-
Giuseppe Verdi „Maskiball”. Muusikaline juht Arvo Volmer, lavastaja Arne Mikk, solistid, rahvusooperi koor ja orkester. Estonia etendused 5., 18. ja 20. II .
Arne Miku „Maskiball” on mahukas, kolme koosseisuga ettevõtmine, kaasatud on välissolist ja Eestist mujale suundunud lauljad. Võimalus kogu trupile pilk heita on ka projekti üks põhiväärtusi. Lavastuse uudsus seisneb eeskätt lavapildis (kunstnik Ralf Forsström) – kostüümid, dekoratsioonid –, lavaline tegevus on lahendatud traditsiooniliselt. Siiski, ühe erandiga! Arne Mikul…
-
Altia Eesti esitleb: 7. märts kell 19 Mustpeade majas, Tallinnas, uue sarja “Salong” avaetendus “Moskva 1975”, kus kirjandus ja muusika võrdsete partneritena lavale astuvad. Mitmel tasandil terviklik, läbilavastatud ajastukeskne salongiõhtu.
-
„Griegi portree”: laulud Olavsson Vinje tekstidele, „Norra tantsud”, süit „Peer Gynt” ja klaverikontsert a-moll. Vanemuise Sümfooniaorkester, Mihkel Poll (klaver), Jazzi Zahharov (bariton), Lembit Peterson (tekst), dirigent Mihhail Gerts 19. II Estonia kontserdisaalis.
Tuntud romantiku teosed, solistideks noor andekas pianist ja armastatud laulja, lisaväärtusena näitleja tekste lugemas – publikuedu oli tagatud. Akadeemilisema poole pealt andis see õhtu võimaluse süveneda Mihhail Gertsi kui dirigendi ampluaasse. Veel üllatas meeldivalt Vanemuise orkestri puhkpillimängijate ere…
-
Tallinna Muusikakeskkooli (TMKK) kontserttegevus väljub tavapärase õpilasmuusika raamidest: pakutakse tavatu emotsiooniga õhtuid ja tellitakse uudisteoseid. On see tavaline, et kooliõpilased toovad esiettekandele tunnustatud heliloojate uudisteoseid? Muusikakeskkoolis vist juba ongi, vähemasti oli 29. jaanuaril Mustpeade majas. Võib öelda, et direktorist helilooja või heliloojast direktor Timo Steiner on viinud TMKK pere heliloojate ringi omainimeseks. Õpilased ja Risto Joosti juhatatud Tallinna Kammerorkester tõid sel kontserdil esiettekandele kolme teose seaded ja kaks uudislugu: Tauno…
-
12.–15. veebruarini värskendab Eesti muusikaelu festival „Täiuslik vaikus”, kus esinevad plaadifirma ECM solistid. Festivali kunstiline nõustaja Erkki-Sven Tüür, mille poolest sulle ECMi toodang imponeerib? Mis peab muusikul olema, et ECM võtaks tema muusikat plaadistada?
Mulle imponeerib muudest suurtest label’itest erinev hoiak. ECM i eesmärgiks ei ole toota produkti, mida müüa. Loomulikult nad ka müüvad, ja väga hästi. Aga ajend on salvestada muusikat, milles peegeldub esitajate-loojate tõeline pühendumus ja mis ei…
-
„Konvulsioonid” kontserdisarjas „Kontserdid Kunstihoones” Ivo Lille (saksofon) ja Jorma Toots (klaver) Kavas: Hillar Kareva, Mihkel Kerem, Age Hirv, Kristjan Kõrver, Eduard Tubin. 18. I Tallinna Kunstihoones.
Eesti kammermuusika Peipsiveere fotonäituse piltide keskel oli kokku mõjus pakett ning sellisena ainulaadse kujutava kunsti ja muusika sümbioosina tore algatus Eesti kultuuripildis. Nimelt on uus juhataja Harry Liivrand käivitanud Kunstihoones sarja kontserte koostöös Eesti Interpreetide Liiduga (produtsent Iren Lill). Kunstihoones on ka enne muusikat…
-
Brahmsi Klaverikontsert nr. 2 B-duur, Berliozi „Fantastiline sümfoonia”, Nikolai Demidenko (klaver, Ühendkuningriigid) ja ERSO , dirigent Dmitri Slobodenjuk (Venemaa-Soome). Sümfooniakontsert 16. I Estonia kontserdisaalis.
