$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Ulatuslikud dendrofloora inventeerimised andsid ülevaate liigilisest rikkusest, aga ka aimu, kuidas võõrpuud hakkama saavad.
XIX sajandil pakkus uurimisainest kogu taimemaailm ja selle kujunemislugu, seetõttu korraldati ekspeditsioone ja vahetati botaanikaaedade vahel taimi.
Harry Karise artiklid ja monograafiad jahukasteliste kohta toetuvad Siberis ja Kaug-Idas kogutud rikkalikule herbaarmaterjalile.
Igal muuseumi loodusloolisel kogul on oma saatus ja nad on üle ilma võrgustikuna seotud.
Loodushoiu kujunemine linnades päädis hiliskeskajal Tallinnas Kopli metsa ja Roosiaia pärna säilitamispüüdlustega, millele järgnes Kadrioru pargi puude kaitse eeskiri.
Tallinna botaanikaaia rajamise ideest kulus teostamiseni ligi sajand, botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961.
„Eesti taimede levikuatlasele“ ja kogumikule „Eesti taimestik ja selle uurijaid“ mõeldes loodan, et meie floora pikaajalisele uurimisele ja avaldatud töödele järgnevad andmestiku süvauurimused.
Mitte ainult kaunid – tänavapuud pakuvad varju, jahutust ja kaitset. Kuidas on kujunenud puude ja inimeste kooselu?
„Lehtpuude“ I ja II osa on maailma kultuurpuittaimi tutvustavad entsüklopeedilised teatmikud, mis näitavad autori täielikku pühendumist ja suurt töövõimet.
Sirelite kultuuristamine Euroopas ja Aasias algas arvatavasti üle viiesaja aasta tagasi, XIX sajandi keskpaigaks olid sirelid meilgi juba tavalised.
Puude vanuse uurimisega on Liivimaal tegeletud juba kakssada aastat, selle tulemusel saadakse rohkem informatsiooni ka protsesside kohta, mida puude kasv peegeldab.
ehk Eesti esimese mükoloogi August Heinrich Dietrichi elu aja tuules
Kirjanik pööras oma loomingus Goethele palju tähelepanu, kirjutades Goethe teemal kolm teost. Haapsalu-teemalises raamatus kirjeldab ta Goethe väidetavat aednikupoissi.
Hiljuti leiti üllatusmuna Tallinnast: arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tuli välja kolm hobukastani seemet, mis peaksid suure tõenäosusega olema pärit XV sajandist.
Laiast maailmast omaks võetud taimede kasutamise ja kasvatamisega on tihtipeale kõrvale jäetud kodumaiste taimede toidu-, toitude maitsestamise ja ravipotentsiaal.
Eluskooslustes ei tohiks modernsus põhineda kivi ja betooni laiemal kasutamisel, nagu praeguses pargis tehtud on.
Kasvav linnastumine toob kaasa suurema vajaduse elamis- ja äripindade järele ning ühes sellega sagenevad väärtuskonfliktid. Neil juhtudel on linnapuud sageli sotsiaalsete „päästikute“ rollis.
Tallinnas alanud ettevõtmine on laienenud üle Eesti ning kokku on üksikpuude või nende rühmadena loendatud kümneid tuhandeid puid ja talletatud tohutut materjali.
Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.
Cecil C. Konijnendijk: „On tõestatud, et need, kes elavad linnas metsa, pargi või mõne muu haljastatud platsi lähedal, on vaimselt ja füüsiliselt tervemad.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.