On üks asi, kui ütleme, et meie, eestlased, oleme laulurahvas, ja põhjendame seda oma koori- ning laulupeokultuuriga. Ning on hoopis teine asi, et eesti tänapäevane koorilaulukultuur päädib ametlikult vaid kahe professionaalse kooriga (pluss kaks ooperikoori) ning et meie riigis pole ühtegi professionaalset segakoori. Ja tõsiasi on mõistagi see, et meil on kõigele vaatamata mitmeid heal tasemel kammerkoore (sh tütarlaste- ja poistekoore), kes on oodatud külalised (ning keda auhindadega pärjatud) ka…
Kurb on, et pärast rasket haigust lahkus meie seast Kustas Kikerpuu, kes oli aastaid meie eesti kergema muusika mitte ainult et raudvara tähenduses juhtfiguuri positsioonil, vaid ka meie kergemuusika muusikalise põhivara, nii komponeerimise kui arranžeerimise ja dirigeerimise mõttes üks liidritest.
Kustas Kikerpuu töötas aastaid meie eesti levimuusika kollektiivide esiridades nii orkestrijuhi kui komponistina: meenutagem siin „Horoskoobi” saateid kuuekümnendatel, mis ilma tema artistliku persoonita poleks vist ilmavalgust üldse näinudki.
2DVD „Eesti improvisatsioonid / Klaver”: pianistid Jürmo Eespere, Olav Ehala, Margus Kappel, Taavi Kerikmäe, Sven Kullerkupp, Urmas Lattikas, Aldo Meristo, Tõnu Naissoo, Anto Pett, Kristjan Randalu, Rein Rannap, Peeter Saul jpt; DVD salvestusmeeskond: režissöör Jan-Erik Nõgisto, juhtoperaator Tauno Uibo, heli Andre Maaker jt, produtsendid Ain Agan ja Aleksei Saks.
Aasta tagasi, s.t eelmisel sügisel, ilmus kahe DVDga eesti kitarristide antoloogia „Eesti improvisatsioonid / Kitarr”. See sai nüüd väärilise täienduse samuti kahest DVDst…
Muusikadokumentaal „David Oistrahh – rahvakunstnik?” („David Oistrakh, Artist of the People?”, Prantsusmaa 1994), režissöör Bruno Monsaingeon, tootja Ideale Audience, pikkus 1 tund 15 minutit. ETVs 25. IX.
Sügise algus on igal aastal iselaadne – kord soojem, kord jahedam, kord päikselisem, kord vihmasem –, sest aastad pole vennad. Kuid vähemalt ühes mõttes on (muusika)aastad juba kümnendat korda vennad, kuna paari päeva pärast algab kümnendat korda Eesti muusika- ja teatriakadeemia Sügisfestival. Nimetatud iga-aastane, nüüdseks juba EMTA üheks olulisemaks traditsiooniks kujunenud festival on ajas arenenud nii sügavuti kui laiuti. Algselt akadeemia üliõpilaste ja õppejõudude osavõtul läbi viidud ja tudengitele mõeldud…
Briti ansambli Genesis kohta võib öelda, et see on üsna tavatu käekäiguga bänd. Alustanud üheaegselt ansambliga Yes ning saanud 1970ndate keskel samuti üheks proge-rock’i alustalaks ja lipulaevaks, tegi Genesis hiljem läbi üsna suure muundumise ning nagu Guinnessi rock’i-entsüklopeedia selle kohta kirjutab – „Prog-Rockers turned Pop-Hit-Makers”. Juhtuski nii, et progerokkaritest said hoopis pophittide tegijad.
kaader filmist
Kanada pianist Glenn Gould (1932–1982) oli meie lähimineviku üks ekstsentrilisemaid interpreete: debüteerinud 1946. aastal 14aastase imelapsena Toronto Sümfooniaorkestriga, lõpetas ta oma kuulsuse tipul aastal 1962 äkitselt tegevuse kontsertpianistina ning keskendus vaid stuudiotööle. Hüpohondriliste kalduvustega eraklik veidrik, kes ka kõige palavama ilmaga kandis salli ja kindaid. Kompromissitu kunstnik, kes võis vähimagi kõhkluseta sülitada kui tahes kuulsa produtsendi nõudmistele, kui need talle ei sobinud. Ülimalt enesekindel natuur, kelles oli peidus paras…
Maailma proge-rock’i ühe peamise lipulaeva, legendaarse ansambli Yes kujunemis- ja edulugu on nüüd juba läbi nelja aastakümne justkui sisu- ja sündmusterohke kvintessents vaimsetest otsingutest, mis valitsesid rock-muusikas seitsmekümnendatel, kommertsiaalsemate tendentsidega kohanemise püüdlustest kaheksakümnendatel, uute lahenduste otsingutest-leidmistest üheksakümnendatel ning kompromisliku tasakaalu saavutamisest XXI sajandil.
