$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Holger Kaints
-
Õhuvahedega romaan
Jan Kausi „Kompassi“ puhul on miniatuurromaani žanr andnud lihtsavõitu süžeega loo kirjapanemisel suurepärase tulemuse.
3 minutit -
Raamat, millest oleme 42 aastat ilma olnud
Loomingu Raamatukogu 1975. aasta kaksiknumbri 1-2 ärakeelamisest on juba mitmel pool juttu tehtud. Minagi kavatsen seda mõne sõnaga puudutada oma loodetavasti selle aastanumbri sees ilmuvas raamatus „Mälestusi raamatutest“ peatükis „Keelatud raamatud“. Seetõttu keskendun siin ainuüksi raamatukese sisule.
Esimene emotsioon, mis mind pärast Loomingu Raamatukogu selle aasta esimese teose kiiret sirvimist valdas, oli: kui kahju, et meil seda raamatut juba 42 aastat tagasi olemas ei olnud! Ja kohe teine: kui tore, et…4 minutit -
Linnaplaanidest kahe esindusliku raamatu taustal
Tõnu Raid, Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989. Toimetanud Lauri Suurmaa, tõlkinud Alexander Harding, Anne Burghardt ja Boris Tuch. Grenader, 2011. 194 lk.
Tõnu Raid, Eesti ajaloolistel linnaplaanidel 1584–2011. Toimetanud Lauri Suurmaa, tõlkinud Kerli Hurt, Mari-Ly Kirkmann ja Boris Tuch. Grenader, 2013. 304 lk.
Olgu kohe öeldud, et see kirjatöö pole mõeldud hiljaaegu Grenaderi kirjastuses välja antud raamatute „Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989” (2011) ja „Eesti ajaloolistel linnaplaanidel 1584–2011” (2013, mõlema koostaja Tõnu Raid) tavapärase…5 minutit -
Valgus ka selle tunneli lõpus
Henn Risto Mikelsaar, Kaugel näen.
Toimetanud Maarja Ojamaa. Kujundanud Ülo Emmus. Eesti Raamat, 2013. 448 lk.
Tundub, et lisaks väga suure hulga puhtakujuliste mälestusteraamatute ilmumisele on viimasel ajal uut hoogu saanud ka seesugune ilukirjandus, mis toetub olulisel määral autori eluloosündmustele. Võtkem või Mihkel Muti, Rein Veidemanni jt viimased romaanid. Neis on ühes enam, teises vähem reaalelu fantaasiaga töödeldud. Väidet, et peaaegu kõigil nende tegelastel on olemas kindel prototüüp, pole autorid ümber lükanud.…5 minutit -
Lapsepõlv unelmate Mustamäel
Loone Ots, Mustamäe valss. Toimetanud Eda Allikmaa. Kujundanud Margit Randmäe. Petrone Print, 2012. 288 lk.
Pole kahtlust, et mälestusteraamatuid loetakse mitmel põhjusel. Seetõttu neid ka ilmub väga mitmesuguseid. Mind on paelunud peamiselt need memuaarteosed, kus kirjutaja isikliku loo kõrval tuuakse esile ja analüüsitakse võimalikult põhjalikult ka keskkonda ja olusid, milles tegevus toimub, mida lugedes muutub aistitavaks kirjeldatava ajastu hõng.
Kahtlemata võib möödunud ajaperioodide realiteetidest ülevaate saamiseks, neisse süüvimiseks ning nende vaimusilmas taasloomiseks…7 minutit -
Remsu „Kevade(d)”
„Supilinna poisid” on lõik ühe poisi maailmaavastamise ja sellega suhestumise teekonnalt
Olev Remsu, Supilinna poisid. Toimetanud Asta Põldmäe. Kujundanud Margit Randmäe. Tänapäev, 2012. 392 lk.