On harv nähtus, et solist üllatab tehnilise tulevärgi ja oma partii võimalikult ereda esitamise asemel hoopis ansamblistioskuste ja orkestrisse sulandumisega. Mitte staar-virtuoos, vaid ansamblist! Just selle elamuse Nikolai Demidenko reedesel ER SO kontserdil pakkus. Sulandumine orkestrisse aga tähendab sisuliselt sulandumist muusikasse. Seda eriti Brahmsi 2. klaverikontserdi…
-
Keelpillisarjas „Violino bis!” ARVO HAASMA (vioola), TOOMAS VAVILOV (klarnet) ja LEA LEITEN (klaver) Mederi saalis 5. XII , kavas Schumanni „Märchenerzählungen” op. 132 klarnetile, vioolale ja klaverile; Kurtági „Hommage a Robert Schumann” klarnetile, vioolale ja klaverile, Kõrvitsa Chaconne soolovioolale (esiettekanne) ning Šostakovitši Sonaat vioolale ja klaverile op. 147.
Mõte teha sari, kus süvenetakse kontserthaaval ühte pilli, on sisuliselt haarav. Õnneks on meie muusikaelus aina suurem osakaal kavadel, mis kannavad silmanähtavalt mingit…
-
Kontsert-kõnekoosolek Mart Saare majamuuseumi elushoidmiseks.
Kolmapäeval, 3. XII avaneb Hüpassaarest, Mart Saare majamuuseumist vastandlik ja tavatu pilt. Veel vastandlikum on see, mis kostab sõnavõtjate suust.
Lambad uitavad ümber maja, lillepõõsastel on piirded ees (mitte lammastel aedik), vanas majas on hubane ja soe, Mart Saare ümmargused prillid on laual, valge kattega voodi kohal seinal ootab ülikond. Tubades sagivad inimesed, keda siin tavaliselt ei näe: kohal on Eesti Televisioon, fotograafid, ajakirjanikud, silma hakkavad Linnateatri…
-
JOHN ADAMSI ooper „DOCTOR ATOMIC”, THE METROPOLITAN OPERA kinoprojekt, dirigent Alan Gilbert, lavastaja Penny Woodcock,libreto Peter Sellars, peaosas Gerald Finley. Maailma esiettekanne San Francisco Opera, 2005, kobarkinos 8. XI.
Meti kinoprojekti üks olulisi plusse on see, et lisaks juhtiva ooperiteatri lavastustele saime seekord näha maailma kuulsaima elava helilooja uudisteost. Teost, mis ilmselt Eesti lavadele niipea ei jõua. Ja kesist publikuhuvi arvestades pole ka hullu, kui ei jõua. Sest kui juba Meti…
-
Vestlussarjas „Helilooja, kes sa oled?” URMAS SISASK, intervjueerija Ülo Krigul, klubis Seitse C 28. X.
Nõukogude piirivalvurite osast Sisaski heliloojaks kujunemisel
Ilmselt on Urmas Sisaski loometee puhul sümptomaatiline seik noorpõlvest: kasuisa papa Peterson olla soovitanud Urmasel valida kas täheteadus või muusika ja kinnitas seda kujundlikult valikuga kahe külavahetee näol, millest kumbki viis bussipeatusse, aga oma väikese kaarega. Urmas aga (põikpäine, nagu ta oli), rühkis meelega kahe tee vahelt. Hooldamata maalapike oli täis…
-
Corelli Consorti hooaja avakontsert „Vivaldi, Casanova ja Veneetsia”: RAIVO JÄRVI (sõna), MAIL SILDOS (barokkviiul), NEEME PUNDER (barokkflöödid), TÕNU JÕESAAR (barokktšello) ja LEMBIT ORGSE (klavessiin) Toompea muusikasalongis 19. X.
