Sageli jäävad kavatsused võtta persoon, loominguperiood või arhiiv näituse ja kataloogi tegemiseks lihtsalt juttudeks. Jüri Kaarma lähedased ja kuraator Maria Muuk on tõestanud, et see ei pruugi nii minna.
Näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 13. XI.
Kuraatorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma ja Eve Kask, graafiline disainer Anna Kaarma; kujundaja Aadam Kaarma ja kirjadisainer Aimur Takk.
Digitaalne…
1990ndate rahvalik-glamuurne kujundikeel on kujundajate hulgas populaarne, tehnoloogilisest piiramatusest (või piiratusest) tekkinud entusiasm elab aga oma elu edasi.
Tehnoloogia, mis pidi vana formaadi välja tõrjuma, on käitunud vastupidi: praeguste masinatega saab trükkida ideaalse kvaliteediga ja mitmesugusele materjalile.
Kuigi noorte kuraatorite sõnum näib olevat, et Nõukogude aja probleemid ja ka nende kajastamine on üsna samasugused nagu praegu, oli tollane plakat ennekõike riikliku ideoloogia tööriist.
Näitus „Ole inimene! Plakateid Nõukogude Eesti eluolust“ rahvusraamatukogu VI korruse saalis kuni 30. X. Kuraatorid Rene Mäe ja Paula Põder, kujundajad Viktor Gurov ja Alden Jõgisuu, projektijuhid Virge Loo ja Merete Väin.
Rahvusraamatukogu ulatusliku plakatikogu põhjal on valminud näitus Nõukogude Eestis…
Kuna Eestis ilmub iga päev üle kümne raamatu, tundub, et kaunite raamatute võistlusele saadeti neid vähevõitu. Näitusepilt on siiski mitmekesine ja rõõmustavalt ergas.
Klucise nooruspäevade konstruktivistlikest töödest õhkub entusiasmi ja avastamisrõõmu, ent mida aeg edasi, seda enam on tunda resignatsiooni.
Näitus „Gustav Klucis. Vene 1920. – 1930. aastate avangard“ Kumus kuni 25. VIII. Kuraator Iveta Derkusova (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum), kujundaja Terje Kallast-Luure ja graafiline kujundaja Mari Kaljuste. Näitus on valminud koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga.
Kui küsida, millised kunstnikud meie maanurgast on saanud maailmakuulsaks, siis palju neid ei leia. Lätlane Gustav Klucis on…
Haapsalu graafilise disaini festival on ennast sisse töötanud, kuid võiks kaaluda ka kõrvalekaldeid senisest praktikast ja esitada väljapanekuid temaatilisel printsiibil või isikuti.
XIV Haapsalu graafilise disaini festivali rahvusvaheline näitus „Isikupära“ ja ülevaatenäitus „Tänapäeva Läti plakat“ Haapsalu Linnagaleriis ja kultuurikeskuses kuni 1. VII, kuraator Marko Kekišev.
Haapsalu graafilise disaini festival (HGDF) toimub tänavu neljateistkümnendat korda. See tähendab, et festivali kuraatoril Marko Kekiševil on olnud piisavalt energiat, kuraasi…
Raamat, eriti köidetud raamat, peab sobima rohkem omaniku kui maailmaga. Seda on intuitiivselt tunnetanud ka kunstnikud, sest näitusel on palju luulekogusid ja üldpilt on ülimalt estetiseeritud.
Näitus „Eesti kirjandus eesti köites. Professionaalne eesti köitekunst 1918–2018“ rahvusraamatukogu peanäitusesaalis kuni 20. III, kuraatorid Maarja Undusk ja Külli Grünbach-Sein.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis toimub esmaspäeval, 19. III kella 17–19 näituse „Eesti kirjandus eesti köites“ raames kirjanike ja köitekunstnike vestlus- ja vaatlusring. Vitriinid avatakse ja nahkaköidetud kirjandusteoseid saab lähemalt uurida.
Eesti Nahakunstnike…
Rahvusvaheline graafilise disaini näitus „Signaalid perifeeriast“ Tallinna Kunstihoones kuni 13. VIII. Kuraatorid Elisabeth Klement ja Laura Pappa.
