Kuidas ikkagi mõista Arvo Pärti tema (ja meie kõikide) nüüdisajas ja samaaegselt ka ajatutes dimensioonides – kui pidada silmas tema loominguga kaasnevat, muusikalisi stiile, usulisi konfessioone ja etnilisi piirkondi ühendavat sünergilist kiirgust?
Mõtlesin sellele, kui nägin ETVs (2. IX) kahte järjestikust Pärdi-teemalist programmi. Esimene oli režissöör Erle Veberi ja produtsent Ruth Alaküla pooletunnine saade „Arvo Pärt İstanbulis”, millele järgnes Türgi televisiooni salvestatud kontsertfilm peaaegu identse pealkirjaga „Arvo Pärdi autorikontsert İstanbulis”.
Urmas Sisaski Missa nr 6 esiettekanne 25. VII Rapla kirikus.
Urmas Sisask valmistub oma esimeseks juubeliks (9. septembril 50) igatahes loominguliselt: XVIII Rapla kirikumuusika festivalil tuli Rapla kirikus esiettekandele Sisaski Missa nr 6, alapealkirjaga „Madise missa” (2009). Üle tunni kestva suurteose esituskoosseis oli võrdlemisi kirju: Urve Uusbergi juhatusel laulsid Rapla ühisgümnaasiumi laiendatud lastekoor Riinimanda ning Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor, seitse koorisolisti, löökpillidel musitseerisid Kohila Heli muusikastuudio lapsed, kaastegev oli ka viieliikmeline…
Belgia rahvuspäeva kontsert „Belgia muusika kaleidoskoop”: Tallinna Filharmoonikud, Piet Van Bockstal (oboe, Belgia), Svenja Van Driessche (viiul, Belgia) ja Anneleen Lenaerts (harf, Belgia) Herman Engelsi (Belgia) dirigeerimisel 20. VII Estonia kontserdisaalis.
Pidulike kontsertide puhul kummitab alatihti üks ja sama „reha”, millele – nagu hiljutisel Belgia rahvuspüha kontserdilgi Estonias – kiputakse ikka ja jälle otsa astuma. Selleks on piduliku muusikaõhtu kava, mis peaks vastama vähemalt kolmele kohustuslikule kriteeriumile: kõigepealt esinduslikkus kõlavate…
Monika Mattieseni performance-ooper „Levitatiivse aja valem”, Küberstuudio: flöödid M. Mattiesen, lavastuslikud ideed M. Mattiesen ja Mari Mägi, live-elektroonika Tammo Sumera ja Margo Kõlar, süntesaator Martti Raide, video Veronika Valk, installatsioon Terje Ojaver, valgus Revo Koplus. 10. VI Kanuti gildi saalis.
Alustuseks üks filosoofiline mõistujutt Søren Kierkegaardilt. Näinud üks mees tänaval silti „Siin pestakse pesu”. Järgmisel päeval läinud mees sinna tagasi, pesupamp kaenlas, et laseks siis oma musta pesu ära pesta.…
Kontsert „Eino Tamberg 80”: ERS O, Rauno Elp (bariton), Indrek Vau (trompet) ja Toomas Vavilov (klarnet) Paul Mäe dirigeerimisel 28. V Estonia kontserdisaalis.
Kui nii suure ja rikka loomepagasiga helilooja nagu Eino Tamberg jõuab oma 80. eluverstapostini, siis on tegelikult üsna raske päevakohast juubelikontserdi kava kokku panna, sest väärt loomingut on tal enam kui poole sajandi jooksul kogunenud niivõrd palju. Paratamatult tekib küsimus, mida võtta ja mida jätta ning kuidas…
Üks küsimus juubilarile
Eino Tamberg, oled tihti öelnud, et oled õnnelik inimene. Mis teeb sind õnnelikuks nii elus kui kunstis?
