-
Roman Feodori lavastatud „Antigone” eristub Vene teatri senisest kuvandist, on huvitav töö kogu Eesti teatripildis ja pälvinud juba tähelepanu ka Venemaal.
Vene teatri „Antigone”, lavastaja Roman Feodori, kunstnik Daniil Ahmedov, liikumisjuht Olga Privis, helilooja ja muusikaline kujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Igor Kapustin. Mängivad Ilja Nartov, Tatjana Kosmõnina, Alina Karmazina, Natalja Dõmtšenko, Mihhail Krjatšok, Aleksandr Žilenko, Lidia Golovataja, Lilia Šinkarjova, Jelena Jakovleva, Artjom Garejev, Aleksandr Kutšmezov, Sergei Furmanjuk, Dmitri Kosjakov, Oleg…
-
Oleks aeg ausalt tunnistada, et 1992. aastal alguse saanud ja tänaseni kestev suhete halvenemine Venemaaga on olnud suures osas siiski Eesti teadlik valik ja polnud vähemasti esialgu põhjustatud Venemaa jäikusest.
Mati Graf, Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Toimetanud Riste Uuesoo. Kujundanud Julius Sommer. Argo, 2012. 456 lk.
Oma kahe monograafiaga (vt ka „Kalevipoja kojutulek”, Argo, 2008) on ajaloodoktor Mati Graf loonud kapitaalse baasteksti, millest ükski laulvat revolutsiooni käsitlev ajaloolane tulevikus üle…
-
Tšiili sotsiaalpoliitiline skeem on asetatud eesti materjalile liiga kõva kriginaga.
R.A.A.A.Mi „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma”, lavastaja Marco Layera (Tšiili), kunstnik Keili Retter ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Margus Prangel, Nero Urke, Marilyn Jurman, Jüri Tiidus ja Leino Rei. Esietendus 11. VII Jäneda Pulli tallis.
Kui 1990. aastal lõppes Tšiilis Pinocheti diktatuur, oli tulevane lavastaja Marco Layera 12aastane. Juba vabas Tšiilis õppis ta õigusteadust, omandas ka teatrihariduse ja asutas…
-
Jaan Toominga elutöö on viimase neljakümne aasta jooksul eesti teatrit vägevalt mõjutanud.
Jaan Tooming, Religioossed motiivid minu loomingus. Eesti Teatriliit, 2011. 270 lk.
Olen pidanud Jaan Toomingat oma õpetajaks alates sellest 1976. aasta jaanuari hommikupoolikust, kui sisenesin Vanemuise suure saali vasakpoolsesse, nn Irdi looži ning sattusin maailma, mis võttis esimesest hetkest hinge kinni. Käis „Põrgupõhja uue Vanapagana” peaproov. Lavale ehitatud tilluke maailm tõusis, langes, pöörles ja purunes tohutu lillakas-punaselt pulseeruva kosmoselöövi all,…
-
Tarmo Vahter on oma Peegli stipendiumi tulemuslikult ära kasutanud ning pannud kaante vahele kronoloogia 1991. aasta kevadsuve sündmusest Eestis ja Eesti ümber. Filmistsenaariumitaolise ülesehitusega raamat on hästi liigendatud ja põnevusega loetav, pildi- ja fotodokumentide valik on lausa suurepärane. Uusi fakte avavat või tuntud fakte mõne ootamatu külje pealt valgustavat infot leidus seal mullegi, rääkimata siis neist sündmustest kaugemal seisnud inimestest või nooremast põlvkonnast. Teose puudused lähtuvad tema voorustest või õigemini…
-
Margus Kasterpalu on „Tuhkatriinumängu” taaslavastades „pool rehkendust” kindlasti ära teinud.
Eesti Draamateatri „Tuhkatriinumäng”, autor Paul-Eerik Rummo, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Aime Unt, helilooja Liisa Hirsch, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater) ja liikumisjuht Sandra Z. Mängivad Ita Ever, Kaie Mihkelson, Ülle Kaljuste, Viire Valdma, Britta Vahur, Tõnu Oja ja Guido Kangur. Esietendus 4. VIII Saueaugu teatritalus.
Margus Kasterpalu „Tuhkatriinumängu” uuslavastus tõstab painava selgusega mällu misanstseenid ja intonatsioonid selle näidendi 1968. aasta esmalavastusest. On…
-
Tuuli Koch, Savisaar – tujukas mängur. Toimetaja Jaanus Hämarsoo. Ajakirjade Kirjastus, 2011. 190 lk.
„Savisaare karisma ja energia on seletamatud. On naisi, kes juba 1990. alguses riigikogu koridorides liikudes heitsid tema lähenedes teadlikult pilgu kõrvale. Nad ei julgenud lihtsalt proovida, kas see MISKI teeb imet ka nende peal, kui nad lubavad oma pilgu ühte Savisaare rohekashallide silmadega.”
