Väide, et kord juba tehtud kuritegusid enam heaks teha ei saa, on poolik tõde, sest neid kuritegusid põhjendanud ideoloogia on alles.
Jake Page, Suure Vaimu rüpes. Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2011. 472 lk.
Ajalugu tuleks kirjutada tagurpidi. Alustama peaks praegusest hetkest, millest me teame kõige rohkem ja samas ometi peaaegu mitte midagi, sest praegu kestvate protsesside kohta ei saa suuri üldistusi teha. Ajaloolane…
Aafrikas on laialt levinud lugu mehest, kes leiab võsast pealuu ja küsib: „Kuidas sina siia said?”. „Eks ikka jutu pärast,” vastab pealuu. Mees läheb nüüd kuninga juurde ja räägib, et on võsast leidnud kõneleva pealuu. Kuningas nõuab, et imet talle näidataks, ja mees juhatabki kuninga koos saatjaskonnaga võsasse, kust ta pealuu leidis. Ometi ei vasta pealuu seekord küsimise peale midagi. Vihane kuningas annab käsu, et mehe pea maha raiutaks ja…
Eesti kultuuri nimetatakse sageli „väikeseks kultuuriks”. Selline suhtehinnangul põhinev otsustus on täiesti õige, kui Eestit võrreldakse mõne kultuurikooslusega, millel on rohkem koostisosi või mis väljendub suuremates mahtudes, nagu näiteks euroopa kultuur, aafrika kultuur, india kultuur, saksa kultuur, prantsuse kultuur jne. Sealsamas jätab see hinnang arvestamata tõsiasja, et enamik maailma kultuurikooslusi on mahult tunduvalt väiksemad. Keel, mida kõneleb miljon inimest, ei ole iseenesest sugugi väike keel. Kui me nimetame oma kultuuri…
Humanism on tänapäeva avalikus pruugis suuresti devalveerunud mõiste. Ühest küljest läheb ta paratamatult segi „humaansusega”, inimkeskse väärtushinnanguga, mille järgi inimesel peaks looduses olema eriline koht, sest ta pole nii julm ja vägivaldne kui teised loomad. Kuna tegelikkus näitab selgelt vastupidist (just inimesele on omased äärmise julmuse vormid, mida teised imetajad ei valda), jääb sõnale külge irooniline varjund ja see näib sobivat ainult lihtsameelsetele. Ka poliitilises keeletarvituses on humanism teisejärguline: sellal…
Elusus ja süvaökoloogia Kas elu on meie jaoks väärtus iseeneses? Esimese hooga tahaks vastata sellele küsimusele ühemõtteliselt: jaa, elu on meie jaoks väärtus iseeneses, teda ei pea õigustama ühegi teise väärtuse kaudu. Kui aga natuke järele mõelda, võime sattuda segadusse. Tõepoolest, minu elu on mulle väärtus iseeneses; ma ei suuda ette kujutada, et miski, mis on minu elust täiesti lahus, võiks sellest olulisem olla – sest kui mul ei oleks…
Üks kummalisemaid nägemusi universumi ehitusest on eelmise sajandi kaheksakümnendatel tekkinud holograafilise universumi mudel, mis lähtub Karl Pribrami ja David Bohmi ideedest ja mida populariseeris Michael Talboti tuntud raamat „The Holographic universe” (1991). Selle järgi on meie maailm sõna otseses mõttes tohutu hologramm, mille iga üksikosa sisaldab informatsiooni kogu terviku kohta, samuti nagu Dennis Gabori loodud holograafiline jäädvustus. Kuna selline idee võimaldab võrdlust paljude müstiliste nägemustega, on seda tublisti kasutatud Uue…
Ameerika antropoloog Laura Bohannan kirjeldab oma romaanis „Tagasitulek naeru juurde” (1966), kuidas ühes Nigeeria külas pärast rõuge-epideemiat kogunetakse jutustama ja kuulama lugusid. Esitus on väga teatraalne, jutustamisega käib kaasas tegelaste jäljendamine, tants ja laul; samal ajal kõlab ka lugude kriitika, vahelehüüded ja kommentaarid. „Igavaid lugusid polnudki. Kuulajad ei oleks seda sündida lasknud. Nad väljendasid valjuhäälselt niihästi kiitust kui laitust, ja kui mõni jutuvestja ei suutnud nende tähelepanu köita, karjuti temast…
Tõnu Õnnepalu päevik vastandub selgesti tüüpilisele intiimpäevikule, mida lauasahtlis peidetakse.Päevik on piiripealne kirjandusžanr. Ühest küljest peaks päevik olema dokumentalistika musternäide: kõik sündmused, mõtted ja tunded pannakse kirja juba samal päeval, niipea kui mahti saab. Esitatav materjal peaks olema veel läbi seedimata, tal ei tohiks olla küljes viimistluse ega küpsuse maiku – see on ju esmamulje, esimene dokument, mille võlu on just tema rabeduses ja värskuses, mitte sujuvuses ja lõpetatuses. Mitte…
Millal tekib massiühiskond? Algus on alati ebamäärane, kuid üldjoontes võib öelda, et see sünnib proletaarse linnastumise ja avaliku meedia kokkupuutepunktis. Kriitilise piiri ületamiseks peab suulise kultuuri positsioon nõrgenema, ajakirjandus (hiljem televisioon) muutuma hõlpsasti kättesaadavaks ja ühiskondliku käitumise motivatsioon tegema hüppe kollektiivsusest individualismi poole.
