Geograafiliselt jaguneb ERMi näitus kaheks pooleks: Tšehhi ja Eesti, pluss mõned näited mujalt. Sisuliselt on need pooled aga tugevasti põimunud, nad peegeldavad üksteist, loovad kontraste ja kokkukõlasid.
Raul Meele ja Krzysztof Piętka ühisnäitusel on elurõõm ja meeleheide, masendus ja ülevus tihedalt kõrvuti. Selline rinnastus on kahtlemata programmiline.
Sarapuu maalid kuuluvad tegelikkusesse, isegi kui see pole igapäevane tegelikkus. Aga see, miks nad siia kuuluvad, miks nende ainulisust nii teravalt tajume – see miks on juba tõelisus.
Kõne 14. mail 2022 festivali „Prima vista“ raames aset leidnud avalikul kohtumisel lüürilise minaga
1. Tõde ei saa välja öelda.
2. Kui tõde saaks välja öelda, siis ta oleks seal väljas, mitte siin sees. Kus tõde siis oleks? Kuidas me ta veel üles leiaks? Tõde läheks kaotsi. Risk oleks liiga suur.
3. Kui tõde ei saa välja öelda, siis ei saa teda ka välja rääkida. Kui me tõe välja räägiks, läheks ta…
„Pingeväljade aednikus“ nagu ka Mehis Heinsaare loomingus on kõik seotud müsteeriumiga, mida võib nimetada ka eluks, aga mille peamine tunnus on tõsiasi, et oluline osa sellest jääb alati kättesaamatuks.
Üks tont käib ringi mööda Euroopat – monoteismitont. See jalutuskäik on kestnud juba paar aastatuhandet ega ole praegugi päris lõpule jõudnud, ehkki aeg näib ammu olevat küps. Monoteismi kõige tugevam mõju on ilmselt vaibunud, aga häda on selles, et tonte pole tegelikult kunagi olnud ainult üks: kontinendil on möllanud terve tontide armee, põhjustades lugematuid konflikte, kultuurilist ja etnilist genotsiidi, tagakiusamist, ususõdu, nõiajahte ja inkvisitsiooni…
Ungari avangardisti Lajos Kassáki poeem mõjub nagu lahtine haav – ühtaegu lummavalt ja eemaletõukavalt, köitvalt ja kohutavalt.
Jalgsirännak näib tänapäeval olevat välja suremas. Tõsi küll, matkamine on ikka moes ja selle jaoks rajatakse spetsiaalseid matkaradu; loodusparkides kõnnitakse tähistatud aladel, mõnes paigas saab pikalt jalutada piki mereranda, ja muidugi võib teha pikki rännakuid suurlinnade tänavatel, püüdes valida müravabasid lõike. Aga rännata jala linnast linna, läbi tundmatute paikade, ilma…
Olen siseemigrant. See on vastuoluline mõiste, sest emigrant tähendab pagulast, kellel on õnnestunud end uues elupaigas sisse seada, ilma et ta ennast siiski päris kodus tunneks. Siseemigrant on seevastu keegi, kes pole kuhugi põgenenud, aga tunneb end ikkagi pagulasena, sest poliitiline olukord on muutunud vastuvõetamatuks. Emigrant püüab sidet kodumaaga alles…
Kõne kriitikaauhinna väljakuulutamisel Tartu Kirjanduse Majas 8. detsembril 2016
Armsad siinviibijad! Hea žürii! Tore Kultuurkapital!
Kui Ants Oras oleks täna siin, siis tal oleks meile üks küsimus.
Ants Oras ongi täna siin. Ma ei pea silmas Ants Orase kehatut vaimu, mis viibib esivanemate juures, vaid tema sümboolset kohalolu.
Sümboolne kohalolu mõjub nagu õietolm, mida on õhus tunda, aga harva näha. Mõned ütlevad, et tunnevad kevade lõhna. Mõned kurdavad, et neil tekib allergia.
Detsembris õietolmu…
1.