Tuuli Koch
Tuuli Kochi õnneks on Savisaare-raamatule jäänud lisamata isikunimede register. Selle olemasolu korral märkaks…
-
Olin juba paar aastat Moskva tuttavatelt kuulnud et Uurali eelmäestikus asuv miljonilinn Perm on muutumas Vene avangardkunsti Mekaks. Sinna suunduvad Moskvas tõrjutud ja marginaalseks muudetud festivalid, galeristid, räpparid. Äsja valminud „Permi krai kultuuripoliitika kontseptsiooni” üks eesmärk on osaleda Euroopa Liidu „Euroopa kultuuripealinna” ja „Noorte kultuuripealinna” projektides ning avada Permis rahvusvaheliste kultuuriinstitutsioonide (nt Goethe Instituut) esindused. Permi delegatsioon käis tutvumas ka SA Tallinn 2011 tegevusega, pärast pole aga meilt nende kirjadele…
-
Venemaa on investeeringuilt kõrgharidusse möödunud Eestist, kuid jääb kõvasti maha arenenud riikide tasemest.
Viimase poole aasta jooksul on president Medvedevit hakatud üha selgemini eristama Putinist: temas nähakse kultuursemat ja sügavamatele sisulistele muutustele orienteeritud juhti. Septembris Jaroslavlis toimunud rahvusvahelisel foorumil esitas Medvedev viis kriteeriumi, millele peaks vastama nüüdisaegne demokraatlik riik. President leidis, et mida rikkam on rahvas, seda suuremad on stabiilse demokraatia võimalused ja et madal kultuuritase hävitab demokraatia. Ta rõhutas, et…
-
I rahvusvaheline harrastusteatrite festival 8. – 12. IX Sillamäel, osalesid trupid Lätist, Leedust, Venemaalt, Saksamaalt, Austraaliast ja Eestist.
Tegelikult on taevas seal ikka sama nagu kogu Eestimaa kohal. Märku andis sellest seegi, et festivali avatseremoonial ulatasid külalistele lilli eesti rahvariietes neiu ja noormees, kuid teatri Teine Taevas tegemistest pole Eestis tõesti eriti kuulda olnud.
MTÜ Teine Taevas tegutseb aastast 1997, olles 1946. aastal rajatud rahvateatri mantlipärija. Juba 28 aastat seisab teatri…
-
Kuressaare Linnateatri suvelavastus „Rääkivad kivid” kasvab kaugele üle jutustamisteatri raamide.
Kuressaare Linnateatri „Rääkivad kivid”, autor Silvia Soro, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Piret Rauk, Viire Valdma (Eesti Draamateater), Andres Raag (Tallinna Linnateater), Hannes Prikk ja Janek Sarapson. Esietendus 30. VII Kuressaare Sadamaaidas.
Tähelepanelik teatrisõber on kindlasti märganud, et Piret Raugi tulekuga Kuressaare Linnateatri juhiks (2006) on selle teatri tegevus lõpuks omandanud rütmistatud ja eesmärgipärase…
-
Sirp avaldab teatraali ja poliitiku Jaak Alliku avaliku kirja täisteksti Ugala peanäitejuhile Indrek Sammulile (ajalehes Postimees ilmus kiri kärbetega).
-
Ülikodeeritud riigieelarvest saab isegi riigikogu liige aru alles pärast mitut tööaastat.
Sirbi ettepanek analüüsida kultuuriministeeriumi 2010. aasta eelarveprojekti on ühest küljest üliraske. On ju riigieelarvest tehtud meil (teadlikult) üks šifreeritumaid ja kodeeritumaid dokumente, mille (alatasa muutuvate) klassifikaatorite ning spetsiifiliste mõistetega (näit „muudele residentidele”, „finantseerimistehingud” jpm) loodud liigenduste tegelikust sisust saab isegi riigikogu liige aru alles pärast mitut tööaastat. Arvestades aga ka ministeeriumi-siseseid sagedasi struktuurimuutusi ning summade peidetud liikumist ühelt realt teisele,…
-
Oleks vahest õigem korraldada Balti festival lahus meie oma draamafestivalist ja mõnes teises Eesti teatrilinnas.„OmaDRAAMA 2009”. Vizma Belševica, „Bille” (Valdis Lūriņš), Läti Rahvusteater. Rudolfs Blaumanis, „Indrāns” (Lauris Gundars), Teater TT (Läti). Gintaras Varnas ja Audronis Liuga, „Dekaloog. Kümme käsku” (Gintaras Varnas), Leedu. Martin Algus, „Janu” (Andres Noormets), Endla teater. Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, „Kuidas seletada pilte surnud jänesele” (Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper), NO 99. 8. – 10. IX Tartus.
Festivali…
-
Loodetavasti jätkub „Augustikuu teemaja” lavaelu ka tuleval suvel.
