$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kultuur on prõlla nõnna vedus, et ka heritstest neoliberaalid võiavad proosa, taide ja Pärdiga omi inaraid.
„Sound Plasma“ on Eestis festivali „Afekt“ kõrval ainus ettevõtmine, kus tuuakse kuulajani nn Euroopa nüüdismuusikat. On kahetsusväärne, et festival saab toetuseks naeruväärse summa.
Kuidas saada vanast lahti ja edasi liikuda? Tuleb unustada, et teha ruumi uuele kogemusele. Unustamine on vabadus. Vaid see teeb võimalikuks kogeda igavest muutumist.
Ludens on uus ansambel, mis on uus mitte ainult vastsündinu tähenduses, vaid värske ka oma tegemistes.
Tallinna Uue Muusika Ansambel täidab Eesti muusikamaastikul ammu haigutavat auku, mida pole seni õnnestunud täita ühelgi teisel kollektiivil.
On see hea, et fotograafia meie analoogset „päriselu“ vallutab? Hea või halb, see on paratamatu.
Kväärifestivali „Q-Space“ raames linastuvas filmiprogrammis on kolm märkimisväärset teost.
Donaueschingeni muusikapäevade kavas kritiseeriti geeniusekultust ning loodi sildu improvisatsiooni, heliloomingu ja interpretatsiooni vahel.
Pina Bauschi „Kevadpühitsuse“ koreograafia on Igor Stravinski muusikaga tihedas suhtluses, misläbi mõlemad teineteist võimendavad.
Lilyan Kaivu kureeritud õhtu pakkus midagi, mis puudutas, mis meenutas ning mis tõi ja toob tartlasi ja laiemalt lõunaeestlasi kokku.
Et viia klassikalise muusika valdkond olukorda, kus meil kõigil oleksid võrdsed võimalused, on esmalt vaja olla teadlik, et selline ebavõrdsus valdkonda kimbutab.
Igal ajastul on ka naised muusikat kirjutanud, kuid me ei tunne neid ega nende loomingut. See, et oleme harjunud meestest koosneva kaanoniga, ei tähenda, et see oleks ainus ja õige.
Helena Tulve ei ole kuraatorina sekkunud. Tema kureeritud näitus on haavatav ja hell ning iga vaataja saab seal luua oma mõistmise raja.
Ütlemata lootustandev oli näha kolmest mehest ja ühest naisest koosnevat ansamblit, mis on soolises väljenduses niivõrd neutraalne.
Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi on juhindunud lavastust „Cowbody“ luues helgusest ja lõbususest, mistõttu on seda põnev vaadata kui nende arvates n-ö tervisliku ja mugava eluviisi kehastust.
Eesti kõlamaailma oli Usedomi muusikafestivalil esitletud võimalikult mitmekülgselt ning seda kohtab meie puhul harva.
Kammerkoori Kolm Lindu õhu läbilaskvus on volüümikas, nad pole kinni valdkonna välises ja anakronistlikus elitaarsuses, vaid tegutsevad nii, nagu endale meeldib.
Festivali tutvustuses on kunstiline juht toonud välja, et tänavune programm on loodud ilu ja mitmekesisust silmas pidades. Miks ei avaldu see festivali kavas?
Eesti muusikafestivalide ülesanne jääda väikseks ja värskeks on „Sõru saundil“ igati õnnestunud: kava oli poliitiliselt laetud ja artistide valik tugeva sotsiaalse närviga.
„Tsiviliseeritus“ koos selle sünonüümidega „viisakas“ ja „kultuurne“ areneb edasi ning kohaneb vahetult võimulolijate, kes seda sõna edukalt relvastavad, vajadustega.
Nymani ooper on ennekõike lugu visuaalsest agnoosiast ning sellest, millist dialoogi peab see päris agnoosiaga.
Kes ootas, et tänavuse programmi tellimustöödes kajastub maailmatunnetuse muutus või muutlikkus ja eksperimenteerimiskihk, jäi pika ninaga.
Maraton polnud ainult meelelahutuslik festival, vaid praegu Eesti ühiskonnas toimuva terviklik ja ulatuslik peegeldus.
Mängulaua ümber Loojat mängides luuakse helipilte kombineerides uusi ruume, millele lisab kohatist stabiilsust foonina kõlavate instrumentide kõikumine.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.