Marianna Tarassova
Esitada Gustav Mahleri (1860–1911) „Laul maast” hooaja lõppkontserdina on muusikalt suurejooneline ja tekstilt kõnekas valik. Räägib ju tekst ühest küljest ilu ülistamisest ning teisest lahkumisest. Muidugi paraku põhjalikust ja kunstilisest lahkumisest – saksa XIX sajandi poeesiale omasest surmaihalusest.
Monika Mattieseni „DMeetri” lavakujundus oli rabav. harri rospu
Muusikaakadeemia ooperid pakkusid uudset kõla- ja lavapilti ning kannavad endas nüüdismuusikateatri rahvusvahelise magistriõppe väljaarendamise pikaajalist projekti. Igati võimas ja vajalik algatus, mis rikastab edasi arenedes oluliselt Eesti ooperiteatri pilti. Kuna projekti praktiline osa ise on veel suurem ja võimsam kui selle esimene õis, siis kõigepealt esimesest.
Kas muretu mammutike on eesti noorte heliloojate tunnusloom?
Eesti muusikasse on oodatud nii noored heliloojad kui noored interpreedid, oli seekordsete Eesti muusika päevade korraldajate sõnum. Väga noorte esitajate ja heliloojate osakaal oli enneolematu ja märkimisväärne.
Muusikadokumentaal „PETER SELLARS. TEEL” („A Yourney with Peter Sellars”, Austria-Prantsuse-Inglise 2007), režissöör Mark Kidel. ETVs 27. III.
„Ta on nagu seemnerakk ja mina munarakk,” ütleb lavastaja Peter Sellarsi kohta tänapäeva muusikamaailma üks juhtivaid heliloojaid John Adams. Et kihutab linna, nakatab teda oma ideega, siis kaob kuudeks kuskile ooperit või filmi lavastama, aga Adams kannab endas kui last ja kasvatab seda mõtet, mis peab muusikalise väljenduse saama. Nii sündis näiteks Adamsi ooper „Nixon…
ERSO kontsert 29. II oli mitmes mõttes ekstreemne ja pakkus publikule kaasaelamist ning reageerimist mitte just tihti tekkivatele olukordadele. Ebaõnnestumisi ja ehmatusi, aga ka vastaspoolust – eneseületamist ning kirgastumishetki oli keskmisest rohkem.
Kui eeloleval Birgitta festivalil tuleb uue žanrina ettekandele Gidon Kremeri muusikuelul põhinev lavastus pealkirjaga „Suur õudusunenägu”, siis kõnealusel kontserdil oli just neid ehmatavaid lavalisi momente, mida näitab Kremer suvel Pirital. Aga et sellise karisma ning kuulsusega kunstnik toob publiku ette…
Eesti Vabariigi aastapäev võimaldas ERSO, RAMi ja solistide esituses kinkida Eesti muusikale uue rikastava teose, Tauno Aintsi kantaadi Leelo Tungla libretole. Ning lootuse Aintsi kui suure potentsiaaliga lavamuusika autori peale! Sõnade autori Leelo Tungla osa on selles teoses eriti oluline, sest idee- ja tekstivalik annab muusikale vormi ning karakteri. Kontserdibukletis kirjutab Aints: „Leelo Tungla libreto pakkus suurepärast võimalust kujundada kauni idee ümber muusikaliselt eripalgeline tervik. Teiseks, see lausa õhutas komponeerimisel…
Kristjan Mõisniku kontsert näitas, kuivõrd raske on täita üht sooloõhtut isegi niivõrd hea häälematerjali ja lavakogemusega artistil kui 2004. aastast Bremeni ooperiteatris töötaval Mõisnikul.
