Heldur Sander
-
Aleksei Paiveli (1968) aastatel 1954–1960 inventeeritud kohad.4Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel
Ulatuslikud dendrofloora inventeerimised andsid ülevaate liigilisest rikkusest, aga ka aimu, kuidas võõrpuud hakkama saavad.
5 minutit -
Praeguses TÜ botaanikaaias on taimi kasvatatud vähemalt 215 aastat, kui võtta alguseks 1808. aasta, mil siia toodi esimesed taimed vanast aiast.Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTartu Ülikooli botaanikaaed 220
XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.
6 minutit -
Harry Karis mükoloogiaühingu sügislaagris Kurgjal 1976. aastalEesti mükoloogiaühingJaht jahukastelistele
Harry Karise artiklid ja monograafiad jahukasteliste kohta toetuvad Siberis ja Kaug-Idas kogutud rikkalikule herbaarmaterjalile.
6 minutit -
Eesti loodusmuuseumis on säilinud dr David Dietrichi Saksamaa leht- ja helviksammalde ning samblike näidiskogu.Loodusmuuseumi herbaarium-raamat
Igal muuseumi loodusloolisel kogul on oma saatus ja nad on üle ilma võrgustikuna seotud.
5 minutit -
Estonia teater ja lähiümbrus, 1920ndate aastate lõpp.ErakoguLooduskaitse, Tammsaare park ja Estonia juurdeehitis
Loodushoiu kujunemine linnades päädis hiliskeskajal Tallinnas Kopli metsa ja Roosiaia pärna säilitamispüüdlustega, millele järgnes Kadrioru pargi puude kaitse eeskiri.
5 minutit -
Riho KirssRiho KirssAia ajalugu
Tallinna botaanikaaia rajamise ideest kulus teostamiseni ligi sajand, botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961.
4 minutit -
Eesti taimede levikuatlase koostajad Ott Luuk (vasakul) ja Toomas Kukk.Margus Ansu / Postimees / Scanpix BalticsTaimed kaartidel
„Eesti taimede levikuatlasele“ ja kogumikule „Eesti taimestik ja selle uurijaid“ mõeldes loodan, et meie floora pikaajalisele uurimisele ja avaldatud töödele järgnevad andmestiku süvauurimused.
6 minutit -
Viljandis süttis üheks õhtuks raiumisele määratud puudel rohe-sinine valgusinstallatsioon, mille autoriks on Rene Liivamägi.Farištamo EllerPuude tänavaelu
Mitte ainult kaunid – tänavapuud pakuvad varju, jahutust ja kaitset. Kuidas on kujunenud puude ja inimeste kooselu?
7 minutit -
Puittaimede kirjeldaja ja määraja
„Lehtpuude“ I ja II osa on maailma kultuurpuittaimi tutvustavad entsüklopeedilised teatmikud, mis näitavad autori täielikku pühendumist ja suurt töövõimet.
6 minutit -
Hariliku sireli (Syringa vulgaris L.) värviline puulõige P. A. Mattioli raamatust „Commentarii“ (Venice, 1565). Asub Viinis Austria rahvusraamatukogus.Ja sirelite õitseaeg on käes
Sirelite kultuuristamine Euroopas ja Aasias algas arvatavasti üle viiesaja aasta tagasi, XIX sajandi keskpaigaks olid sirelid meilgi juba tavalised.
7 minutit -
Suure-Kambja mõisapargi lehis.Ivo Kruusamägi / Wikimedia CommonsDendrokronoloogia puurib läbi puude pilgu ajalukku
Puude vanuse uurimisega on Liivimaal tegeletud juba kakssada aastat, selle tulemusel saadakse rohkem informatsiooni ka protsesside kohta, mida puude kasv peegeldab.