Soome sild on meil juba ammune unistus. Sada aastat tagasi nimetas Tuglas seda „meie rahvusliku ärkamisaja kõige hellemaks unistuseks, hõbelõimeliseks pettepildiks, kuldkajaliseks tuleviku muusikaks“,1 viidates Koidulale, Eisenile ja Grenzsteinile, ja kinnitas siis: „Selle järele on veelgi palju muutunud. Ja jälle on tõusnud päevakorrale küsimus Soome sillast. Mitte enam romantilisena unistusena, vaid poliitilisena päevaküsimusena, mis peale naiivide utopistide ka tõsiseid riigimehi…
Mõtlemine ei ole sama mis rääkimine. Keel pole sama mis mõte, mõtlemise ajal ei jõua me alati keelele mõelda, ja rääkimise ajal ei suudeta teadvustada kõiki mõtteid, mis sõnade varjust välja vupsavad; ikka tuleb täpsustada, parandada, selgitada: „tegelikult ma tahtsin öelda,“ „niimoodi ma seda ei mõelnud,“ „no mis ma räägin“. Rääkimised ei saa kunagi räägitud ja mõtlemised ei saa lõpuni mõeldud: ainult jutt võib vahel otsa…
Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg. Koostaja ja toimetaja Anti Selart. Tartu Ülikooli ajalooja arheoloogia instituut, 2012. 456 lk.
Ajalugu on meile kõigile armas. Meile meeldivad ajaloolise ainega filmid, ajaloosündmustest jutustavad romaanid, ajaloolised isiksused, ajaloolised ehitised, ajaloolised kostüümid ja ajalugu ümbritsev salapärasuse aura, kaduvikuhõnguline lummus. Juba lapsena satume kodu ümber ringi kolades „ajaloolistesse paikadesse”, kus kõik on kuidagi teistmoodi, imelikult vana, raske, kulunud ja kuidagi ähvardav; hiljem viiakse…
Kas pilti saab teha nii, et me ei tea, mis pildi peal on? See küsimus tekib juba abstraktse ekspressionismi ja sürrealismi juures, aga ta lahendatakse teisiti. Abstraktne ekspressionist peab teadma, mida ta on pildil väljendanud, lihtsalt vaataja ei pruugi sellest aru saada, sest ta ei tunne kujutist ära. Sürrealist ei tea, mida pildil kujutatu täpselt tähendab, sest selle sisu on väljaspool teadvust, aga ta eeldab, et…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Massiühiskonnaga manipuleerimise tehnoloogiad on tänapäeval üksikasjadeni välja töötatud. Rahvale tuleb muidugi müüa nänni, kus punasel taustal seisaks loosung „Make America Great Again“. Manhattan veebruari keskel.Kirke Kangro
Marko Mäetamm. Jahimehed tulevad alati koidikul. 2024.Repro
Surma ja elu tihe külgnevus, isegi liibumine, teineteise külge kleepumine on dekadentliku elutunde sine qua non.Joosep Kivimäe
Jevgeni Zolotko ei saa ära otsustada, kas valima peaks substantsiaalse või dekonstruktiivse hermeneutika, vähemalt mitte enne oma viimast näitust. Installatsioon „Armastus“. Näitusevaade.Stanlislav Stepaško
Tšehhi sürrealism, mida oleks küll õigem nimetada Praha sürrealismiks, oli otseselt seotud prantsuse sürrealismiga, mida oleks küll õigem nimetada Pariisi sürrealismiks.Anu Ansu
Krzysztof Piętka maalid püüavad ruttu pilku. Siin on palju taimseid moodustisi, kummalisi hübriide, aga on ka kujuteldavaid maastikke. Värvid on kiirgavad, tihti lausa torkivad; kuuekümnendatel hakati sellist paletti nimetama psühhedeelseks.Paul Kuimet
„Tiireldes, keereldes, pööreldes“. Näitusevaade.Anna Mari Liivrand
Lembit Sarapuu. Keskustelu. 1989–1990, õli. Eesti KunstimuuseumStanislav Stepaško
Teatav murdepunkt on filmis Mehis Heinsaare ja Marko Kompuse vestlus. Kompuse kaudu tuleb sisse tugev irooniline register.Kaader filmist
XIX sajandil standardiseeris inimesi kõige rohkem tööstusliku proletariaadi loomine.Flickr
Ökoloogiline kooslus ei hõlma üksnes inimesi, vaid lugematut hulka teisi olendeid, kes elavad meie kõrval, meie ümber, meie jalge all, meie pea kohal ja isegi meie sees. Muidugi pole need olendid Eesti Vabariigi kodanikud.Piia Ruber
Kõige tuntumad Jalāl ad-Dīn Rūmī tõlked on tänapäeval teinud Coleman Barks, kes on kasutanud ainult olemasolevaid tõlkeid ja nende kommentaare. Pildil postuumne Rūmī portree XIX sajandi algusest.Briti Muuseum / Wikimedia Commons
Anneli Oppar. Looduse kroon. Aeg. Kroonid, söövitatud teras, hõbe, 2013.Piia Ruber