Jana Lepik, „Maailm on alles, vaikuses”. Kujundanud Rein Ustaal. Fantaasia 2012. 86 lk.
Jana Lepik on ilmutanud kuus luulekogu, neist viis kirjastuse Fantaasia toel. („Lahtine taevas” (Tuum 2004, kujundanud Ly Lestberg), „Tuhahelbed”(Fantaasia 2008, kujundanud Ly Lestberg), „Kus hommikud koidavad”(Fantaasia 2009, kujundanud Piret Räni), „Tagasi olevikku”(Fantaasia 2010, kujundanud Rein Ustaal), „Kask valgel asfaldil”(Fantaasia 2011, kujundanud Rein Ustaal))
On üsna meeldiv tõdeda, et ka luuletajal võib olla „oma” kirjastus. Kui sinna juurde käiks ka…
Jüri Kolgi debüütluulekogu loob iroonilise ja kergelt sotsiaalkriitilise ilmapildi, millest kumab isiklikku või intiimset vaid mõnes väga üksikus reas.Jüri Kolk, Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis). Võluri tagasitulek, 2009. 94 lk.
Mõne inimesega kohtudes juhtub sageli, et mind haarab kummastav ja pisut haletsev kahetsus, miks ometi ta oma ande või kutsumuse on hüljanud. Selge see, et tavaliselt kuuleb selle peale palju põhjendusi, miks seda üldse tarvis pole…
Tallinnas Linnagaleriis on maavalla kohta kummaline näitus: nimelt pole meil ju siin varem isegi ajakirjanduses juttu olnud geiskinhead’idest ja -punkaritest. Üldjuhul ju teame, millised on meil eesti punkarid ning midagi oletame ka natsilembeste skinnide kohta, ent n-ö vastandmärgistatud orientatsiooniga ei oska kumbagi liikumist seostada. Kohe ongi hea mainida / meelde tuletada, et homod pole summagi homogeensem seltskond kui mõni muu, nende hulgas leidub nii karvaseid kui sulelisi.
Igor Kotjuhi eestikeelse debüütluulekogu “Teises keeles” üheks väärtuseks võib kindlasti pidada ka termini “esseem” kasutuselevõttu. Tekitada esseistide ja kolumnistide (mis ilge sõna!) kõrvale ka essemistid?
Igor Kotjuh, Teises keeles. Tuum, 2007.
Kas Hornby on valinud enesetaputeema selleks, et epateerida ja lugejaid võita, või käsitleb üldinimlikku ja valusat teemat, et me oma egoismis sellele tähelepanu pööraksime?
8. ja 9. juulil toimus Pärnumaal Massiaru lähedal kirjandusseminar “Lätete pääl”. Kokku tuli suur klassitäis kirjanikke ja kirjandushuvilisi. Oma põhieesmärgi üritus muidugi täitis, s.t kohtusid sõbralikud ja huvitavad inimesed ning kirjandusest räägiti, seega olen ma viimane inimene, kes ütleks, et sellist üritust pole meil tarvis. Eriti meelestab mind positiivselt fakt, et suvi pole just kirjandussündmuste kõrgaeg.
Jana Lepik, Lahtine taevas. Tuum, 2004.
Kohe üldse ei meeldi? tugeva eelteksti elik reklaamiga raamatud, ehkki ma tean, et kuidagi peab ju autorit ilmale tutvustama. Jana Lepiku debüütkogu (paberist raamatuna) tutvustati nii esitlusel kui ka Eesti Ekspressis sügava leina vahendajana, mistõttu tekkis mul kohe kiusatus otsida üles hoopis muid tundetoone. Lein kui selline on nii sügav ja intiimne tunne, et kohe kuidagi ei söandaks noorest autorist sellist avameelsust uskuda. Eriti…
Triin Soomets, Leping nr 2. Tuum, 2004.
Soomets on stabiilselt, mõne aasta tagant kogu ilmutav autor. Seega hirmus palju kogusid tal just pole. Üks piigadest, kes tuli legendaarse üheksakümnendate tüdrukute kassetiga ja jäigi parnassile. Ehkki selle aja peale on paar kogu ka natuke tuhmunud, pole Soomets isiksuse ja luuletajana kuhugi kadunud. Põhjuseks tema väljakujunenud noore naise või ka neiu jõuline käekiri.
Katre Ligi, Maastike muutumist. Ilmamaa, 2004.
Kahju, et Katre Ligi pole raatsinud oma luulet järjepidevalt ilmutada. Ta on kindlasti üks vähestest õnnelikest, keda loeksid kirjandushuviliste kõrval ka ?lihtsad inimesed?. Nii nagu loetakse ja nauditakse Ave Alavainut. ?Maastike muutumist? ei tekita suuri küsimärke oma eesmärgis, ei piina ja ei peida ennast lugeja eest, vaid tuleb väsinud argiaskeldaja juurde ja kõneleb temaga otsekoheselt. Just nendest muredest, mis ehk enamiku eestimaalaste südamel.
Mihkel Kaevats, Illusionist. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.
Kriitikul on väga kerge arvustada äärmuslikke raamatuid, s.t. väga häid ja erilisi või väga halbu. Hoopis raskem on sõna võtta teoste puhul, mis nagu vikerkaar eest ära libiseb. Tundub, et kohe-kohe haarad sillerdavatest värvidest ja muudad enda ning teiste ilma rõõmsamaks. Nõnda keeruline on ka lugu Mihkel Kaevatsi teise luulekoguga. Rääkimata, et tegu on siiski noore andega ning arvustajal pole õigust ka mingist…
Aarne Ruben, Elajas trepi eelastmel. Tuum, 2004.
Aarne Ruben on saanud maha oma teise romaaniga, sellega on ta juba päris korralik jälg eesti kirjanduses. Ehkki tegu pole peadpööritavalt modernistliku või eriliselt omanäolise teosega, annab see ometi märku autori võimest jätkata ning otsida oma rada. ?Volta annab kaeblikku vilet? võitis 2000. aasta romaanivõistluse ja andis lootust, et sellest poisist kasvab kirjanik. Pärast ?Elajat? tunduvad lootused igati õigustatud.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
