinud, sõdades purustatud, sajandites vettinud ja murenenud ning taas ülesputitatud tuhandeaastaseid kivikolosse. Tumedad lõuendid, jäigad poosid, õrn marmorpits, kuld ja kard. Õlu, vein ja suulage kõrvetavad vürtsid. Giid vuristab aastaarve, stiilitermineid, ülikute nimesid ja ajaloosündmusi. Mis on tolle kappamise mõte? Missuguseid märke, missuguseid mentaalseid alusstruktuure see ergastab? Esteetilist ilu,…
-
?Poliitilise eliidi ülesanne eeloleval sügisel on oma juhtrolli taastamine,? ütleb Rein Lang (EPL 1.VII). Muidugi, eliit, olgu poliitiline või mingi muu, on rahva tuletorn, aju ja südametunnistus. Aga kuhu ja miks küll on kadunud too ?juhtroll?? Ja mis imeviguriga seda taastada? Kas nagu Münchausen end juustest tõstes? Või on vaja, et ka kodanik oma eliidi ära tunneks ja tollele au annaks?
Kuidas siis eliiti ära tunda? Võiks mõelda, et eliiti…
-
Kummalise inertsi tõttu püsib uskumus, justkui oleksid kõik ?suured lood? tänaseks surnud. Tegemist on siiski pigem kollektiivse tsensuuriga: mitmel (maailma-ajaloolisel) põhjusel ei loeta heaks tooniks mingite lokaalsete ?suurte lugude?, müütide ja müüdikeste propageerimist. See-eest müüt, millel on globaalset haaret, mille taga on suur jõud, on au sees ja isegi kohustuslik.
Ühest küljest on iga ?suur lugu? võimu instrument. Aga vaieldamatult on sellel ka positiivne tähendus: moodustavad mitmesugused ?suured lood?…
-
Kohalike eurovalimiste osavõtuprognoos ja vanade euromaade kogemus annavad põhjust oletada, et üsna pea on taas kuulda kurba juttu inimeste vähesest poliitikahuvist. Meedia, osalt poliitikute kõnet võimendades, osalt omal initsiatiivil, on seda juba pikemat aega iseloomustanud kahte moodi.
Esimesel juhul räägitakse asjast pessimistlikult, öeldakse, et võim on rahvast võõrandunud. Selle vaatepunkti võtmefiguur on korrumpeerunud poliitik, kes saladuskatte all ühiskatlast omaenese ja sõprade põhjatut taskut täidab. Võõrandumise versioonil on ka poliitikute…
-
Nüüd, mil euroliidu paberitele on viimsed kolm risti alla veetud ja tintki paberil kuivanud, on sobilik harduses tagasi ja ka ümberringi vaadata, olukorda kaardistada. Kust me tuleme, kuhu oleme sattunud, kuhu minek? Nagu mäletame, oli kõige alguses laulupidu. Selle lühikese lähteperioodi põhiilminguteks olid üldrahvalik eufooria ja massilaul. Laulu tiivul kanduvad inimese meel ja mõte ülevate tunnete ja kauniste nägemuste maailma. Paraku järgneb joovastusele alati pohmell. Järgnes meilgi ? ja läks…
-
CD ?Vision of Estonia II?. Veljo Tormise koorilooming.Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Ants SootsAlba 2004
-
Pierre Bourdieu kirjeldab ?Sümboolsete huvide majanduses? piiskoppe, kes kiriku majandusasjadest turuterminites kõneldes alati naerma puhkevad. Ühtpidi objektiveerimine (turuterminid), teistpidi tühistamine (naer)? Nagu religioon, nii on ka kunst Bourdieu? järgi valdkond, mida iseloomustab kalkuleerimise tabu, majandusliku huvi tsenseerimine (tipuks kunst kunsti pärast esteetika) ja sellest tulenev ambivalentsus. Seda huvivabaduse teesklust ei tohiks siiski käsitada silmakirjalikkusena, vaid ?eitamisena, mis kindlustab vastandite kooseksisteerimise?, arvab Bourdieu. Mina arvan, et oluline on, kes naerab (teeskleb…
