Grete Tiigiste

Eluaseme hinda on mõjutanud ehitamise kallinemine, intresside tõus, ehitusturu jahtumine ning investeeringuna soetatava kinnisvara kasv.

Hea koolimaja peaks ergutama aktiivselt liikuma ning silmast silma suhtlema, tegema olemise mõnusaks. Kuidas? Selle üle arutavad koolihooneid projekteerivad arhitektid.

Antti Nousjoki: „XXI sajandi hooned peaksid kasutajat julgustama loovalt mõtlema. Pelgalt efekti pärast pole mõtet arhitektuuri luua.“

Hanna Karits: „Sisearhitektuuris tuleb vaadata pikka perspektiivi, lammutamise asemel luua uusi kihte. Me ei saa otsustada, et tulevased põlved mõnd hoonet ei vaja.“

Vastvalminud riigigümnaasiumid torkavad kohalikus arhitektuuripildis silma ning äratavad uudishimu. Koolimajade ehitamise programmist võidab arhitektuurivaldkond tervenisti.

Tallinna vanalinna uuringu lõpparuande järgi tundub, et suure osa kesklinna planeerimis- ja liikumisprobleemidest saaks ära lahendada vanalinna tuules.

Pascal Bronner: „Lapsepõlves on meil palju erilisi maailmu, mis suureks saades kaovad. Ehk on paljud nüüdisprobleemid seotud sellega, et me ei luba endale mängida.“

Hannah Segerkrantz: „Mul on komme ennast oma projektidest välja disainida. Mulle ei sümpatiseeri autoritaarne autoripositsioon.“

Tallinna arhitektuuribiennaalil käsitletakse tarbimist, seedimist ja jäätmeid, seda nii elusorganismi kui ka ehitatud keskkonna seisukohalt.

Margit Argus: „Trendid muutuvad, mööbel laguneb, aga ruum jääb. Head ruumi ei kipu keegi välja vahetama, pigem ikka parendatakse, hoitakse ja hoolitsetakse.“

Tarmo Piirmets: „Sisearhitekti otsustes kaheldakse kogu aeg. See amet nõuab külma närvi, et öelda: nüüd on valmis ja kõik.“

Arhitektuurimuuseumi näitus on kutse uurimisreisile avastama paiku, mis pakuvad sisemist rahu ja põgenemist argipäevast.

Soome nüüdisarhitektuurist kumab austus pärandi vastu. Kaunilt põimitakse uut ja vana ning luuakse nauditavat linnaruumi.

Illimar Truverk: „Hiiumaa seostub tuulega, see puhub merel ja maal, nii et tahtsime tuule hoonesse sisse projekteerida.“