Juuli esimesel päeval, kui näitus avati, oli väljas tavaline Eesti suveilm halli taeva ja põgusa vihmasajuga. Tallinna Kunstihoone saalides valitses aga detailiküllane, hedonistlik, isegi mõnevõrra kerglane…
Laulu- ja tantsupidu on möödas. Katarsis on läbi elatud, tunded taandunud, laulud lauldud. Samas kergitas tänavune pidu mõne sellisegi teema, millele pole varem tähelepanu pööratud. Nimelt küsimuse laulupeo visuaalsest ilmest, selle vastavusest ürituse sisule ja selle sobivusest sihtgrupile, antud juhul siis lastele…
Muuseum kui tekstide kogum, mida tuleb lugeda püsti seistes ja käimise pealt.
Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on imposantne. Üle lageda põllu ligemale astudes assotsieeruvad mulle mõned mällu jäänud Euroopa Liiduga seonduvad objektid, nagu arhitekt Rem Koolhaasi projekteeritud Grand Palais Prantsusmaal Lille’is (valminud 1994) või Shaha Hadidi kavandatud XXI sajandi kunstimuuseum Itaalias Roomas (valminud 2010). Monumentaalsus räägib sellest, et mõõtkavaks ei ole ei Tartu ega Eesti, vaid terve…
Siima Škopi näitusel sai selgeks, et tegelikkuse ja unistuse, kavandi ja trükise kuristiku tajumiseks on vaja näha originaalkavandeid.
Siima Škopi tööde näitus Tiina Tammetalu kuraatoriprojekti „Imaginaarne muuseum“ raames Tallinna Õpetajate Majas 3. – 29. II 2016.
See arvustus ei pidanud olema nekroloog ja palun seda sellena ka mitte võtta. Näituse koostamise ajal oli Siima Škop veel täiesti tegus, kuigi avamisele pidas ta lihtsamaks mitte tulla. Võib aga olla nii, et vaim ja…
„Mono” ei ole teemana sugugi monotoonne, kuid Haapsalus tundub tegemist olevat „toidulaua ülejääkidega”.
Haapsalu graafilise disaini festival Haapsalu Linnagaleriis kuni 29. VI.
Marko Kekiševi näitus „Vahet pole” Tartu Nooruse galeriis kuni 13. IV ja näitus „Tempus fugit” Tallinna Linnagaleriis 28. II – 17. III.
1981. aasta suvel ilmus Marko Kekišev tollase kunstiinstituudi sisseastumiseksamitele. Tal olid pruunid silmad, pruunid traksidega tunked ja kaasas oli tal rula. See ei olnud nõukogude noore tavaline kombinatsioon…
Koolis õpetatakse kirjatehnikat Riho Lahi 1930. aastatest pärit näidislehtede järgi.
Eelmises Sirbis ilmus Jürgen Strandbergi artikkel „Koormav kohustuslik kirjatehnika”. Tõenäoliselt tekitab see kirjatükk rohkesti poleemikat. Esimesi kommentaare Postimehe veebis avaldatud Sirbi artikli kohta sai lugeda juba kohe pärast publitseerimist. Oodatult olid need mürgised. Keegi kommentaatoritest ei olnud aga tähele pannud,…
Raamatukujundaja Jüri Kaarma on elav klassik, kellest kirjutada pole lihtne. Ta on väärt monograafiat, üksikasjalikku analüüsi, mis lisaks loomingulise isiksuse dekonstruktsioonile räägiks meile palju ka eesti graafilise disaini ajaloost ning traditsionalismi ja modernismi põrkumisest ja hõõrumistest. Ta on määranud, suunanud ja mõjutanud eesti raamatu väljanägemist peaaegu nelja kümnendi jooksul.…
TÕNU SOO näitus „Barbarkiri: kvisling” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. II . Arvan, et võisin käia üheksandas klassis, kui ma esmakordselt leheputkast Sirbi ja Vasara ostsin ning seda lugeda üritasin. See oli umbes 1978. aastal. Artiklid olid keerulised ja tõttöelda ei saanud ma neist suurt aru. Aga kuna lehe…
Tallinn kuulub disainituse astmelt pigem Aasiasse kui Euroopasse.Hermann von Keyserling, eesti filosoof Raikküla mõisast, on oma raamatus mõista andnud, et kodustest asjadest arusaamine tuleb laia maailma tunnetamise kaudu. See iseenesest loomulik tõde meenus mulle İstanbulis mai esimesel nädalal, kui olime jõudnud sinna tudengitega Türgi igakevadisele graafilise disaini festivalile, mida…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.