Henrik Sova
-
On terve hulk väiteid, milles tegelikult ei saagi kahelda, sest see tooks kaasa ulatuslikuma tähenduslikkuse murenemise. Näiteks me ei saa niisama lihtsalt kahelda, kas meil on käed või mitte. See pole enam süütu skeptiline meelisklemine, vaid tekitab semantilise iivelduse: nii mõeldes pole me enam kindlad, mida need väited ja mõtted üldse tähendavad.mic wernej/flickrÜlbus kosmilisel skaalal
Uskudes, et eksistents piirdub meie tähendusväljaga ja pole muud reaalsust kui immanentne, on ehk loomulikum võtta ka vastutus oma maailma eest.
10 minutit -
Filosoofiatiigis pole madalat vett
„Sissejuhatus filosoofiasse“ juhatab sisse küll, aga just nimelt filosoofiasse kui teadusdistsipliini, mitte filosofeerimisse laiemas rahvalikumas mõttes.
9 minutit -
Lõpmatusest mõtlemine lõikab sügavale kahel moel. Sellesse on kätketud paradokse ja vasturääkivusi, mis peibutavad meid igasuguse abstraktse mõtlemise südamesse.Moore’i valgustusseisundid ja hiline Wittgenstein
Oxfordi ülikooli filosoofiaprofessori ja esmaklassilise filosoofiaajakirja Mind ühe peatoimetaja Adrian W. Moore’i (sünd 1965) esimeses raamatus „Lõpmatus“ (ingl k „The Infinite“, 1990, täiendatud trükk 2001) on käsitletud mitmeid analüütilise filosoofia teemasid, seotud need lõpmatuse mõiste analüüsi abil ühte kimpu kokku.
Raamatu esimeses osas annab Moore ajaloolise ülevaate, kuidas on suured filosoofid…10 minutit -
Schrödingeri „Mis on elu?“
Schrödinger näib arvavat, et kõlbelisuse paratamatuks tunnusjooneks on vastandumine ego tahtele.
11 minutit
