Soome 100. aastapäeva programm säras Eesti kirjandusfestivalidel.
Maikuu kirjandusfestivalidel „Prima vista“ Tartus ja „HeadRead“ Tallinnas esines soome kirjanikke erakordselt hulgaliselt – kokku 18 autorit. Festivalide soome kavad on 25 aastat Eestis tegutsenud Soome instituudi ning Eesti kirjandusfestivalide pikaajalise ning viljaka koostöö tulemus. Tänu Soome juubeliaasta programmile tutvuti sealse kultuuri- ja kirjanduseluga mitmest vaatevinklist, alates iseseisvumisest kuni tänapäevani, ning tutvuti värskelt eesti keeles ilmunud kirjandusega, aga mitte ainult seda. Tundub, et…
Jaapani menukirjaniku Haruki Murakami, keda paljud tahaksid näha Nobeli kirjandusauhinna laureaadina, romaani „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad“ algpunktiks on mõistatus. Mis küll juhtus, et neljakümnele läheneva peategelase Tazaki Tsukuru neli väga lähedast sõpra olid ta keskkooli ajal otsusekindlalt ja põhjendamata endi seast välja heitnud? Tsukuru hakkab valusat minevikusündmust, mis oli ta tookord viinud ränka depressiooni, oma tüdruksõbra julgustusel lahti harutama.…
Kuues tänavu Finlandia auhinnale kandideerinud teoses on põhiteemadeks pere ja armastus ning inimese elukohast sõltuvad valikud.
Soome Finlandia auhinna võistlusele laekus 130 romaani, mille hulgast valis kolmeliikmeline eelžürii välja kuus. Võiduromaani valib nende seast üksainus inimene. Seekord sai see au osaks ajakirjanikule ja saatejuhile Baba Lybeckile, kelle tahtel sai auhinna Jukka Viikilä esikromaaniga „Akvarelleja Engelin kaupungista“ ehk „Akvarellid Engeli linnast“. Esimest korda oli ka publikul võimalus valida oma…
Mõned tähelepanekud Soome multikultikirjanduse kohta
Iraaklane Hassan Blasim, sakslane Roman Schatz, slovakk Alexandra Salmela, somaallane Nura Farah, venelane Zinaida Lindén ja albaanlane Pajtim Statovci. Ses nimekirjas on vähemalt sada nime. Mis neid ühendab? Nad on kirjanikust immigrandid, kelle uus kodumaa on Soome. Millest nende kirjutatud teosed meile räägivad? Vaatame lähemalt.
Soomlastest ja immigrantidest, missioonitundega
Alustan kahest sisserändajast kirjanikust, kelle taust ja looming erinevad nagu tuli ja vesi. Roman Schatz (sünd 1960) on rääkinud oma raamatutest ning soome ja…
Eesti luulet ilmub soome keeles palju rohkem kui soome luulet eesti keeles.
„Väikekirjastaja annab välja Eesti parimat luulet soome keeles.“ Nõnda on pealkirjastanud oma arvustuse ajalehe Helsingin Sanomat kirjanduskriitik Jukka Koskelainen, pidades silmas kolme möödunud aastal ilmunud teost ja kaht kirjastust.1 Kirjastus Savukeidas, kes tegutseb ühtaegu Eestis ja Soomes, andis välja Kätlin Kaldmaa „Armastuse tähestiku“ („Rakkauden aakkoset“) ning Asko Künnapi „Su ööd on loetud“ („Yösi ovat luetut“). Kirjastaja NyNordeni abil sai…
Noor juuratudeng Antti Vallas on üks nendest 1400 soomlasest, kes sõdib Teise maailmasõja ajal (mai 1941 kuni detsember 1942) vabatahtlikuna Nõukogude Liidu vastu Saksa Relva-SSi diviisis Wiking otse Hitleri käe all. Stalingradini nad ei jõua. Antti viimane sõjastseen leiab aset väikeses Tsikola külas Tšetšeenias. Pärast seda võib terve tema elu võtta kokku ühe sõnaga: unustamine.