Juba Remsu eelmise mälestusromaani „Musketäride muutumised” (2008) lugemine viis mind mõttele, et igal põlvkonnal võiks olla oma „Kevade”. Põhjus on muidugi see, et nägin tolles raamatus, kus viidatakse tihedasti hoopis kõigi parajas vanuses poiste jaoks tähtsale Dumas’ romaanile, mitmeid sarnaseid jooni Oskar Lutsu „Kevadega”. Nüüd on Remsu…6 minutit -
Repliik
Ott Ojamets, Aliine Lotman, „Kuidas tõlkida õigesti? Kaldjärve, Kaintsi ja Cortázari õnnest ja õnnetusest” (Sirp 20. I 2012).
Tore, et Ott Ojamets ja Aliine Lotman oma kirjutises üht-teist ära seletavad. Tuleb välja, et asi ongi nii, nagu ma olin kartnud, aga ei tahtnud uskuda. Samuti sain teada, et mu asjatundmatus tõlketeooria alal on veel sügavam, kui olin ise arvanud: nimelt aktsepteerib tõlketeooria tõesti ka võimalusi, kus tõlke täpsus on saavutatud arusaadavuse…1 minut -
Lilleküla
Tallinna asumiajalugude raamatutele taas lisa
Robert Nerman, Lilleküla ajalugu 1940. aastani. Toimetaja Inna Saaret. Kujundaja Eneken Moorlat. Robert Nerman, 2011. 344 lk.
Vaikselt, ilma et nende ilmumise puhul suuri kiiduavaldusi oleks kuulda olnud – hea, kui pole päris maha vaikitud, aga sedagi on juhtunud –, on huviliste raamaturiiulitele kogunenud päris pikk rida Tallinna linnaosade kujunemiskäigust jutustavaid raamatuid. Kui Nõmme, mis oli ju enne sõda omaette linn, välja arvata, on nende kõigi autor…7 minutit -
Tõlgete kvaliteedist ehk Õnnetu Cortázar
Tundub, et ilukirjanduse tõlgete kvaliteedist on viimasel ajal suhteliselt vähe juttu tehtud. Põhjus on aimatav: üldiselt on tõlkekvaliteet paranenud, kui võrrelda turumajanduse algusaastatega, siis kohe määratult. Tookord julges ainult mõne kindla kirjastuse tõlkeraamatuid osta. Kui kõik on hästi või vähemalt talutav, siis sellest eriti ei räägita. Ise olen küll nii mõnelgi korral oma Eesti Ekspressi lühiarvustuste lõpus ka tõlke taseme kohta paar sõna maininud. Enamasti kiitnud, aga vahel on tulnud…4 minutit -
Põlvkondadeülene teekond
Aino Perviku Matlena lugu sünnib erinevates kehastustes aina uuesti, selles on midagi sügavalt arhetüüpset.
Kevadel ilmus raamatulettidele Aino Perviku väga tagasihoidliku kaanekujundusega raamat „Matlena teekond”. Ümbrispaberi järgi võis kohe oletada, et seekord ei ole tegemist lasteraamatuga. Ega siin midagi imelikku olegi: Pervik on ju üht-teist varemgi täiskasvanutele kirjutanud, ehkki lastekirjanikuna on ta palju tuntum ja teatum – eriti viimasel ajal.
Esimesi lehekülgi lugedes tabasin end mõttelt, et „Matlena teekond” oleks ehk…4 minutit -
Mõned mõtted Nobeli kirjandusauhinnast
Seda mõtisklust kirjutades ei tea ma veel, kes pälvib selle aasta Nobeli kirjandusauhinna. Kui kirjutis ilmub, on laureaadi nimi tõenäoliselt juba välja kuulutatud. Ma ei kavatse ennustada, kes saab tänavuse preemia. Tahan arutleda Nobeli kirjanduspreemia üle natuke üldisemalt ja selleks sobib suurepäraselt olukord, kus mullune laureaat on juba ammu teadmiseks võetud ning uue valiku üle pole veel võimalik polemiseerida.3 minutit -
„Minge üles mägedele” toekas lõpuköide
Hiiobi kannatusi ühe talupere kukile ladudes tahab Mats Traat näidata omaaegsesse talumajapidamisse kätketud elujõudu.