Nagu iga krahvinna salong oli kuulus sellevõrra, keda seal näha sai, peitub ka Mail Sildose barokksalongide võlu just selles, keda ta sinna esinema kutsub. Senistest „salongihaidest” meenub eredaimana fagotist Peeter Sarapuu. Nüüd olid teda vaimukuse ja sädelusega üle trumpama tulnud Neeme Punder ja Raivo…
-
Metropolitan Opera ooperite kinoülekannete sari: Richard Straussi „Salome” Coca-Cola Plazas 11. X.
Ooperilavastuste ülekannete näitamine kinos on kultuurisündmus, mis tekitab palju küsimusi, poolt- ja vastuargumente. Aga igal juhul on Meti projekt võimas, näitab laiemale publikule, et pole see ooperikunst ühti nii tolmunud, vaid üks ainulaadset, ja sealjuures rabavalt tugevat elamust pakkuv žanr. Niigi ooperis käivale publikule toob see aga kätte maailma tippteatri nii muusikaliselt kui lavastuslikult (sic!) tugeva etenduse.
-
Eesti Muusika Infokeskus annab välja eesti suurkujude raamatusarja.
Eesti Muusika Infokeskuses (EMIK) välja antud uue raamatu „Ester Mägi. Elu ja helid” peategelane ja üks autoritest, niisiis Ester Mägi ja Tiia Järg olid eelmise nädala teisipäeval tähelepanu keskpunktis. Raamatuesitlusele ja kohtumisele järgnenud päeval kuulutati välja neile antud preemia. Ester Mäele Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia ja Tiia Järgile Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia pedagoogilise tegevuse ja Klassikaraadio saatesarjade eest. Kas kokkusattumus või nähtuste ja protsesside…
-
Tantsuetendus „Hoffmann-Promenade”: koreograafia ja kujundus Dmitri Hartšenko, valgus Triin Hook (VAT-teater), tants Dmitri Hartšenko, Jane Raidma, Endro Roosimäe, Stella Suitso, Raido Bergstein, laul Silva Valdt. Kasutatud muusika: Händel, Tšaikovski, Schnittke, Knaifel, Leao, The Residents. Kumus 27. IX.
Kui XX sajandil andis huvitavaid tulemusi luulet ja kunsti mõjutanud filosoofiline paradigma, mille võib kokku võtta väljendiga „teadvuse vaba vool”, siis Dmitri Hartšenko „Hoffmanni lood” oli selle tantsuväljendus. Koreograaf surfas naudinguga erinevates stiilides ja väljendusvormides,…
-
Tallinna Filharmoonia eristub akadeemilisematest ERSO ja Eesti Kontserdi hooaegadest suurema innovatiivsuse, eksperimenteerimise ja maailmas oluliste uute suundade publiku ette toomise poolest. Lausa uutest käivituvad kaasaegse kirikumuusika sari „Viva oratorio!” ja kammerorkestri särav seeria „Virtuoosid”. Viimane panustab kammerorkestri uuele näole ja näitab orkestrante (pigem ansambliste) võrdväärsete partneritena oma loominguliste ja säravate solistidega. Et see juba õnnestunud on, näitab „kokkusattumusena” ülaltoodud arvustus. Avakontsert ei kõlanud küll sarja „Virtuoosid” nime all, aga kammerkoosseisu…
-
Looduslaps Virve (Helen Lokuta) tunded on ooperis sügavad. ants liigus
„Eesti Vabariik 90” raames on kapist välja toodud ja tolm pealt pühitud juba kahel eesti ooperil. Suvel sai kuulda Villem Kapi „Lembitut” ja nüüd Pärnu kontserdimaja hooaja avamisel Veljo Tormise „Luigelendu” (1966). Kui Soome riigis valitseb olukord, kus vanu oopereid ei mängita seetõttu, et nii palju uusi tuleb peale, siis meil seda „häda” pole. Ning seda enam on põhjust neidki väheseid…
-
Kontserdisari „Kohtumispaik Eesti”: PÕHJAMAADE SÜMFOONIAORKESTER ANU TALI dirigeerimisel, solistid Ramon Ortego Quero (oboe, Hispaania), Kalev Kuljus (oboe, Eesti), orkestri kontsertmeister Jari Valo (Soome) 5. IX Estonia kontserdisaalis. Kavas Vivaldi Kontsert kahele oboele d-moll, Elleri sümfooniline poeem „Koit” ja Brahmsi Sümfoonia nr 2 D-duur.