Õnnelikuks on mind teinud eelkõige inimesed. Näiteks ootamatud kohtumised väga toredate inimestega (kusjuures ootamatus annab kohtumisele erilise võlu). Kohtumised ja armumised … armastus. Inimesed on ammendamatu allikas põnevate psühholoogiliste tähelepanekute tegemiseks. Ja see teeb õnnelikuks, kui saad neid muljeid väljendada oma muusikas. Aga inimeste hulk, kellega oled kohtunud, jääb paratamatult…
Martin Kuuskmann (fagott) ja Kristjan Randalu (klaver) 27. I V Mustpeade Majas.
Mõnikord mõjub üsna värskendavalt üks akadeemilise kavaga, kuid ettekandeliselt üldsegi mitte akadeemiline kontsert. Just sellise andsid kaks eestlastest maailmameest: fagotivirtuoos Martin Kuuskmann ja pianist Kristjan Randalu, neist esimene elukohaga USAs ja teine põhiliselt Saksamaal. Sisuliselt oli tegemist Kuuskmanni-Randalu plaadi esitluskontserdiga, kuna Estonian Record Productions üllitas just nüüd nende CD „Nonstop”, millel kõlavad lood esitati kontserdilgi.
Edward Elgari oratoorium „Gerontiuse unenägu”: ERSO , Estonia ooperikoor, Estonia poistekoor, kammerkoor Voces Musicales, Helen Lokuta (metsosopran), Bernhard Gärtner (tenor, Saksamaa) ja Priit Volmer (bass) Carlos Spiereri (Saksamaa) juhatusel 2. IV Estonia kontserdisaalis.
Inglise hilisromantiku Edward Elgari (1857– 1934) muusikat ei kuule meil just sageli, ent suurel reedel selline võimalus avanes: ERSO , suure ühendkoori (Estonia ooperikoor, Estonia poistekoor, Voces Musicales) ja kolme solisti esituses tuli Carlos Spiereri dirigeerimisel ettekandele…
Eesti muusika päevad 22. – 27. IIIEt heliloojate liidu egiidi all korraldatavad Eesti muusika päevad on olnud juba üle kolme aastakümne eesti nüüdismuusika kõige olulisem suurfoorum, ei vaja vist pikemat selgitust. Sest teist samalaadset, nii laiahaardelist ja samas ka süvitsi minevat muusikafestivali meil lihtsalt pole. Erandiks polnud siin mõistagi ka tänavused, äsja lõppenud Eesti muusika päevad. Ei hakka siinkohal üksipulgi lahti harutama ei selle festivali tähelepanuväärset ajalugu, korralduslikke muutusi eelmistel…
Nargeni Festiva li Orkester ja Vox Claman tis Tõnu Kaljuste dirigeerimisel, kavas Arvo Pärdi teosed, sh Sümfoonia nr 4 „Los Angeles” Eesti esiettekanne, 20. II Niguliste kirikus.
Veebruarikuise kontserdielu kaks vaieldamatut tippsündmust olid meil kahtlemata ECMi artistide festival „Täiuslik vaikus” ning Arvo Pärdi Sümfoonia nr 4 „Los Angeles” Eesti esiettekanne Nargen Festivali Orkestrilt ja Tõnu Kaljustelt. Kas kahe nii kaaluka muusikasündmuse paigutamine ühele ja samale nädalavahetusele oli just kõige mõttekam…
Tallinna Linnateatri meeskond on maha saanud igati väärt algatusega – eelmise aasta jõulude paiku esitleti uhiuut plaati „Valter Ojakäär. Laulud”, kus maestro Ojakääru lugusid esitavad Linnateatri laulvad näitlejad, saatjaiks Estonian Dream Big Band ja Tallinna Kammerorkester. Juba kõnealuse albumi (sõna otseses mõttes!) kujundus on selline, mis lausa kutsub plaati CD-mängijasse panema. Sel on otsene side meie elava muusikalooga. Pean silmas eeskätt seda, et iga lauluga kaasneb plaadiraamatus ka Valter Ojakääru…
Kontsert „Kivimäe virtuoosid”: Tallinna muusikakeskkooli solistid ja Tallinna Kammerorkester Risto Joosti dirigeerimisel 21. I Mustpeade majas.
