Venemaa rahvad on Putini sõnul konsolideerunud: kui 2017. aastal määratles end eelkõige venemaalasena 63% elanikkonnast, siis 2023. aastal 94% – rahvus ja emakeel pole oluline.
Keeli ja rahvusi puudutavad arvud kinnitavad pea kõigi Venemaa Föderatsiooni rahvuste assimileerumise tendentsi, kus rahvused justkui sulatusahjus aina kiiremini kaotavad oma näo ja keele.
Eelmise aasta lõpus avaldas Venemaa Föderatsiooni statistikaamet 2020. aasta rahvaloenduse1* rahvusi ja rahvuskeelte valdamist puudutavad andmed, mida COVID-19 tõttu oli kogutud põhiliselt 2021. aasta oktoobrist novembrini. Tulemused on juba praeguseks põhjustanud palju poleemikat ja tõstatanud küsimuse, kui tõsiselt võib uue rahvaloenduse tulemustesse suhtuda.…
Eva Toulouze on hästi ja täpselt kirjeldanud udmurdi ühiskonda 1990ndate alguses, näiteks naiste erilist ja domineerivat rolli, aga ka alkoholi tarbimist.
Venemaa soome-ugri rahvaste tuleviku võtmeküsimus on, kuidas moderniseeruda ja jääda linnas elades oma rahvuskeele juurde.
Tänavuste hõimupäevade konverents „Soome-ugri rahvaste emakeeled ja küberruum“1 Eesti rahvusraamatukogus 16. oktoobril oli pühendatud Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste emakeelte õpetamisele ja õppimisele. Selgemaks läks pilt, milliseks on kujunenud soome-ugri keelte õpetamise olukord pärast seda, kui 2018. aastal võeti riigiduumas vastu seadus, mille kohaselt on Venemaal elavate soome-ugri rahvaste, aga ka teiste rahvuste…
80 aastat tagasi, 1. detsembril 1937 kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaimse koostöö konventsioon, mis on Eesti Vabariigi vanim tänini kehtiv kultuurileping. Soomlased pidasid oluliseks, et esimene sellesisuline leping sõlmitaks just eestlaste kui lähima hõimurahvaga. Konventsiooni preambuli esimeses reas mainitakse mõlemaid rahvaid ühendavaid sugulusseoseid ja rõhutatakse vajadust uuendada tuhandeaastaseid sidemeid.…
Homse hõimupäeva künnisel on kohane meenutada, et Eestis on läbi aegade elanud soome-ugri rahvaid ja kõneldud nende keeli. Paraku peab tunnistama, et viimastel aastakümnetel on siinsed soomeugrilased olnud Eesti venekeelse elanikkonna taastootjad. Täpsema pildi saame, kui võrdleme kahe viimase rahvaloenduse andmeid.
Tabeli kommentaariks mainin, et sedapuhku on lähtutud vastustest emakeele kohta. Statistikaamet on…
Umbes 40% Venemaa soome-ugri rahvastest peab oma emakeeleks vene keelt.
Tihtipeale küsitakse minu kui soome-ugri rahvastega koostööd arendava inimese käest Venemaa soomeugrilaste ja nende keele olukorra kohta. Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata. Veelgi keerulisem on asi siis, kui võrrelda Venemaa soome-ugri rahvaste keeli, neile antud õigusi ja olukorda Euroopa Liidu riikide vähemusrahvuste ehk põliste põhirahvusest eristuvate rahvusrühmade võimalustega. Tuleb tõdeda, et peaaegu kõigis riikides on probleeme põliste vähemuste keeltega, millest…
Zinaida Strogalštšikova, Eesti Vabariigi president autasustas teid äsja Maarjamaa risti V järgu teenetemärgiga. Olete etnograaf ja Venemaa vähemusrahvuste õiguste kaitsja, vepsa rahvusliku liikumise eestvedajaid 1980ndate keskpaigast, viimased 25 aastat Vepsa kultuuriseltsi esimees. Kuidas algas vepslaste rahvuslik liikumine?
Esimesi ilminguid võis märgata 1980ndate alguses, kuid kui Leningradi oblasti võimud korraldasid vepsa aktivistide survel 14. VI 1987 Vidlis (vene Vinnitsa) vepsa peo „Elupuu“, andis juba…
Juba kolmandat korda tähistame Eestis hõimupäeva kui riiklikku tähtpäeva ja lipupäeva. See on päev, mil peaksime mõtlema emakeele ja oma rahvusliku identiteedi peale. Kui me seda teeme, siis paratamatult seisavad meie ees president Lennart Mere palju tsiteeritud küsimused: kes me oleme, miks me oleme ja kuidas me oleme? Neile küsimustele pole ühest vastust. Selge aga on see, et need küsimused on…
Juri Vella viimane intervjuu 10. märtsil 2013.
Milline on metsaneenetsite kõige teravam probleem?Juri Vella: Kõige suurem probleem on see, et metsaneenetsid ei ela kuskil kompaktselt koos. Pea kõik elavad segaperedes ja neis peredes metsaneenetsi keelt peaaegu ei räägita. Sellepärast on metsaneenetsi keel – mina pean seda eraldi keeleks, mitte dialektiks – väga tugevalt teiste keelte mõju all, Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomses ringkonnas…
Mihkel Veske pärand vajab enamat uurimist ja populariseerimist.