Bob Dylan (Cate Blanchett) ja Allen Ginsberg (David Cross) režissöör Todd Haynesi mängufilmis „Kus on Bob Dylan?”. KAADER FILMIST
On vähemalt kümmekond moodust, kuidas kinolinal portreteerida suuri popiidoleid: neist võib teha päris dokumentaalfilmi ja n-ö lavastatud dokfilmi. Neist võib teha mängufilmi, mis tugineb dokumenteeritud tõsielu sündmustele, ning võib lavastada ka mängufilmi, kus mõnel ekraanil toimuval episoodil on kindel tõepõhi all ja mõned teised seigad on pigem filmi autori(te) fiktsioon – et…
Chick Corea Klaverikontsert nr 2 ühendab endas kontsertlikke ja süitlikke jooni, jazzilikku rütmimuusikat ja (neo)romantilist orkestratsiooni.
Kontserdisarjas „Klaveripalavik” VESTARD ŠIMKUS (klaver, Läti) ja TALLINNA KAMMERORKESTER ERI KLASI dirigeerimisel Mustpeade majas 15. V. pressifoto
Eesti muusika päevade lõppkontserdil „KIIRE LÕPPMÄNG” ANSAMBEL U: ja RAM (dirigent KASPARS PUTNIŅŠ) Estonia kontserdisaalis 10. IV.
Tänavused Eesti muusika päevad said siis sedapuhku läbi. Festivali lõppkontsert möödunud neljapäeval kandis aga (ilmselt nimme) eksitavat pealkirja „Kiire lõppmäng”. Või kuidas muidu kui mitte õrritusena sobib see kokku umbes kolmetunnise muusikaõhtuga? Nali naljaks, kuid häda oli tegelikult selles, et kõnealuse muusikalise lõppmängu proportsioonid, s.t kontserdi formaat oli üksjagu paigast ära.
Mustoneni passioon.
Läinud lihavõttenädal oli igas mõttes üle ootuste muusikasõbralik – tõi see ju muu hulgas eesti publiku ette kaks Johann Sebastian Bachi (1685–1750) passiooni. Alles see oli (16. III), kui sai kuulda Bachi Matteuse passiooni (Corelli Barokkorkester ja Voces Musicales, dirigent Risto Joost), millele järgnes vähem kui nädalase intervalliga (21. III) Bachi Johannese passiooni ettekanne Läti Raadio Koori, Sinfonietta Rīga ja solistide esituses Andres Mustoneni dirigeerimisel. Siinkohal tekib väike kiusatus võrrelda kahte…
ETVs on sellel hooajal saanud meeldivaks tavaks, et kohe pärast „Muusikaelu” saadet saab vaadata ka mõnda pikemat muusikadokumentaali. Kui sügisel sai näha dokfilme maailmakuulsatest süvamuusika tegijatest (sealhulgas Gidon Kremer ja György Ligeti), siis praegune aastanumber on ETV ekraanile toonud mitmeid rock’i- ja popi-ikoone: jaanuaris retrospektiivid Elvis Presleyst ja Freddie Mercuryst, veebruaris ka ansambli The Beatles algkoosseisu kitarristist-bassimehest, varalahkunud Stu Sutcliffe’ist.
Kultuuriministri Laine Jänese idee käibemaksustada kõik etendusasutused ühtlase 18% määraga ning maksta aasta lõpus osale teatritele tagasi arvestuslikult 55 miljonit krooni on vallandanud meedias paraja poleemika. Siiani on tulipunktis olnud rohkem teatrite probleemide ring (vt Ingo Normeti „Paragrahvide muusika” Sirbis nr 4 ja Kaarel Tarandi „Las arvud kõnelevad” Sirbis nr 5). Viimati lisandus sellele Aivar Mäe pikk arvamusavaldus, kus ka muusikast juttu (vt eelmine Sirp). Kontsertide 18% käibemaksustamine on aga eraldi teema,…
Kahel järjestikusel nädalal sai ETV vahendusel jälgida põnevaid muusikadokumentaale rock’i-ajaloo mega- (vabandust!) gigastaaridest: esimese keskmes on Elvis Presley (1935–1977) ja teises ansambli Queen solist Freddie Mercury (1946–1991). Kumbki film kui tagasi- ja sissevaade omal ajal elava legendi, nüüd juba inimeste südames edasi elava müüdi staariks kujunemise loole ning eraelule.
On kulunud tõde, kui öelda, et iga muusika-aasta on kordumatu. Ehkki veel kulunum on tõdemus, et kui päevad pole vennad, siis pole aastad seda ammugi. Seega puudub ilmselt vajadus põhjendada tänavuse muusika-aasta erilisust, kuna muusikaelus oli palju nii pluss- kui paraku ka miinusmärgiga sündmusi. Ja seda nii meil Eestis kui piiri taga. Tihtilugu on aga need piiritagused ja -sisesed muusikaasjad omavahel päris tihedalt seotud.
Arvan, et meie esinduskollektiividest näiteks ERSO võib…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