Tema ampluaa tundub olevat sügav dramatism ja eriti tumedad värvid. Selles võtmes oli valitud ka läbilõige saksa ja vene romantismiajastu lauludest. Meeldiva vaheldusena kõlas nii mõnigi vähem tuntud laul (Rahmaninovi „Kristus on üles tõusnud” ja Löwe romansid). Sisulist vaheldust, laia emotsiooniskaalat ja rikkalikku värvigammat aga ei tekkinud.…
Christinet (Hanna-Liina Võsa) tõmbab Fantoomi (Chalice) poole salapära. pressifoto
Linnahalli „Fantoom” on lavastus, mis püüab võita korraga kahes kategoorias: laia publiku menu ja tõsise professionaalsuse vallas. See on võimalik, aga raske, sest mingid käärid ikka tekivad. Ning seda on antud projektist näha. Plusspoolel särab näitlejate valik ja meie noore muusikateatri lavastaja osalus.
Kontsert „Valentin Silvestrov 70”: UKRAINA RIIKLIK KAMMERANSAMBEL KIIEVI SOLISTID ning Kirilo Šarapov (viiul) ja Oleg Bezborodko (klaver) Bogodar Kotorovõtši dirigeerimisel Estonias 14. XI.
Valentin Silvestrovi muusikal on rohkem asja teispoolsuse kui siin toimuvaga: palju teoseid on juba lahkunud inimestele pühendatud ja tema helitööde kõlapilt muutub aja jooksul aina hapramaks ning hõredamaks. Tasapisi lahkub kõik, mida saab kõrvale jätta – kristalliseerub välja. Kammerorkestrist saab viiuli-klaveri duo, noote on nii hõredalt ja lihtsalt, et…
ANDRES MUSTONEN, dirigent, Hortus Musicuse kunstiline juht
Sinu hiljutine suurim tegu oli Tallinna Filharmoonikute ja Tallinna Kammerorkestri juhatamine Saksamaa-Belgia turneel. Mis seal erilist oli?
Dirigent Olari Elts kohtles ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori viimatises kavas (9. XI) Viini klassikuid Beethovenit ja Haydnit eht napoleonlikult ratsahobuse seljast ja piitsaga. Temaatika ju seda võimaldas – Beethoveni III sümfoonia, mille autor algul Napoleonile pühendas ja siis hiljem tiitellehe puruks rebis, ning Niiluse lahingus Napoleoni alistanud admiral Nelsoni nimeline Haydni missa. Mastaapse baroki ja rasketest emotsioonidest tilkuva romantismi vahel on Viini klassika tegelikult just too ajastu, kus vahelduseks au…
Vesi naiselikkuse sümbolina. pressifoto
Pärimusmuusikal põhinev tantsuprojekt „Omaenese ukseni” on täiuslik, mitmes mõttes lõpuni läinud etendus, Anu Ruusmaa senise koreograafitöö omamoodi kulminatsioon.
Krzysztof Penderecki
Sellega, et muusikaakadeemia tõi Eestisse XX sajandi ühe olulisema helilooja Krzysztof Penderecki ja korraldas konverentsi „Elektronmuusika ja filosoofia”, väljus Sügisfestival kitsalt ühe kooli ettevõtmisest ja astus jõuliselt üldisesse kultuuripilti.
“Bach on parim vahend üksinduse vastu” – selline vapustav üldistus jäi kummitama viiuldaja Gidon Kremerist tehtud filmist. Ja põhjendus: “Bachi muusika on alati nagu kõne. Seda peab mõistma ja tundma,” ütleb Kremer. Tähendused, toonid, need jõuavad sinuni: nii võiks vabalt interpreteerida tema edasist mõttekäiku. Et Kremerist on tehtud film just Bachi kui teda kogu elu saatnud helilooja võtmes, on üksjagu üllatav. Sest pole ju Kremer mingi tuntud Bachi-mängija ega barokiguru.