28. jaanuaril möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Ta oli esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872. aastal kaitses doktorikraadi soome-ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi. Aastail 1874–1885 oli ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor, 1885–1886 viibis Ungaris, kus…
Rahvaloendus on praegu kuum teema, mis meid ärevil hoiab. 2011. aasta Läti ja Leedu rahvaloendus näitasid, et sealsete inimeste arv on viimase kümne aastaga vähenenud sadade tuhandete võrra, mõlemas riigis 12-13% kogu rahvastikust. Mõnevõrra paremini on läinud Venemaal, kui ikka võib mitme miljoni jagu rahvaarvu kaotust heaks tulemuseks nimetada. Rahvaarvu vähenemise põhjustasid mitmed tegurid, eelkõige negatiivne iive, aga kindlasti ka negatiivsed…
Punase traagelniidina on nullindaid läbinud mari teema. Meenutagem. 2000. aastal astus Mari Vabariigi presidendi ametisse Leonid Markelov, kes vilistas maride rahvusliku väärikuse peale. Esimese asjana muutis ta 2001. aastal mari keele õppimise koolis vabatahtlikuks, kuna maride rahvuslik opositsioon ei taltunud, siis lõhestas valitsusele sõnakuulmatud rahvuslikud organisatsioonid, asutades alternatiivsed valitsusmeelsed mari rahvuslikud organisatsioonid. Samuti reorganiseeris ta ühe mari opositsiooni pesadest – Mari…
Fenno-Ugria Asutus lõpetab hõimuõhtute sarja tänavuse hooaja kolmapäeval, 12. mail kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajas (Uus tn 16c). Soome-ugri kevadõhtul saab vaadata filmi hõimurahvastest ja kuulata Lembit Saarsalu ning Olav Ehala improvisatsioone läänemeresoome rahvamuusika ainetel.
Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös Eesti-Mordva Kultuuriseltsi ja Ersa Kultuuriühinguga Sjatko kolmapäeval, 14. aprillil kell 18.00 Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) ersa keele päeva.
Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös Eesti-Mordva Kultuuriseltsi ja Ersa Kultuuriühinguga Sjatko kolmapäeval, 14. aprillil kell 18.00,
Fenno-Ugria Asutus jätkab 10. märtsil kell 16.00 oma ruumides Süda tn 3-4 jututubade sarja, mille eesmärgiks on saada paremat ülevaadet soome-ugri rahvaste olukorrast ja genereerida uusi ideid soome-ugri rahvaste vahelise koostöö arendamiseks.
Sama ootamatu nagu Enn Haabsaare lahkumine siit ilmast oli ta raamatu ilmumine, mis viib meid kivi- ja metalliaegsete uurali tsivilisatsioonide juurde. Oli küll teada, et asjaarmastajast ajaloolane uurib sellist põnevat ainest (vt Sirp 7. VIII 1998), et aga sellest saab üle kümne aasta kestnud mahukas uurimistöö (raamatu tekstiosa on 409 lehekülge + 54 lehekülge kasutatud kirjandust), ei osanuks küll aimata. Sisuliselt…
Neil päevil tähistab Fenno-Ugria Asutus oma 80. sünnipäeva. See on väärikas tähtpäev, sest oleme Eestis vanimaid kodanikualgatusele rajatud organisatsioone. Muidugi ei olnud Fenno-Ugria asutamine ootamatu, eelnes pikk-pikk töö, samuti teatava soomeugrilise mõtteviisi areng. See mõtteviis ilmselt ongi tähtsaim, sest just see tõi Eestisse olulised mõjutused Soomest, mis võimaldasid leida siinse kultuurilise omatee. Tuletagem meelde Jakob Hurta, Johann Voldemar Jannsenit, Carl Robert…
Krimm oma soodsa asendiga on ammustest aegadest rahvaid kokku meelitanud. Kui uskuda uusimaid teooriaid eestlaste põlvnemisest, siis ? äkki oleme ka ise sealt kandist pärit?
III ? II aastatuhandel asustasid Krimmi kimmerlased ja taurid, kellest praeguseks on järel vaid kohanimed, tauride järgi kutsuti Krimmi Hersonesos Tauricus?eks. Taurid suruti VII sajandil e Kr mägedesse sküütide poolt, umbes samal ajal tekkisid Krimmi rannikule Kreeka…
Eesti avalikkuse huvi Venemaa rahvastiku ja rahvusliku koosseisu vastu on alati suur olnud ? vajadus hinnata õigesti idanaabrit on mõistetav. Seekordset rahvaloendust tuli oodata 13 aastat ja nüüdseks on Venemaa 2002. a rahvaloenduse esimesed andmed selgunud. Rahvaloenduse andmeil on Venemaal 145,2 miljonit inimest, kellest 106,4 miljonit ehk 73% elab linnades. Rahvaarvult on Venemaa maailmariikide seas seitsmendal kohal, enne teda Pakistan 146…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Udmurdimaa küla Baiterek kandis 2022 soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, sel puhul maandus Baiterekis ka kultuuripealinna sümbollind tsirk.Fenno Ugria
Kalmõkid ja Georgi lint – kuidas see kokku sobib?Aleksandr Belenki
Pudru segamine mitme küla palvusel Novõje Tatõšlõs 2014. aasta juunis. Mitme küla ohvripapid on siin abiliste rollis.Laur Vallikivi
