Evi Arujärv

Maarja Lõhmus on kirjeldanud avaliku teksti arengut Eestis: üheksakümnendate esimene pool ? vanade ideede ja tähendussüsteemide kriis, mida iseloomustab ?vastu-süsteemist? arendatud märgisüsteemi arendamise hajumine ja vana märgisüsteemi üldine lagundamine, nõukogude märkide ja tähenduste vältimine, otsingud ja esteetiline kaos; kümnendi teine pool ? tähendussüsteemi restruktureerimine ja uue kontseptuaalsuse teke, tunnusteks uute märkide ja tähendussüsteemide ilmnemine; väärtussüsteemide vastuolud ja kehtestusvõitlused; ?võõraste? tähenduste revideerimine ja osaline integreerimine kultuurisüsteemi. (Totalitaarne, osalev ja liberaalne tekst:…

Oli kord selline asi nagu NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitus. Käisin seal, nägin rohkesti butafooriat: makette, plakateid, graafikuid ja postamente. Surnud kraami sees jättis mulle sügava mulje üks konkreetne lehm, keda eksponeeriti luksuslikes VIP-tingimustes, võiks öelda, et lausa elutoas. Muidugi ei olnud too vipilehm tavaline, vaid eriline ? nõukogude rahvamajanduse õitsengu sümbol. Õilis loom kehastas ideed ja üldist olukorda. Samas ikkagi ju lihtlabane lehm ainult. See pisut madaldas õitsenguideed. Kokkuvõttes…

Sitta kah?
Raske, tõesti raske on rääkida Eesti rahvuslikest huvidest euroliidus pärast Adolf Schick(e)lgruberit ja Tõnu Õnnepalu (EPL 3. V). Esimene, nagu teada, solkis vinti üle keerates ühe üldiselt ju asjaliku idee ära. Seniajani põetakse neuroose. Ütle ?rahvus? ja muidu mõistlikku juttu rääkiv eurooplane pöörab ära ? läheb näost valgeks, hakkab selja taha vahtima ja eufemisme tarvitama. Nagu hiljuti Dragan Klaic, euroametnik, kes valas julgesti külma vett ?atraktiivse kultuuri? konverentsi…

Uss meie õuna sees
Psühholoogiast on teada, kuidas taustinformatsioon mõjutab katsealuste hinnanguid mis tahes nähtustele ja isikutele. Vaiksed metatekstid on veel salakavalamad. Näiteks hale olukord, kus muusikakriitikul on kontserdikavas toimunud muudatus teadmata: ootab autorit A, aga kõlab B. Vähemasti alguses käivitubki ?vale? programm A, mis püüab objekti B harjunud viisil tuvastada ja liigitada. Ja muidugi ?jookseb kinni?. Niipalju kriitika sõltumatusest ja tõekuulutuse võimest. Näib, et suurim sõltumatus saabki olla vaid…

Kihnu memmed = ecstasy?
Egge Kulboki artikkel ?Kultuuripoliitika mudelid Eestis? (Sirp 16. IV) oli positiivselt üllatav juba sellepoolest, et harva kõneleb meil keegi kultuuripoliitikast kui reaalsusest. Kultuuripoliitikaga on meil ju samamoodi, nagu oli kuritegevusega N.Liidus: seda ei ole, sest seda ei saa olla. Kultuuripoliitikat pole vaja, see on ahistav nõukogude igand, arvas ja arvab osa kultuuriinimestest. Muidugi mõeldi vähemasti alguses sellega vaimuvabadust, eeldades, et raha tuleb niikuinii. Paljudele kultuuripoliitikutele see…

Osta ja sure
Progressiusk on meil veres. Küllap meeldib enamikule arvata, et on mis on, üldiselt liiguvad asjad õiges suunas, mingid põhimõttelised lahendid on õiged, pilt selgineb. Ja kui ajuti lähebki pisut rappa, siis vähemasti ei tehta enam Potjomkinit: asju nimetatakse õige nimega ja vähemalt kõik peamised sotsiaalsed sõnumid on omavahel kooskõlas. Aga tee mis tahad, tänagi käriseb aeg-ajalt mõni kuliss, mille tagant paistab tühjus. Vastukäivatest sõnumitest aga on selline…

Liha, vaim ja hookuspookus
Mõned head aastad tagasi asustati minugi kodutänava otsas maja, kus kärtskollased rulood päev läbi akende ees ja autode rivi trepis. Äri on varjamatu, asutusel pole taragi ümber, selle asemel on avatud parkimisplats. Hommikuti on näha taksosid tüdrukuid ?objektile? sõidutamas: enamasti on nad tagaistmel kägaras, näod püüdlikult varjatud. Milles küsimus? Näib, et noored seksitöötajad kannatavad valehäbi all. Ehk peaksid neid innustama kristlikud või vabadusaatelised meesterahvad, kes aastaid…

Esimesed sõnad, mida ajutine põllumajandusministri kandidaat meedias oma tulevase töö kohta ütles, olid midagi ?arendamise jätkamisest? või ?täiendamise arendamisest?. Kohe oli näha, et inimene valdab riigiametnikule sobilikku kõnepruuki, üldpoliitilist kantseliiti, milles tähtsaim on hingehoidlik, turvatunnet sisendav sõnum. Hea riigiametnik kõneleb seda ka une pealt. Amet annab keele. Vanasti nimetati keele ülevõimu inimese üle professionaalkretinismiks. Üldiselt vajab selline keele sisse minek harjumist ja harjutamist. Noorele inimesele hakkab sageli kõik lausa ise…