Kõigepealt sooviksin tänada Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia korraldajaid ja žüriid mulle osutatud au eest.
See tunnustus on minu jaoks korraga nii üllatav kui ka rõõmustav, poleks kunagi arvanud, et minu tagasihoidlikud tähelepanekud kultuuri kohta leiavad nii kõrget tunnustust.
Olen nullindate algusest saadik, kui tulin Tartu Ülikooli õppima eesti keelt ja kirjandust, tahtnud siduda ennast võimalikult tihedalt kultuuriga. Loova inimesena arvasin, et see toob mulle seesmist rahu.
Ütlen ausalt, nii ka läks. Ülikoolirahvas, Tartu…
Traagilised sündmused Ukrainas tugevdasid Eesti venekeelse kirjanduse identiteeti, ent see kirjandus seisab praegu silmitsi uute väljakutsetega ning vajab riigi suuremat tähelepanu.
Siis olime jälle kitsaste äärelinna tänavate horisontaalses labürindis.
Paar-kolm järsku käänakut ja me jõudsime maanteele.
Sergei Dovlatov*
„Pai“ on mitmuse omastavas „paide“. Kui puutun kokku sõnaühendiga „Paide linn“, tuleb kohe meelde see grammatiline vorm. Mäletan oma ehmatust pärast Paidesse kolimist 2015. aastal, kui kohalik remondimees ütles linna kohta: pommiauk. Küsisin veel üle, kas pommi või kommi? Poodidesse olid äsja jõudnud halloween’i kõrvitsad.
Tulin Paidesse elama, et aeglustada elutempot, mis Tallinnas kippus kohati üle pea kasvama.…
***
meil lubati töötada kodukontoris
meile avati ooperite tasuta ülekanded formaadis Live in HD
meil võimaldati tasuta lugeda juhtivaid kulturoloogia- ja antropoloogiaajakirju
meile tehti tasuta ligipääs lääne parimate ülikoolide kursustele
me võime vaadata tasuta kõiksugu filme online-kogudes
meid kutsutakse tasuta külastama maailma suurimate muuseumite virtuaalseid ekspositsioone
koroonasse nakatunu
loodab mitte sattuda haiglasse
pääseda intensiivravist
jõuda hingata sisse
teadust ja kultuuri
27.03
***
esimesed uudised viirusest kusagil seal
esimesed uudised viirusest Euroopas
esimene nakatunu Eestis
esimesed ära jäänud avalikud üritused
esimene karantiinipäev
esimene eriolukorrapäev
esimene surnu
esimene nakatunu sinu maakonnas
esimene nakatunu sinu linnas
esimesed…
Polina Tšerkassova: „Vahel meenutab mu tegevus restauraatori tööd: algul eemaldad peente pintslikestega tolmukihi, siis paned muinasjutu osad paika, otsid süžee puuduvaid killukesi, paned kõik kokku …“
Tõlkeluulekogumikkude avaldamine, kus paralleelselt jookseb kaks keelt, on raamatukultuuri mõistes kõrgpilotaaž, kuid raamatuäri seisukohalt on see kõige tundlikum ja kaitsetum ala.
Kõik vähegi kirjandusega seotud inimesed teavad, et novembris toimub Tartus festival „Hullunud Tartu“. Aasta kõige pimedamal kuul, kus on rahvakalendri ja meedia kaudu juurutatud uute tavade järgi omajagu nukrust ja veidrust (hingedepäev, mardipäev, kadripäev, halloween, movember), ootab Tartu külla luuletajaid, tõlkijaid, kunstnikke, et üheskoos…
„@keitivilms“ – tviteratuur, lingvistiline sudoku ja luulekogu
Keiti Vilms on mitmekülgne loojanatuur. Nagu ta ise tutvustab ennast oma Facebooki-profiilis: „Hingvist. Kalamburist. Sapioseksualist. Säutsupääsuke. Luulelemb. Aaviklane.“1 Mitmekülgne ja mitmeti interpreteeritav on ka ta looming, mis pälvis lugejate ja spetsialistide tähelepanu veel enne esimese raamatu ilmumist. Tänavu märtsis võitsid Keiti Vilmsi Säutsupääsukese kalambuurid 2016. aasta keeleteo rahvaauhinna konkursil, mille korraldajateks on haridus- ja teadusministeerium, Emakeele Selts ning Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Autori keeletegu kirjeldati…
Mulle on Lea Toominga korraldatud tõlkevõistlus meelt mööda – nagu igasugused missioonitundega algatused. Seoses tõlkevõistluse nõustamise ning hiljem selle žürii töös osalemisega tuli mulle meelde mu oma tudengipõlv erialal „eesti keel võõrkeelena“ Tartu ülikoolis. Nimelt sai minust luuletaja suuresti just tänu tõlkekursusele, mida juhendas Boriss Baljasnõi. Ta rõhutas, et tõlkija esimene oskus peab olema emakeele valdamine ja seejärel tõlkekeele tundmine. Analüüsisime originaali ja tõlkeid, et mõista…
Võru on valmis saama Mihhailovskoje Eesti analoogiks.
