Majandus peab kasvama. See on tänapäeva ühiskonna põhiuskumus, mitte üksnes asjalik ja kokkuleppeline vaid ka üleloomulik alus: majanduskasv on nagu saarepuu Yggdrasill, müütiline maailmapuu, mille juures jumalad iga päev peavad oma otsuseid tegema. „See saarepuu on kõikidest puudest suurim ja parim; tema oksad sirutuvad üle kogu maailma ja ulatuvad üle kogu taeva; kolm juurt hoiavad puud püsti ja hargnevad tohutult kaugele…” („Noorem Edda”, Gylfaginning XV) Igaüks, kes sellest uskumusest lahti…
Ajaloo lõpp on äranämmutatud teema. Alles see oli, kui Francis Fukuyama lehvis nagu valge tuikene üle globaliseeruva ilmamaa, kudrutades kõikidele, et sõjad ja verised revolutsioonid lõpevad ära… Siis aga käis trahh-trarahh, paar pilvelõhkujat kõmmutati maapõhja ning terve filosoofia muutus. Valgest tuikesest sai must kaaren, kes kraaksus kõikidele kurivaimudele kadu. Mõne aja pärast, ennäe imet! kaaren tikub jälle tuikeseks tagasi.
Eestis luuletatakse palju. Olin seda varemgi kuulnud inimestelt, kes on olnud luulevõistluste žüriides; tänavu kevadel oli mul seesama kogemus, ja kõik kuuldu leidis kinnituse. Luuletusi kuhjus nagu murdu, nende lugemine oli omaette töö – vist esimest korda minu elus. Paratamatult hakkasin mõtisklema, mida tähendab tänapäeval luuletamise kunst.
Usu ja teadmise vastandus on vana teema. Kui palju on inimesel vaja usku ja kui kaua saab ta läbi ilma teadmiseta? Neid küsimusi ei esitata ainult isiklikust huvist. Sageli on küsimuse taga mingi retooriline kavatsus, soov tõestada ühe või teise etteantud teesi õigsust. Kavatsus muutub eriti läbinähtavaks, kui küsija hakkab arutlust kallutama nimme just uskumise kasuks. Siis tuleb varsti ka välja, missugust uskumust ta teistele soovitada tahab. Lühidalt, selgub see,…
Pagan on eesti keeles uhke sõna. Hüüdsõnana on ta veel vägevam kui jessas või issand, sest pagan väljendab ka tunnustust; sellega võrreldav on ehk ainult jumal, näiteks noorema keelepruugi väljendites jumala äge või jumala lahe, mis annavad hinnangule juurde veidi pidulikkust. Mõnikord tundub, et emotiivselt on need ühe ja sama mündi kaks külge, kusjuures pagan kõlab mõnusamalt ja humoorikamalt, jumal aga tõsisemalt ja mõtlikumalt. Siiski, paganas on rohkem veendumust, rohkem…
Ideoloogiakriitika on pikaajaline ja isegi auväärne distsipliin. XVIII sajandi lõpus tähendas ideoloogia küll lihtsalt “ideedeteadust”, kuid juba järgmise sajandi keskel võrdlesid Marx ja Engels seda camera obscura’ga: “Kui inimesed ja nende vahekorrad osutuvad kogu ideoloogias pea peale pööratuiks otsekui camera obscura’s, siis tuleneb see nähtus niisamuti nende elu ajaloolisest protsessist, nagu esemete ümberpööratud kujutised silma võrkkestal tulenevad nende elu vahetust füüsilisest protsessist.” (“Saksa ideoloogia”, Tallinn 1985, lk 25). Siit saab…
Saksa filosoof Peter Sloterdijk on 2001. aastal ilmunud raamatus “Päike ja surm” arutlenud nüüdsete rahvusriikide üle, leides, et need püsivad kujuteldavate kogukondadena, mille aluseks on teatav poliitiline fiktsioon. “Tänapäeva poliitika põhieesmärk on majutada tohutu inimhulk ühise etnilis-kultuurilise katuse alla, andes neile ka töökava ja varustusprogrammi. Mulle tundub, et praegusi riike on lihtsam mõista siis, kui võtta rahvust poliitilise varjupaigana – ja veel enam, põlisrahva reservaadina, paistku see pealegi paradoksaalne. Selline…
Meie pärimuses on olemas omaette kiht, kus maapinnavorme luuakse kahe looja koostööna. See koostöö ei ole päris üksmeelne, vaid jätab mulje, et teatav hulk vorme on tekkinud mingi viguri või vembu tõttu: üks kahest loojast on trikster, kellele miskipärast ei meeldi ühtlane ja sile, ettearvatav ja tasakaalustatud maailm. Nii peab ta tingimata midagi ette võtma, et tuua juba olevasse tasakaaluseisundisse sisse häire või rike, mis on pealtnäha põhjendamatu, aga saab…
Kunagi lapsena matkasin isa-emaga Hiiumaal. Oli suvi ja me olime suurest teest eemal. Taevas oli pilvine ja ma ei mäletagi, millal kuskilt õhust hakkas kostma imelikku hala ja huilgamist. Üleval tiirutas päris palju kajakaid, aga nende kiljumise mattis üks teine heli, mida ma varem polnud kuulnud – nagu oleks üks suur loom olnud õudses surmahädas. Veidi aja pärast nägin enda ümber hulka väikesi puure. Puurid olid täis rebaseid, kes lõugasid,…
