Helika Mäekivi
-
Terminipäevaku ümarlauas: esiplaanil jutuhoos TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, Kaitseväe Akadeemia inglise keele õpetaja Annika Timpka ja inglise keele lektor Aigi Piirimees.Olari Pilnik / Wikimedia CommonsKuidas tagada terminitööks järelkasv?
Teadusartikli, kõrgkooli- või muu õpiku, entsüklopeedia ja populaarteadusliku kirjutise koostamisel loob iga teadlane oskussõnu, kuid see ei ole ETISe järgi teaduse vältimatu osa.
4 minutit -
Asjalikku sorti teksti alusmüür on terminid – iga kirjutaja, toimetaja ja keeletoimetaja proovikivi. Eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja edendaja, normingute esitaja ja ühtlustaja ning suurim oskussõnavara looja oli Johannes Voldemar Veski, kelle sünnist sai 27. juunil 150 aastat. Tartu ülikooli peahoones Veski auditooriumis peeti sel puhul tähtpäevakohane LVI Veski päev „Eesti keelest ja läänemeresoome keelteperest“, mis oli ühtlasi pühendatud UNESCO põliskeelte kümnendile. Ettekannet „Johannes Voldemar Veski eesti oskuskeele arendajana 1920–1940“ peab Reet Kasik.Emakeele SeltsKus on keeletoimetaja piir?
Keeletoimetaja töö ei puutu ainult tekstidesse, vaid ka neid kirjutavatesse ja lugevatesse inimestesse. Milles toimetaja töö seisneb ja millistes piirides ta tegutseb?
7 minutit -
Eesti esimesele viiele kutselisele keeletoimetajale anti kutsetunnistus üle 2019. aasta 11. oktoobril. Margit Ross, Riina Reinsalu, Airi Männik, Külli Pärtel ja Kristel Ress koos Johannes Voldemar Veskiga.Helika MäekiviEesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit
Pöördeline üleskutse hakata keele ühtlustamiseks seda keeleliselt toimetama tehti ajalehtedele 1929. aasta 29. novembril.
4 minutit