Eelmisel neljapäeval esinesid kontserdil „Kivimäe virtuoosid 2010” koos Tallinna Kammerorkestriga Tallinna muusikakeskkooli vanemate klasside solistid, dirigendiks Risto Joost. Soliste oli üllatavalt palju, nii kümne ringis. Loomulikult tuleb sõna „virtuoosid” muusikaõhtu pealkirjas võtta teatud reservatsiooniga nagu avanssi. Kuid neist nii mõnelgi oli sellist mängutehnilist potentsiaali, mis lubab seda sõna kasutada ehk juba homme-ülehomme, ja jutumärkideta.…
Tõnis Mäe „Tarkus” kolmele solistile, lugejale, kammerkoorile ja ansamblile: Tõnis Mägi, Chalice, Liidia Mägi, Aarne Üksküla, kammerkoor Head Ööd, Vend; Taavi Kerikmäe (klahvpillid), Robert Jürjendal (kitarr), Levi-D anel Mägila (elektritšello), Taavo Remmel (kontrabass) jt 9. I Tallinna Linnateatri Taevalaval.
Eelmine laupäev tuletas järjekordselt meelde, kui anderikkalt mitmekülgne natuur on ikka Tõnis Mägi. Nimelt esitati Linnateatri Taevalaval taas tema poolteist tundi kestvat muusikalist suurvormi „Tarkus” solistidele, jutustajale, koorile ja ansamblile. Teose…
Peatselt lõppevat aastat võib mitmes mõttes lugeda ka Erkki-Sven Tüüri aastaks: maailmanimega helilooja hiljutine 50. sünnipäev, VII sümfoonia „Pietas” maailma (suvel) ja Eesti (sügisel) esiettekanne, aasta kodaniku tiitel, samuti Tüüri rock-ansambli In Spe come back esmalt kevadistel Tartu muusikapäevadel ning uuesti eelmisel nädalal – faktid on piisavalt kõnekalt. Helilooja ise on neid viimaseid nimetanud bändi „ärasaatmiskontsertideks”, pidades silmas seda, et eesti proge-rock’i kolme aastakümne tagune legendaarne kooslus ei esine publiku…
Kantaadi „Ilus maa” plaadiesitluskontsert: Rein Rannap (klaver), Kosmikud, RAM, Ellerhein, Priit Volmer (bass) ja dirigent TiiaEster Loitme Nokia kontserdimajas 10. XI.
Autorikontserte saab üles ehitada mitmeti: kuulajaile võib pakkuda valikkava helilooja loomingu paremikust, võib teha muusikaõhtu komponisti kõige värskematest helitöödest või siis vastupidi, piirduda vaid noorpõlveteostega (näiteks Arvo Pärdi puhul oleks see eriti huvitav!). Rein Rannap aga, võtnud appi ansambli Kosmikud, bassi Priit Volmeri ning RAMi ja Ellerheina tütarlastekoori, leidis…
Multiinstrumentalist Jalalu-Kalvert Nelson (USA) ning Marti Tärn (bass), Reigo Ahven (trummid), Roland Karu (saksofon) ja Jaan Jaanson (kitarr) 21. VIII Clazzis.
Kes on käinud New Yorgis, see teab kindlasti, kui vilgas muusikaelu keeb sealsetes klubides – pubisid, kus pillimehed õhtuti musitseerivad, on pea igal tänavanurgal. Meil Eestis sellist traditsiooni paraku pole, ent tubli sammu selle tühiku täitmiseks on astunud baar-restoran Clazz, mis korraldab sporaadiliselt sisukaid klubimuusika õhtuid. Üks selliseid oli seal…
Nargeni festivali lõppkontsert, Lera Auerbachi „Vene reekviem”: ERSO, segakoor Latvija (Läti), Estonia poistekoor ning solistid Annely Peebo (metsosopran), Nikita Storojev (bass, Venemaa) ja Heldur Harry Põlda (poiss-sopran), dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Jaanus Rohumaa. 23. VIII Noblessneri valukojas.