Meie vanade laulude seas on üks, kus laulik kutsub teisi endaga kaasa, et koos minna luudadega merd pühkima. Mõned sellised laulud on pikemad, mõned lühemad. Kõige napim võib koosneda paarist lausest:
Meie vanade laulude seas on üks, kus laulik kutsub teisi endaga kaasa, et koos minna luudadega merd pühkima. Mõned sellised laulud on pikemad, mõned lühemad. Kõige napim võib koosneda paarist lausest:
Kanada antropoloog Richard Borshay Lee kirjeldab oma tuntuimas raamatus “The Dobe Ju/’hoansi”, kuidas ta Loode-Botswanas bušmanite juures elades püüdis kord kindlaks teha, kes on õieti hõimu pealik. Kuna bušmanite ühiskondlik korraldus on üsna keerukas, tuli tal läbi käia hulk väikesi kimpkondi (nn bands), enne kui talle näidati meest, kes paljude meelest vääris pealiku nime. Kui Lee aga mehega juttu tegi, reageeris see niisugusele tiitlile “üllatuse, jahmatuse, umbusu ja naeruga”. Pärast…
Michel Houellebecq on oma “Elementaarosakestes” muu hulgas arutlenud rasestumisvastaste vahendite legaliseerimise üle, mida Prantsusmaal tehti aastal 1967 ja mis olevat vallandanud seksuaalse vabanemise. “Kibe on aga märkida, et kuigi seda seksuaalset vabanemist on mõnikord kujutatud kogukondliku unelmana, oli see tegelikult järjekordne aste individualismi ajaloolisel tõusuteel… Õigupoolest olid perekond ja abielupaar viimane primitiivse kommunismi saareke keset liberaalset ühiskonda. Seksuaalne vabanemine hävitas viimased kogukonnavormid, mis indiviidi veel eraldasid turust.” (“Les particules élémentaires”,…
“Päike kaob juba silmapiiri taha, kui tulen kerjamast; kodutee on pikk, mu kott aga almustest raske.” Nõnda kirjutas umbes kakssada aastat tagasi Ryōkan, jaapani luuletaja, kes pärast kloostrist lahkumist elas ülejäänud elu eraku ja kerjusmungana. Tsiteeritud tanka on muidugi paradoksaalne: ühest küljest on kodutee pikk ja kandam raske, teisest küljest jagati ande heldelt ja erakut ootab mõnus õhtueine. Tänapäeva inimeselt nõuab selle kõige kujutlemine omajagu pingutust. Tavaliselt nähakse askeesis ainult…
Usu ja ebausu vahekord on delikaatne teema. Tavaliselt peetakse ebausuks põhjendamatut usku mingi asja, nähtuse või kokkusattumuse endelisse tähendusse: ebausu juurde kuulub uskuja enese ebalus, sest et ta midagi uskudes samal ajal ka usub, et tema uskumus on petlik ja väheväärtuslik. Kui ebalust ei ole, võivad usku ebausuks pidada ainult teised inimesed. Uskumus, mille suhtes keegi ei ebale, ei kanna ka ebausu märki, kuigi võib tegelikult olla niisama põhjendamatu ja…
Meie tsivilisatsiooni üks silmapaistvamaid erijooni on teatavasti prahi ja jäätmete tohutu hulk. Rämpsu toodetakse nii palju, et kui seda kõike mingis kujuteldavas tulevikus uuriksid muinasteadlased, oleks nende ülesanne ebamugavam kui tänastel arheoloogidel. Materjali nappuse asemel rõhuks neid selle üleküllus, paljude esemete silmanähtav tarbetus. Väljakaevamised oleksid arvatavasti ka ohtlikud, lõikehaavu ja mürgitusi esineks sagedasti.
Kui kevad viimaks on käes, hakkavad puud ja põõsad, linnud ja loomad, kahejalgsed, neljajalgsed, kuuejalgsed, kaheksajalgsed ja kes-teab-kui-paljujalgsed teistmoodi elama. Hääled kajavad teisiti, valgus langeb teisiti, tuul puhub teisiti, tiu tiu ja teisiti – kõik on natuke teisiti. Inimesed tunnevad ja mõtlevad teisiti, kõnelevad teisiti. Küllap kõnelevad teisiti ka linnud ja loomad, puud ja põõsad, koguni lilled ja rohi, aga meie ei saa sellest hästi aru.
Progress on seni olnud üks tänapäeva kõige rahustavamaid mõisteid. Isegi kui suurem osa igapäevastest uudistest tekitab ebamugavust või hirmu, sisendab siiski kindlust mõte, et ajaloo üldine käik kulgeb paremuse poole. Seda paistavad tõendavat ka igapäevased mugavused, tehnilised täiustused, teaduses toimuv liikumine ja võib-olla inimlike harjumuste areng, kuigi see viimane pole päris ilmselge.
Mõnikord öeldakse, et ei tasu kiruda peeglit, kui lõust on viltu. Enamasti teab küll iga ütleja, et on olemas defektiga peegleid, rääkimata kõverpeeglitest, mille eesmärk ongi pilti moonutada. Kuid vanasõna on raske täiendada: sest kuidas öelda, et kui lõust näib olevat viltu, uuri igaks juhuks ka peegli optilist ehitust.
“Kui Moraal oleks Kristluse sisu, siis oleks Sokrates Lunastaja.” Nõnda kirjutas William Blake 1820. aastal ühele oma gravüürile, mida tuntakse “Laokooni plaadina”.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