Ühe kuulsa kõne tõttu on juurdunud komme rääkida üllastest visioonidest ilusa lause toel „mul on üks unistus”. Seoses meie kultuurilise situatsiooniga ütleksin niimoodi: „Mul on üks unistus: Võru linnast ja maakonnast peab saama ühel päeval eesti kirjanduse pealinn!” Jah, mulle meeldiks, kui Võru linnast ja maakonnast saaks ühel päeval oluline kirjanduskeskus Eestimaa kultuurikaardil. Seal leiaks aset korrapärane suhtlemine eesti kirjanike vahel, toimuks…
Mis on Eesti venekeelne kirjandus? Kas Eestis elav venekeelne kirjanik peaks seda üldse defineerima? Läti venekeelsed kirjanikud ei esita endale selliseid küsimusi. Eestis elavad eestikeelsed kirjanikud enamasti samuti mitte. Kirjanik on kirjanik, tema ülesanne on luua, mitte määratleda kirjandust ning selle kaudu ka ennast.Üldiselt on rahvust mitte rõhutav mõtteviis mulle lähedane. Tajusin seda selgelt kevadel, kui internetis hakkas levima manifestilaadne tekst, mis…
23. kuni 25. augustini peetud III Dovlatovi päevadel Tallinnas esines teiste seas külaline Moskvast, tunnustatud vanema põlvkonna luuletaja Jevgeni Rein (sünd 1935). Kes on lugenud põhjalikult Jossif Brodski (sünd 1940) luulet, teavad, et nii mõnigi Brodski luuletus on pühendatud Jevgeni Reinile, kaasa arvatud kuulus „Jõuluromanss” („Рождественский романс”). Juba see fakt võimaldab järeldada, et Rein oli Brodskiga lähedane, ning vihjab kaudselt luuletajale ja…
Mis koht on tänapäeva raamatukogu? Kuivõrd on ta võimeline kaasa rääkima kultuurivallas olulistes küsimustes, suhtlema võimuesindajate, raamatukauplejate, kirjanike, meedia, täiskasvanud ja noorte lugejatega? Tundub, et tänapäeva raamatukogu ongi see punkt, kus saavad kokku Eesti elu teravad ja aktuaalsed küsimused: efektiivne tegutsemine ja eneseväärikuse säilitamine piiratud võimaluste juures, demokraatlikkus teavikute tellimisel, väärtkirjanduse austamine, traditsioonidest lugupidamine ja uute e-rakenduste kasutuselevõtmine.
Tallinna keskraamatukogus kogetu põhjal võin…
Loomingu Raamatukogus äsja ilmunud austria kirjaniku Peeter Handke raamatus „Kirjaniku õhtupoolik” on kirjeldatud anonüümse kirjaniku sisemaailma. Too määratleb ennast kirjanikuna ka siis, kui ta parasjagu ei loo kirjandust. Talle ei paku huvi mitte ainult harjumuspärane küsimus „mina kui kirjanik?”, vaid ka „kirjanik kui mina?”.
„Kirjanik kui mina” oli tähelepanu keskmes ka Tallinna keskraamatukogus korraldatud ürituste sarjas „Lehekuu lood: kirjaniku teine pale”, mis toimus…
Üks nn traditsiooniline poeet ütles vabavärssi viljelevale luuletajale, et vabavärss meenutab talle oma loomult ilma juusteta naist. Vestluskaaslane mõtles natuke ja vastas: aga kujuta ette naist, kelle juuksed kasvavad igal pool.
Vene vabavärsiteoreetik Juri Orlitski. 2x konstantin rubahhin Vene kirjanduskriitik Danila Davõdov.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Igor Kotjuh 20. oktoobril Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsonile pühendatud konverentsil „Olnu on ikka veel täna“.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Peaaegu kõik Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinna venekeelsed laureaadid ja nominendid on üheselt mõistnud hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu ning sõna või teoga aidanud ukrainlasi. Larissa Joonas palus e-ajakirjal Uued Pilved avaldada oma sõjavastased luuletused lausa sissetungi esimesel päeval, 24. veebruaril ja need ka avaldati.Facebook
Paide on paide linn.Sillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
Luulur tahtis endale sünnipäevakinki teha ja teada saada, kas poolenisti käsitsi tehtud teost tänapäeval aktsepteeritakse. Nii sündiski „SA“.Igor Kotjuh
Igor Kotjuh on luuletaja, tõlkija ja Tallinna ülikooli kirjandusteaduse magistrant.Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Polina Tšerkassova: „Ütlen seda naljaga pooleks, aga õigupoolest tegelevad muinasjutuvestja ja teadlane sama asjaga: mõtisklevad elu üle ja üritavad keeruliselt üles ehitatud maailmas selgusele jõuda.“Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Jan Kaus: „Ma arvan, et meelelaad tuleb nähtavale ka seda sõnastamata. Asju saab näidata ka neid kätte näitamata.“Piia Ruber
Jaan Malin kirjutamishoos.Pille-Riin Larm