Nargeni festivalile pani möödunud pühapäeval väärika punkti Tõnu Kaljuste järjekordne suurprojekt – Lera Auerbachi hiiglaslik, ligi poolteist tundi kestev oratoorium „Vene reekviem” (2007). Mõistagi polnud see juhus, et tolle suuroopuse ettekanne sai teoks…
Instrumentaalkontsert paistab olevat ErkkiSven Tüüri (1959) üks meelisžanre. Meenutame hakatuseks neid kontserte, mis Eestis kõlanud: Tšellokontsert (1996), Viiulikontsert (1999), marimbakontsert „Ardor” (2001), Klaverikontsert (2006) ja akordionikontsert „Prophecy” (2007). Samasse žanrisse kuuluvad ka „Noesis” (2005) viiulile, klarnetile ja orkestrile ning „Whistles and Whispers from Uluru” (2007) plokkflöödile ja keelpilliorkestrile, kuid need pole (veel) Eestimaal kõlanud. Lisame nimistusse ka Fagotikontserdi teadmisega, et too helitöö on eelmainitud Tšellokontserdi redaktsioon fagotile. Ning mullu valmis…
Muusikadokumentaal „Dialoogid. Helilooja Valentin Silvestrov”, režissöör, operaator ja stsenarist Dorian Supin. Produtsent Reet Sokmann, Minor Film 2008, 82 min. Esilinastus 18. II Tallinna Kinomajas.
Portreteerida filmiversioonis üht tänapäeva kuulsamat heliloojat – Dorian Supin on valinud oma linateose „Dialoogid. Valentin Silvestrov” kaameraobjektiks ukraina helilooja Valentin Silvestrovi (s 1937) – pole just lihtne ülesanne. Ei peagi olema, kui on ette teada, kuidas filmi kompositsioon võiks vaataja vaimus kujustuda linapildiks ühest tähelepanuväärsest kultuuriheerosest.…
ERSO ja Lars Anders Tomter (vioola, Norra), dirigent Olari Elts, kavas Brahms, Haydn, Sibelius ja Tüüri vioolakontsert „Illuminatio” (esiettekanne Eestis) Estonia kontserdisaalis 20. I .
Nii nagu tavaline kolmekäiguline lõuna koosneb eel- ja põhiroast ning desserdist, on n-ö tavalise sümfooniakontserdi põhikomponentideks avamäng, instrumentaalkontsert ja sümfoonia. Just selles järjekorras. Kuid ERS O muusikaõhtu oli läinud reedel Olari Eltsi dirigeerimisel kõike muud kui tavaline: „desserdina” mõjus hoopis Haydni Sümfoonia nr 104 ja…
Ei tahaks alustada tagasivaadet muusikasündmustele anno 2008 trafaretse väljendiga, et „tänavune lõppev muusika-aasta oli eriline”, aga teen seda sellegipoolest, kuna kõnealune aasta oli tõesti eriline. Ning mitmes mõttes, nii heas kui halvas, nii muusikaelu kõrghetkede kui madalseisude tähenduses. Ent alustagem aktiva poole pealt.
On üks asi, kui ütleme, et meie, eestlased, oleme laulurahvas, ja põhjendame seda oma koori- ning laulupeokultuuriga. Ning on hoopis teine asi, et eesti tänapäevane koorilaulukultuur päädib ametlikult vaid kahe professionaalse kooriga (pluss kaks ooperikoori) ning et meie riigis pole ühtegi professionaalset segakoori. Ja tõsiasi on mõistagi see, et meil on kõigele vaatamata mitmeid heal tasemel kammerkoore (sh tütarlaste- ja poistekoore), kes on oodatud külalised (ning keda auhindadega pärjatud) ka…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