Vahelduseks Alan Ayckbourni osavalt kirjutatud perekonnakomöödiatele on Roman Baskin sel suvel lavastamiseks leidnud John Patricku lõbusa näidendi, mille probleemiasetus on intiimsuhetest laiem ja seetõttu ka mõtlemapanevam. Pulitzeri ja Tony preemiaga auhinnatud „Augustikuu teemaja” tekst on huvitav nii sotsiaalses, psühholoogilises kui kultuuriantropoloogilises plaanis. Näidendi aluseks on 1945. aastal Okinawa saarel USA okupatsioonivägedes ohvitserist külakomandandina teeninud Vern Sneideri „töökogemusel” põhinev romaan, millele Patricku tehtud dramatiseeringu…
-
Eve Pärnaste erakordse põhjalikkuse ja armastusega tehtud töö väärib sügavat tunnustust.
ERSP aeg. Koostaja Eve Pärnaste.Magna Memoria, 2009. 784 lk. Rahvarinne 1988 (Kakskümmend aastat hiljem). Tallinna Linnavalitsus, 2008. 326 lk.
2008. aastal möödus 20 aastat nii Eestimaa Rahvarinde (RR) kui ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomisest, kel mõlemal oli väljapaistev koht Eesti taasiseseisvumisel. Mõlema veteranid paistavad olevat kindlad, et nendeta poleks Eesti iseseisvuse taastamist toimunud. Ümmarguse aastanumbri tähistamiseks ilmutasid asjaosalised mahuka…
-
Küllap on kunstirahval palju vaimukamaid ja ohtlikumaid võimalusi oma tahte väljendamiseks kui streik.
Kui ees seisab teatrite riikliku toetuse 8%-line vähendamine, mida Eesti teatrielu ei mäleta pärast 1949. aastat, ja teatripiletite hinnast riigile mineva käibemaksu tõstmine 5%-lt 18%-le, mis omakorda tähendab teatrite omatulu vähendamist 8% võrra, kõlab jutt teatritöötajate palgast tõepoolest poodu majas köiest kõnelemisena. Kuid mis parata – sellest küsimusest mööda minna oleks samuti ilmvõimatu.
Nagu me kõik teame, on…
-
Katse ühitada madalaim maksukoormus ja kõrgeim kaitsekulutuste tase on ennast ammendanud.
Järgmise aasta kultuurieelarvet tutvustanud artikli pealkiri „Ellujäämise eelarve” (Sirp 17. X) tõi ehmatavalt meelde ühe kõige kurvema sündmuse meie uusimas ajaloos, mis mäletatavasti oli „ellujäämiskoolitusena” kavatsetud. Hiljutises dokfilmis nägime, kuidas algul üksteise külge köiega ühendatud noormehed hakkasid surmaohus sellest lahti laskma, et jääkülmas vees üksi edasi rabeleda. Enamik paraku lootusetult. See traagiline teekond sai surmaretke nime, kuid loodan, et mitte…
-
Moskvas on aeg seisma jäänud, kuid intellektuaal ei leia ka Euroopast vabadust.
„Häda mõistuse pärast”: kahju, et Aleksandr Ivaškevitšil (paremal) polnud võimalust mängida Tšatskit veerand sajandit tagasi, 23aastasena. JELENA RUDI
-
Kes võiks Eestis terava poliitilise satiiri lavale tuua?
Läti Rahvusteater: „Kodus”
-
Rõve sotsiaalne satiir omaaegse legendaarse EÜE teemal
„Noorte Hääl”: ühetähenduslike eesnimedega (Indrek, Edgar, Mart, Siim ja Andrus) kamp müüb malevataidluskavas passe, lindistab, laseb püssi ja lubab Eesti teha maailma rikkaimaks riigiks. AARE PUUS
-
Miks Armin joob, kuigi Eestil ja kõigil läheb nii hästi?
„Janu”. Armin – Ago Anderson. ANTS LIIGUS
-
Tiit Ojasoo lavastus „ĆŻĻ ehk Garjatšije estonskije parni”. TIIT OJASOO
Sõnalavastuste žürii võttis 2007. aastal vaatluse alla 86 lavastust, mis valminud nii teatrites kui ka MTÜde ja produktsioonifirmade looduna. Valikukriteeriumiks oli Eesti Näitlejate Liidu liikmete või meie kahe teatrikõrgkooli üliõpilaste osalemine lavastuses. Juhtumeid, kus kutseline lavastaja töötas harrastusnäitlejatega, me ei käsitlenud. Samuti jäid meie tähelepanu alt üldjuhul kõrvale ka lastelavastused, mida pidasime Salme Reegi nimelise aastaauhinna žürii pärusmaaks. Eesmärgiks seadsime, et…
-
Kas meie (kultuuri)poliitikas pole tõesti inimest, kes vajalikul hetkel (ja sõjaolukorras!) ütleks vastuvaidlematu:„Peab!”?
„451 kraadi Fahrenheiti”: professor Faber – Sergei Dreiden, Montaq – Elmo Nüganen. 2 X ZURAB MTŠEVETARIDZE