8 minutit -
Näide August Heinrich Dietrichi seente ühest tsentuuriost Eesti loodusmuuseumis, kust nähtuvad parasiitseentega peremeestaimed.Jana-Maria Habicht200 aastat end Eestiga sidunud tegusa mehe sünnist
ehk Eesti esimese mükoloogi August Heinrich Dietrichi elu aja tuules
8 minutit -
Tartu Vanemuise pargi umbes 215aastane lehis on üks Eesti vanemaid.Toomas KukkLehise lugu ehk Üks puu Tartu ülikooli botaanikaaia endises asukohas ja sellest lähtuvad loomerajad
Pärast Tartu ülikooli taasavamist 1802. aastal asutati 1803. aastal ka botaanikaaed.1 Botaanikaaia rajamine jäi loodusloo professori Gottfried Albrecht Germanni (1773–1809) õlule. Selleks oli leitud praeguse Vanemuise ja Tiigi tänava vahel sobiv koht, mis kuulus kaupmees Jacob Johann Seebachile ja oli tuntud ka varasema omaniku järgi Pistohlkorsi krundina. 1803. aasta septembris sai krunt ülikooli omandiks ja Tähtvere mõisnikult osteti maad koos tiigiga veel juurdegi. Järgnevail aastail aitasid botaanikaaeda rajada aednikud Johann…10 minutit -
Promenaadile suubuvate tänavate lõpetuseks valmistas Roman Haavamägi 1927–1928. aastal omapärase kujundusega kettidega ühendatud dekoratiivtulbad. Need olid mõeldud takistama veokite läbipääsu jalutusteedele. Haapsalu rannahoone, 1930. aastad.EFA.3.0-28948Rosa Kaulitz-Niedeck ja tema Goethe-huvi
Kirjanik pööras oma loomingus Goethele palju tähelepanu, kirjutades Goethe teemal kolm teost. Haapsalu-teemalises raamatus kirjeldab ta Goethe väidetavat aednikupoissi.
10 minutit -
Hariliku hobukastani vesivärvipilt umbes 1560. aastast Bologna ülikooli raamatukogust. Avaldanud H. W. Lack 2000Kui „kastanid“ õitsevad – hobukastanite lugu
Hiljuti leiti üllatusmuna Tallinnast: arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tuli välja kolm hobukastani seemet, mis peaksid suure tõenäosusega olema pärit XV sajandist.
7 minutit -
Võilillega soovitab Dietrich teha samamoodi nagu nõgesega – varjata seda taime valguse eest, siis on see salatina hõrguma maitsega.Wikimedia CommonsKuidas XIX sajandi keskel taimeteadmisi jagati
Laiast maailmast omaks võetud taimede kasutamise ja kasvatamisega on tihtipeale kõrvale jäetud kodumaiste taimede toidu-, toitude maitsestamise ja ravipotentsiaal.
8 minutit -
Pargi kujunemisaastaks võiks lugeda 1955. aastat, sest ilmselt selleks ajaks olid puud ja põõsad istutatud. Tammsaare park, Estonia teater ja Estonia pst ning Pärnu mnt algus 1950ndatel. Kõrgvaade tuletõrjehoonest.Eesti ArhitektuurimuuseumBelle Époqueʼ ja ökoloogia
Eluskooslustes ei tohiks modernsus põhineda kivi ja betooni laiemal kasutamisel, nagu praeguses pargis tehtud on.
11 minutit -
Goethe hõlmikpuu luuletus noorele armsamale Marianne von Willemerile, luuletusel on eesti keeles koguni kaks tõlget.Wikimedia CommonsEi lähe meil meelest üks puuke seal Tallinna linnas
Kasvav linnastumine toob kaasa suurema vajaduse elamis- ja äripindade järele ning ühes sellega sagenevad väärtuskonfliktid. Neil juhtudel on linnapuud sageli sotsiaalsete „päästikute“ rollis.
10 minutit -
Tallinna botaanikaaia töötajad kaardistasid 1980ndatel Kalamaja ja Kadrioru puud ja põõsad üksikpuude tasemel. Nüüd oleks vaja puude raiete ja istutuste andmete analüüsi, kuivõrd on haljastus vähenenud.Puudest ja regulatsioonidest
Tallinnas alanud ettevõtmine on laienenud üle Eesti ning kokku on üksikpuude või nende rühmadena loendatud kümneid tuhandeid puid ja talletatud tohutut materjali.
8 minutit -
Peterburi arhiivis asuvale Tallinna plaanile 1728. aastast on märgitud puud. Pildil Skoone bastion.Pärnade linn
Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.
9 minutit -
Linnametsandus on lai valdkond, mis hõlmab kõigi linna ja linlike alade metsade, puude, aga ka muu roheluse planeerimist, hooldust ja majandamist.Andres Putting / Ekspress Meedia / ScanpixMetsa koht on linnas
Cecil C. Konijnendijk: „On tõestatud, et need, kes elavad linnas metsa, pargi või mõne muu haljastatud platsi lähedal, on vaimselt ja füüsiliselt tervemad.“
6 minutit