Ma tahan midagi öelda, aga ma ei oska seda öelda. Ma tahan midagi öelda, aga ma ei saa seda öelda. Ma tahan midagi rääkida, aga ma ei saa sõna suust. Ma hakkan rääkima, aga ma ei tea, mis ma ütlen. Ma räägin ja räägin ega oska kuidagi lõpetada. Ma räägin seda uuesti, aga ma ei mäleta, mida ma õieti rääkisin. Ma räägin millestki muust, aga taipan äkki, et räägin jälle…
Martin Heidegger on oma raamatus „Kunstiteose algupära” kirjeldanud nägemust kreeka templist, sellest saab ühtlasi alguse tema arusaam kunstiteose olemisest: „Üks ehitusteos, üks kreeka tempel ei peegelda ega kujuta mitte midagi. Ta lihtsalt seisab olem’as keset lõhestatud kaljuorgu. Ehitusteos ümbritseb jumala kuju ning laseb tal selles varjamises läbi avatud sammashalli välja seista pühasse alasse. Läbi templi on jumal templis olevasti ligi. See jumala olevasti ligi-olemine on ise-endas selle ala avardumine ja…
Küll oleks mõnus pugeda talve tulles kohevasse pessa, tõmmata end kerra ja vajuda ebamäärasesse poolunne, nii et kõik, mis ümberringi toimub, läheb meile korda veel vaid hõredalt ja osaliselt. Kehatemperatuur langeb, hapnikuvajadus ja süsihappegaasi tootmine vähenevad. Hingamine aeglustub, aeg-ajalt tekivad hingetõmmete vahel mitmeminutilised pausid, mis lõpevad võimsa vabastava ohkega. Kaovad kõik psüühilised pinged, niinimetatud argised mured, mis enamasti keerlevad vahetusväärtuse ümber, ja isegi metafüüsilised pained, millele tänapäeva inimene tihti ei…
Peter Sloterdijk on oma „Sfääride” triloogia kolmandas osas uurinud üht episoodi rahvusvahelisel sürrealismi näitusel Londonis 1936. aastal. Salvador Dalí, kes „esines oma karjääri algul ülereaalsuse-riigi isehakanud suursaadikuna” (1), tahtis seal pidada kõne oma paranoilis-kriitilise meetodi põhimõtetest. Muidugi pidi publik algusest peale mõistma, et Dalí „kõneleb neile Teise nimel, radikaalse muuilma esindajana”, seepärast otsustas ta esineda tuukriülikonnas, mille kiivri peale oli kinnitatud auto ventilaator. Käes oli Dalíl piljardikii ning teda saatsid…
Pöfil näidati tänavu Mali filmi „Faro – vete jumalanna”, kus keskmes ühe Lääne-Aafrika küla kombed. Juba filmi alguses ilmub ekraanile kortsulise näoga vanamemm, kes vaatab tõsise ja läbitungimatu pilguga jõele. Jõega seotud ootused ja hirmud käivitavad sündmuste rea ja toovad päevavalgele hulga kogukondlikke probleeme. Vanamemme käes on haralise otsaga kepp. See osutub hiljem teatavaks võimusümboliks.
Aeg-ajalt langeb taevast maa peale üleüldine õnnistus. Otsekui kosutav vihm kastab ta metsad ja põllud, ujutab üle teed ja rajad, peseb puhtaks lojused ja sunnib veest tilkuvad inimesed kogunema kodukollete ümber. Puutumata ei jää mitte keegi, mitte keegi ei jää looduse suurest lahkusest ilma. Rõõmustab linnuke oksal, rõõmustab ussike mullas. Igaühel on hea meel, ja ainult külmad kalad suures meres ujuvad ükskõikselt edasi, toimuvast midagi taipamata.