Kui Antti 79aastasena oma…
1943. aasta detsember on äärmiselt külm kuu ning külm on ka kolmanda Reich’i relvastusministri ja peaarhitekti Albert Speeri süda. Speer võtab ette reisi Rovaniemist Jäämere randa Petsamo niklikaevandusse. Sõjas raskustesse sattunud Saksamaal on hädasti vaja niklit ning Speeril on hädasti vaja taastada Hitleriga katkenud side. „Nüüd Führer näeb, et annan Saksa asja eest kõik, et hoolitsen selle eest,…
Kaheksa eesti luuletajat soome keeles ja kaheksa soome luuletajat eesti keeles samade kaante vahel – selline on Eeva Pargi koostatud ambitsioonika luulekogu „8+8“ struktuur. „8+8“ luuletajad on Aapo Ilves, Mihkel Kaevats, Kätlin Kaldmaa, Doris Kareva, Kalju Kruusa, Eeva Park, Jürgen Rooste ja Triin Soomets Eestist ning Claes Andersson, Esa Hirvonen, Vilja-Tuulia Huotarinen, Riina Katajavuori, Juha Kulmala, Kalle Niinikangas,…
Soome kirjanik Riikka Ala-Harja rääkis kevadel Tallinnas, kuidas ta pidi võitlema oma esikteose „Tom Tom Tom” (1998) pärast. Romaan leidis kirjastaja alles pärast kolme aastat eitavaid vastuseid, ent saavutas suure tähelepanu: see kandideeris näiteks Helsingin Sanomate kirjandusauhinnale ja Finlandia preemiale. Finlandiale kandideeris ka „Dessant” (sm „Maihinnousu”, 2012), mis on Ala-Harja kuues romaan ja seni esimene, mis on ilmunud…
Salla Simukka on tänapäeval Soomes edukamaid kirjanikke ja pühendunumaid noortekirjanduse edendajaid. Ta on kirjutanud 13 noorteromaani, pälvinud 2012. aastal Soome lastekirjanduse suurima, Topeliuse auhinna ning 2013. aastal naabermaa kultuuri- ja haridusministeeriumi Suomi auhinna. Viimase on varem pälvinud vaid kaks noorte- ja lastekirjanikku Tove Jansson ja Maria Vuorio. Simukka Lumikki-triloogia tõlkeõigused on müüdud 43 riiki. Tänavu ilmus selle esimene…
Joel Haahtela, Täheselge, lumivalge. Tõlkinud Hille Lagerspetz, toimetanud Terje Kuusik. Kujundanud Villu Koskaru. Hea Lugu, 2014. 344 lk.
Tunnistan kohe alguses: ma armastan Joel Haahtela romaane. Igatsen tema teksti järele, kui pean vahepeal lugema soome kirjanduses nii kaua vohanud agraar-realistlikke romaane, mis ilma sõnumita kirjeldavad meie tänapäeva maaelu Angst’i, äärelinna okset või kaskede kahinat. Nimetan seda inseneriproosaks – andestagu…
Emmi Itäranta, Vesi mäletab. Tõlkinud Kadri Jaanits, toimetanud Ülle Kiivet. Koolibri, 2014. 214 lk.
Mis rõõmu oli lumekristalli koostise tundmisest, kui polnud võimalik manada nahale selle külmust ja silmadesse selle sädelust? Emmi Itäranta, „Vesi mäletab”
Emmi Itäranta esitles 10. ja 11. märtsil Tallinnas ja Tartus kirjastuse Koolibri ja Soome Instituudi kutsel oma esikraamatu „Vesi mäletab” („Teemestarin kirja”, 2012) tõlget. Siinset…
Näitus „Adolf, Jossif ja sõda Tove sihikul – Tove Janssoni poliitilised karikatuurid ajakirjas ”Garm” 1930.–1940. aastail“ Soome Instituudi Tartu osakonnas (Vanemuise 19) kuni 18.02.2009. Näitus on avatud tööpäevadel kell 10-16, kolmapäeviti kell 10-18. http://www.finst.ee/2009/adolf_jossif_ja_soda.html
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Katja Kettu sunnib lugeja väljuma talle tuttavast ja omasest keskkonnast ning rändama läbi võõraste maade ja mütoloogia, vaatama ajaloo ja inimhinge pimedusse.Ofer Amir / WSOY
Tänavuse Finlandia kirjandusauhinna pälvis Laura Lindstedt romaaniga „Oneiron“.Heini Lehväslaiho / Teos
