Ehk aitavad pildid võõralt maalt avastada mingeid külgi meist endist, mis seni tähelepanuta jäänud, nüüd aga kauges peeglis ootamatult nähtavaks saavad?
Kiwa ruumiinstallatsioon „Kood ja kosmos“ on kontemplatiivne-rahulik, tema kureeritud „Kontiinumi teisendus“ peaaegu agressiivne: valgus on seal aktiivne tegija.
Enamik CERNi residentuuri kunstnikest on jõudnud kaugemale katseseadmete ekraanidest ja valemitest ning püüdnud teadlaste abiga avada ka sügavama tagamaa.
Näitus „Murtud sümmeetriad“ Kumus kuni 21. II, eriolukorra tõttu on Kumu suletud kuni 17. I. Kuraatorid Mónica Bello ja José-Carlos Mariátegui, kunstnikud Julieta Aranda, Alan Bogana, Diann Bauer, James Bridle, hrm199, Yunchul Kim, Mariele Neudecker, Lea Porsager, Semiconductor, Suzanne Treister ja Yu-Chen Wang, koordinaatorid Charlotte Horn ja Kati Ilves,…
Kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikker osutavad tõsiasjale, et uue tehnoloogia abil võivad ühes aegruumi punktis kokku saada eri aegade nähtused.
Taavi Suisalu ja Siim Pikkeri näitus „Datafanta“ Tartu ülikooli kunstimuuseumis kuni 23. III, projektijuhid Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu ning graafiline disainer Viktor Gurov.
13. III kell 17.30 Siim Pikkeri töötuba skaneeriva elektronmikroskoobiga; 18. III kell 17.15 Hembo Pagi loeng arheoloogilise pärandi digitaalsest visualiseerimisest…
Rääkides kasust kliimale, peame silmas omakasu: kuidas meie nii- või naasugused tegemised või tegemata jätmised mõjutavad kliimat ja sedakaudu jälle meid endid, inimesi. Omakasu, teadaolevalt, on võimas tegevuse motivaator.
Kliimateesid:
kliima on vaid üks, kuigi oluline aspekt meie keskkonna probleemidest, keskkond hõlmab nii loodust (vesi, õhk,…
Sooster kui isepäine mõtleja ja kunstnik tuleb hästi välja ka populaarteadusliku füüsikakäsitluse illustratsioonides.
Ülo Soosteri näitus „Lähedane ja kauge füüsika“ Tartu kunstimuuseumis kuni 2. X. Kuraator Kadri Mägi, graafiliselt kujundanud Jaan Evart. Näitusega kaasneb raamat füüsikaprofessor Jaak Kikase kommentaaridega.
Ei ole ilmselt sage juhtum, kui raamatuillustratsioonid saavad kunstinäituse eksponaatideks. Küllap on aga hoopis harv juhtum, kui selleks saavad füüsikaalase aimeraamatu illustratsioonid. Tartu kunstimuuseumis on see…
Füüsika ja fotograafia vastastikune suhe on olnud õige pikaajaline ja vastastikku viljakas. Oma tehnilise poole pealt tugineb fotograafia füüsikasaavutustele (optika, tahkisefüüsikal põhinev elektroonika), samal ajal on fotograafia andnud teadusele võimsa uurimismeetodi, mis on rakendatav nanomaailmast kuni universumi sügavusteni välja. Osundamist väärib fotokuu kunstilise juhi Kristel Raesaare öeldu, et fotograafia võiks olla…
Füüsika ja fotograafia vastastikune suhe on olnud õige pikaajaline ja vastastikku viljakas. Oma tehnilise poole pealt tugineb fotograafia füüsikasaavutustele (optika, tahkisefüüsikal põhinev elektroonika), samal ajal on fotograafia andnud teadusele võimsa uurimismeetodi, mis on rakendatav nanomaailmast kuni universumi sügavusteni välja. Osundamist väärib fotokuu kunstilise juhi Kristel Raesaare öeldu, et fotograafia võiks olla…
Teaduslik progress ei saa igavesti kesta.
Õigupoolest on kohatu panna eesti kultuurilehe artikli pealkirja ingliskeelne mõiste. Põhjuseks on ikka see, et autor ei tea täpset tõlkevastet. Otsetõlkekatse „tippteadus” annaks midagi muud. Siinses tähenduses on peak science arvatavas suguluses laiemalt tuntud terminiga peak oil (ee naftatipp). Energeetika tulevikust rääkides ei saa me üle…
2012. aasta Nobeli füüsikaauhind anti üksikute kvantsüsteemide mõõtmist ja manipuleerimist võimaldavate meetodite eest.
Nobeli 2012. aasta füüsikaauhinna saajad on prantsuse füüsik Serge Haroche (sündinud 1944 Casablancas) ja USA füüsik, rahvuslikus standardite ja tehnoloogia instituudis töötav David J. Wineland (sündinud samuti 1944) „murranguliste eksperimentaalsete meetodite eest, mis võimaldavad üksikute kvantsüsteemide mõõtmist ja nendega…
Kelle oma on sõna?
Kuidas kelle oma? Meie kõigi oma ju, kes me räägime, kuulame, loeme ja kirjutame. Kui aga neid sõnu rohkem kokku panna? Et neist saab luuletuse? Või romaani? Või teadusartikli? See teema kasvas lumepallina. Alanud ettepanekust analüüsida Guardianis ilmunud Bristoli ülikooli teaduri Mike Taylori kirjutist „Academic publishers have become…
Kolm sinilille õitsevad … teadmiste hauakünka peal?
Eestis kui ontlikus euroriigis võib varsti uskuda (vähemalt lasteaedades), et sinililled on söödavad. Muidugi ei tohi seda uskuvad lapsed olla teistega võrreldes halvemas seisus, näiteks kannatada seeläbi, et söövad sinililli, sest ühtki usku ei tohi teistest halvemaks pidada. Järeldus on loogiline ja ühene – sinililled…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kairo näitus „Linnanaivisti majamuuseum“. Näitusevaade.Eesi Raa
Narihiro Matsumoto oma pildiga (oma pildil).Jaak Kikas
Monumentaalgaleriis eksponeeritud „Meediamull“ ei tööta ilma külastajata. Et meediaväli kihama panna, tuleb ennast liigutada. Meediamull on külastaja ümber, külastajata pole seda olemas.Jürgen Vainola
teamLabi näitus „Hõljuvad õied igavikumeres“ Kumu suures saalisPressifoto, teamLabi ja Pace Gallery loal
Daniil Logovoi teostes räägitakse Kristuse loo kõrval (või taga) paralleellugu elektroonikast – transistorist personaalarvutini. Põrandale kantud valged joonedki kujutavad tohutut elektriskeemi, mis ühendab teosed ühtseks lülituseks.Eesi Raa
Kiwa gloobustele paigutatud info on vähemasti sümbolite tasemel visuaalselt hoomatav, kuigi ei ole tähenduslikult interpreteeritav, vähemalt mitte inimvaatleja poolt.Annika Haas
Selle loo autor tehisintellekti „Võlupeeglis“ Alar Tuule silmade-pintsli läbi.Jaak Kikas