Utoopia mõiste omandas möödunud sajandiga kaksipidise maine. Ühest küljest on utoopia hädavajalik, et hoida käigus pideva arengu ideed: kui poleks kujutelma, et senine ajalookäik võib lõpuks viia täiuslikuma elukorralduseni, oleks väga raske õigustada „progressi” nimel tehtud eksitusi, kuritegusid ja hullusi. Teisest küljest sunnib just see õigustusfunktsioon üksteise järel kõrvale heitma äratarvitatud utoopiaid, mis muidu uutele jalgu jääksid.
Jüri Üdil on proosaluuletus „Kõned sisemaal”, kus ta nimetab kogu oma elutegevust „lõputuks eelmänguks”: see olevat „elusuuruse pildi eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses”. Sellele vangistusele vastandub vabadus, mille paraku saavad vaid need, kes on sisemaal lõpuni kuulanud tema kõned, „ühekordsed kõned vabadusest”. „Neile,” kuulutab Üdi, „annan ma siis oma vabaduse, mis minust läbi lendas.”
Selline mõttekäik võtab esialgu nõutuks. Kuidas saab keegi, kes on just tulnud „eluaegsest vangistusest”, niimoodi ära anda kogu…
Suvel ei viitsi ma eriti raamatut lugeda. See ei tähenda, et mind ei huvitaks ükski raamat – vastupidi, ma kuulan hea meelega lugusid ühest või teisest teosest, mis kellelegi kätte on juhtunud. Isegi mõne raamatu juhuslik nimetamine võib köita tähelepanu, kui sellele lisanduvad isiklikud seosed, meenutused, ristuvad muljed ja põimuvad fantaasiad. Siis on raamat nagu unenägu, mis omandab pärast ümberjutustamist müütilise mõõtme.
Modernse inimese enesepilt on põhinenud arusaamal, et elame tänapäevas, mis on enneolematu ja eriline. Seda tänapäeva saab kritiseerida ainult eeldusel, et on toimumas areng millegi veel erilisema poole, mis oleks nii uudne, et me ei suuda seda isegi ette kujutada. Kui see ükskord tuleb, on seda esialgu raske ära tunda. Kuid kui see on tõesti kätte jõudnud, muutub ta niisama enesestmõistetavaks nagu XX sajandil autod ja lennukid või XXI sajandi…
Religioon tekitab tänapäeval ebakindlust. Kõige rängemad ühiskondlikud konfliktid on sageli seotud religiooniga; veel enam, religioonide sobimatusest tahetakse tuletada tervet tsivilisatsioonide konflikti, mis võtab sellisel juhul samuti usulise ilme. Kuigi lääne demokraatia peaks oma eelduste kohaselt olema ilmalik ja ususalliv, armastab ta näiteks „sõnavabaduse” nimel provotseerida tülisid, millel näib olevat varjatud religioosne taust. Mis siis veel rääkida islamist, kus pühaduse kaitse ja sõjapidamine lähevad ikka veel väga hõlpsasti segi. Mõistlikkus ja…
Mis seos on Eestil ja Tiibetil? Eesti on väikese pindalaga, mereäärne ja suhteliselt lameda reljeefiga põhjamaa, Tiibet suur mägismaa, kust mere äärde niisama lihtsalt ei pääse. Eesti on asustatud väga ammu, ligikaudu kümme tuhat aastat tagasi, Tiibet aga kõigest paari tuhande aasta eest. Eesti kultuur ja usund on kuni hilise ajani põhinenud peamiselt suulisel pärimusel, Tiibetis on aga VIII sajandist innukalt tegeldud budistlike pühakirjade tõlgendamisega. Lõpuks, Eesti on viimase saja…
Saaremaal on 1920. aastal üles kirjutatud Mustjala pulma kirjeldus, mis hämmastab üksikasjade rohkuse ja kavakindlusega. Kuigi pulmi peeti sügisel mardipäeva aegu, algas peamiste osatäitjate valimine juba kevadel; pulmakülalised kutsuti aga suvel. Etenduse põhiosa kestis kolm päeva ja oli täis igasuguseid tavasid ja nippe, mida pulmalised pidid teadma. Toimunu teatraalsusest annab hästi aimu teise päeva tegevus, kus peiupulmalised sõitsid pruudikoju:
Keele mõiste on tänapäeval muutunud järjest mõistatuslikumaks. Ühest küljest on „keel” kõik see, mille abil väljendatakse suhtumisi ja hoiakuid: nii võib sõnalise keele kõrval rääkida „keha keelest” (mis on veidi naljakas, sest keel on ka üks kehaosa). On igasuguste märkide, piltide, helide, rõivaste keeled, lõpuks veel sõnalist keelt asendav või täiendav viipekeel. Teisest küljest on olemas tohutu hulk loomulikke ja kunstlikke keeli, millest saab kokku panna kirjalikke tekste. Kõik see…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