Kui kirjutasin arvustust Mats Traadi kolmele aastavahetuseks ilmuda jõudnud „Minge üles mägedele” köitele („Kolm kaalukat raamatut Mats Traadilt, neljas tulemas”, Sirp 15. I), ei olnud mul viimase köite arvustust plaanis. Tookordne mõte oli võtta kokku seni ilmunu, enne kui sarja kõigile teadmata süžeearendusega lõpuosa välja tuleb. Nüüd, kus „Minge üles mägedele” lõpuköide on jõudnud kõigi huviliste…8 minutit -
„Küülikuaugust” alla
Siim Veskimehe „Sümfoonia katkenud keelele” on intelligentsemat sorti lõbustus mõtlemapaneva ainesega.
Pean tunnistama, et minu huvi Siim Veskimehe romaani vastu tekkis sellest, kui lugesin tutvustavates tekstides mainitud fakti, et kirjanikku on ajendanud kirjatööd paberile panema Nõukogude sõjaväes kogetu. Ma ise pole – slava bogu – Nõukogude armees olnud, aga mäletan toda aega hästi ning oskan ka ette kujutada, missuguseid mõtteid võis toonane ajateenistus intelligentsemas inimeses ärgitada.5 minutit -
Triviaalsusest punutud mustrid, muidu kriuksuga lood
Arvo Valton võtab kaks reaalsuses täiesti kokkupuutumatut tegevuskäiku, mõttearendust, tundetooni ja juhib oma kirjutise süžees kokku, nii et need puutuvad, lõikuvad, põrkuvad, vahetavad omavahel olemuse või koha, saavad üheks.
Arvo Valtonist, viimase poolsajandi ühest viljakamast lühijutumeistrist, pole ilukirjanduse autorina viimasel ajal just palju kuulda olnud. Kui on, siis pigem tema tegemistest idapoolsete soome-ugrilaste toetamisel-tutvustamiselpropageerimisel. Erandiks ainult see, kui tema teos „Leidik” tuli Eesti Päevalehe raamatusarjas „Eesti lugu” taasavaldamisele ja nimetatust…6 minutit -
Ksenofoobia ja identiteet
Mara Maret Aronovichi „Valge kassi majas” on kesksel kohal identiteediküsimus ning muu, põnevusele rajatud sündmustikuosa, on lihtsalt karkass, millele selle lahkamisel tugineda.
„Valge kassi maja” on Maret Aronovichi kolmas raamat. Esimene on 1999. aastal ilmunud lapsepõlvemälestustega „Õnnega koos”, teine ligi 500-leheküljeline romaan „Tagasikäiguga edasi” (2006). Ka see kätkeb valdaval määral autobiograafilist ainet, raadiojaama Ameerika Hääl siseelu – oli ju autor pikka aega selle Eesti toimetuse liige ja paljudele (siinkirjutajale sealhulgas) tuttav…7 minutit -
Kolm kaalukat raamatut Mats Traadilt, neljas tulemas
„Minge üles mägedele” on traditsioonilise eluviisi õitsengu lõppfaasi ning selle pika vinduva hääbumise ja ühtlasi krampliku eluspüsimise lugu.Kolme suure, paksu ja soliidselt helehalli köite ilmumisega on ühtmoodi kaante vahele saanud kõik „Minge üles mägedele” seni ilmavalgust näinud üksteist jagu. Lisaks veel sama tegevuspaigaga, kuid üldiselt eraldi seisev lühiromaan „Puud olid, puud olid hellad velled”, mida võib lugeda Palanumäe lugude sissejuhatuseks või eellooks. Tulemas on küll veel neljaski köide, aga see…8 minutit