Orkestri nimes lubatud galantse, keskeuroopa stiili harjumuspäraselt nõtke ja fantaasiarikka baroki asemel pakkus itaalia orkester Europa Galante sirgjooneliselt ägedat, afektiga vürtsitatud, kohati isegi “kurjalt” mõjuvat barokki. Nii et Europa Galante nime asemel võinuks olla pigem Europa Affetto.
Tuntud barokitõlgenduste meistrite Harnoncourt’i saksa autentne stiil või Savalli pehme prantsuse barokk pakuvad märksa enam nüansse ja detaile. Seal on meloodialiini kõnekust, aega nautimiseks ja iga fraasi mõtestamiseks. Siin kõlas aga kiire ja tuline…
Lisandusi eesti muusikaloole: 65 + 35 = 100
Kuna tegevus pianistina on vaid väike osa Vardo Rumesseni laihaardelisest panusest eesti kultuuri, siis oleks ka puhtakujuline arvustus kohatu. Pigem on see tunnustus julgusele ja armastusele (õieti vastupidises järjekorras), millega ta jätkuvalt lavale tuleb. Tema tiheda ja eri suundadesse kiskuva tegevuse juures on märkimisväärne, endiselt on alles ka kontserttegevus. Ja veel eriti klaveri sooloõhtud. Iseenesest harv ja elitaarne traditsioon, millest tema põlvkonnakaaslased, kes…
Tallinna kammermuusika festival on Eesti muusikaelus alles noor tegija. Nagu Birgitta festivalgi kujundab see kolmandat aastat suvemöllust toibuva publiku puhkuselõppu. Pärast mahukat ja dramaatilist muusikateatrifestivali algas hääbuva suve viimastel soojadel õhtutel õdus kammermuusika pidu (20.–25. VIII).
Festivali kunstilise juhi Pille Lille koostatud kavad on mitmekülgsed ja sobivad laiale publikule – ning esinejakesksed. Vastupidiselt tavalisele pole bukletis sõnagi esitatavate teoste kohta, see-eest aga pikalt interpreetidest. Ja kes siis esinevad? Nagu Pille Lille Muusikute…
Uus suund muusikafestivalide juures – paketina kunst ja olustik.
Kuhmo festivalis on kokku pandud kaks vähese populaarsusega nähtust: klassikaline kammermuusika ja kauge üksildane maanurk. Tulemuseks on hämmastav müügiedu: neli korda päevas (!) toimuvatest kontsertidest on suur osa välja müüdud, kogu festivali külastajate arv oli 36 000 ja eelmüügist oli tänavu ostetud 5000 piletit rohkem kui eelmisel aastal.
Mirtel Pohla justkui valges mõrsjakleidis Pirita karmide müüride taustal. Kostüümis, millega ta Jeanne d’Arcina surma läheb. Lahingurüü on langenud, nüüd on ta neitsi, ohver. See, kelle riik kuulutab rahvuskangelaseks ja kirik pühakuks. Aga enne peab ta tulesurma minema. Orleans’i neitsiga juhtunu on maailma ajaloo üks müstilisemaid ja seletamatumaid lugusid, mis inspireerinud sadu kirjanikke, kunstnikke ja heliloojaid. Igaüks jutustab oma lugu ja tõde teab vaid Jumal, kes Jeanne’i võidule viis.
Cambridge’i Kuningliku Kolledži Poistekoori kontsert oli poolteist nädalat kestnud ja Buxtehudele pühendatud Tallinna orelifestivali (27. VII – 5. VIII) õilis ning kõrgustesse kanduv lõppakord.
Omas žanris maailma hinnatumaid kollektiive – kõnekas juba seegi, et neid nimetatakse briti kirikumuusika (sic!) üheks säravamaks esindajaks. Aga kui jätta kõrvale traditsioonid, mis eeldavad kompromissitut kõrgtaset? Kui püüda unustada inglise kooli karm drill, mis õpetab poisid karvapealt alluma dirigendile ja lihvib nende loomuliku musikaalsuse perfektselt veatuks esituseks, jääb ikkagi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