Anu Tali kontserdisarjad, plakatid ja kavad paistavad silma erilise läbimõeldusega – võib öelda, et Eesti muusikaelus lausa ainulaadselt läbi viidud kontseptsiooniga. Seekord olid kavalehel avatud pikka aega Tali kontsertide kavu…
-
On sündinud tähelepanuväärne teos, mis jääb südamesse helisema.
Henri Laupmaa
-
Heliloojatele Kappidele pühendatud XI Suure-Jaani muusikafestival 15. – 23. VI, kunstiline juht Andres Uibo.
Villem Kapi ooperi „LEMBITU” kontsertettekanne: osades Jassi Zahharov, Rauno Elp, Heli Veskus, Priit Volmer, Märt Jakobson, Tõnis Tamm, Mart Madiste jt, ERSO, Ellerhein, RAM, dirigent PAUL MÄGI Lõhavere (Lehola) linnamäel 18. VI. TOBIASE KEELPILLIKVARTETT ja TARTU KEELPILLIKVARTETT Suure-Jaani kirikus 19. VI, kavas Andres Uibo pastoraalne triptühhon „Aga ta rääkis neile…” (2007) II osa, Eugen Kapi Keelpillikvartett nr 1 G-duur (1935), Igor Garšneki…
-
Eri Klas, Birgitta festivali kunstiline juht
Täpselt kahe nädala pärast algab Birgitta festival. Mis tegijatele endale selle aasta kavast kõige suurem sündmus on?
-
Alina Sakalovskaja kui mandoliinimängija, ja veel eriti tema tellimusena Saksamaal valmistatud ainulaadse barokkmandoliini liitumine eesti muusikapilti on andnud täiesti uue kõlaga kontserte. Mis on iseenesest täielik ime, sest palju siis on selliseid pille, mida saab tõsiseltvõetavana kontserdilavale tuua ning mis meil juba ei mängiks. Vahest saaks seda uuesti kogeda, kui mõni šoti kandle- või torupillimängija meile elama koliks, või hoopis Austraalia digderidoo-mees. Seni aga on kontserdikorraldajatele ja interpreetidele väljakutseks see…
-
Tormise-Kaljuste-Jalaka „Eesti meeste lauludest”, mürtsu, huumori ja tulega maskuliinsest etendusest jäi väga eluterve mulje. Kui eesti meessugu kannaks tõesti sellist power’it, oleks uskumatult hästi. Mõtlema pani see, et kui varem sama seltskonna poolt lavale toodud „Eesti ballaadide” naiste lood olid meeleolult negatiivsed, siis meeste omad on nüüd positiivsed. Põhinevad ju mõlemad tsüklid meie rahvalauludel – niisiis kollektiivse mälu kvintessentsil. Kui etenduse aluseks oleks XXI sajandi luule, siis pakun, et oleks…
-
ERSO ja Vanemuise orkester tulid lõppkontsertidel publikut lummama saksa XIX sajandi muusika äärmustega. Esimene Mahleri „Laulu maast” surmaihaluse valulise nautlemisega, teine suurima operetimeistri kuulsamatest teostest sära ja glamuuriga. Hea ning ere kavavalik. Kuna publikut olid saalid täis, näitas see, et inimesed vajavad selliseid äärmuslikult romantilisi emotsioone. Nad tulid neid saama! Piltlikult öeldes: esimesel tahtsid nutta ja teisel naerda.
Ega ilmaasjata XIX sajandil igas Euroopa õukonnas oma mustlased olnud. Nemad juba oskasid…
