Kui klassikalist maakaardi tüüpi utoopiat kummitav igavus võis võrsuda selle staatilisusest, siis nüüdisaegse teekaardi tüüpi utoopia võimalik igavus peegeldab keskkonnakriisi leevendusprotsessi võimalikku igavust.
Moodsa klassiku loomingus on viimase kolme aastakümnega kahanenud irooniadistants ning kasvanud skepsis nüüdisaegse tehnokultuuri adekvaatse keelelise tähistamise osas.
Mängufilm „Alt üles“ („High-Rise“, Suurbritannia 2015, 119 min), režissöör Ben Wheatley, stsenarist Amy Jump, operaator Laurie Rose, põhineb J. G. Ballardi samanimelisel romaanil. Osades Tom Hiddleston, Jeremy Irons, Sienna Miller jt.
Ruumiliselt suletud stseen on alati pakkunud viljakaid võimalusi huvitavate ja pingestatud lugude jutustamiseks. Rohketest näidetest esimesena meenub Robinson Crusoe, kes hakkab üksikule saarele uhutuna võitlema ellujäämise, distsipliini ja eneseteadvuse eest. Gooti õudusromaanis ning lugematutes õudusfilmides on tegevuspaiga äralõikamine muust maailmast…
Viimastel aastatel kuulsust kogunud ja peagi ka Hollywoodis linastuv, viie minuti kaugust tulevikku tuletav Dave Eggersi romaan „Ring“ räägib sirgjoonelise ja lihtsa loo täiesti tavalisest 25aastasest tütarlapsest Maest, kes satub tänu heale õnnele ja mõningasele pealehakkamisele tööle kuus aastat tagasi asutatud, kuid peagi plahvatuslikult kasvanud ning lõpuks ka Google’i ja Facebooki alla neelanud maailma suurimasse tehnoloogiafirmasse. Firma algne kuldne idee oli ühe isiku kõikide – selleks ajaks lugematute – kontode…
Christopher Nolani aruanne utoopilise kujutlusvõime olukorrast 2014. aasta seisuga.
Ei ole mõistusevastane eelistada kogu maailma hävimist oma sõrme kriimustamisele.
David Hume, „Traktaat inimloomusest”
Aastal 2000, kui nägin esimest korda toona võrdlemisi vähe tuntud režissööri Christopher Nolani väikese-eelarvelist mängufilmi „Memento”, unistasin millegipärast kultuurist, kus sellelaadsed filmid oleksid Hollywoodi kesksed kassahitid, mida vaataks võimalikult suur hulk inimesi. „Memento”, lugu ühest lühimälu kaotanud mehest, oli suures osas jutustatud tolle mehe seisundile vastavas vormis (tagant ettepoole)…
Robert Kurvitz, Püha ja õudne lõhn. Toimetanud Martin Luiga, kujundanud Indre Suur, ZA/UM. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 232 lk.
Kas on siis tõesti nii mõeldamatu, et lihtne ja puhas sisekujundus maailma paremaks muudab?Robert Kurvitz, „Püha ja õudne lõhn”
Kirjandus kui tegelikkuse kujutamise figuraalne (aja)lugu
Erich Auerbach, Mimesis. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Urmas ja Iti Tõnisson. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2012. 720 lk.
Erich Auerbachi 1946. aastal ilmunud pretsedenditult monumentaalne, kahekümnes põhjalikus peatükis koguni kolmel aastatuhandel kirjutatud kirjandustekste hõlmav tegelikkuse esitamise ajalugu „Mimesis” algab teose vahest kuulsaima peatükiga „Odysseuse haavaarm”, kus jutustatakse lugejale kõigepealt ümber Homerose „Odüsseiast” tuntud Odysseuse kojujõudmise episood.…
Paljudele nüüdisaegsetele ühiskonnast mõtlejatele on Hollywoodi populaarne filmitoodang olnud aastaid tänuväärne analüüsimaterjal: harvemini seepärast, et panustada midagi filmi kui kunstilise väljendusviisi mõistmisse; pigem ja tihedamini ikka seepärast, et kasutada seda pindmise lakmuspaberina kultuuriruumi parasjagu toestavate allhoovuste tuvastamiseks ja kaardistamiseks. Sümptomaatiline võib ühtlasi olla atraktiivne ja afektiivne: niisugune paistab olevat Hollywoodi kultuuritööstuse alaline toimeprintsiip.
Häid näiteid saab tuua lähiminevikust, meie heast uuest sajandist.…
Paistab, et eesti kultuuris on viimastel aastatel ennekõike teater olnud see koht, kus puhas utopistlik vaimsus on olnud utoopia mõiste tähendust hägustavatest nüüdisaegsetest sisepingetest olenemata kõige elujõulisem.
Utoopia nüüdisaegne ümberpööratus. Ehk oleks aeg saata sõna „utoopia” selle nüüdisajal valdavate kasutusviiside ja kergesti tekkima kippuvate negatiivsete kaastähenduste valguses lõpuks ometi kauaoodatud ja õigusega välja teenitud vanaduspuhkusele? Sest võimalik, et utoopiaga võrreldes pole mitte…
Aeg kui inimelu mõõdupuu Andrew Niccoli filmis „Laenatud aeg”.
On olemas teooriaid, mille kohaselt teaduslik fantastika suudab tänapäeva globaliseerunud kultuuriruumi kajastada märksa asjakohasemalt ja usutavamalt kui nii mõnigi „klassikaline” meetod (näiteks realism), sest võimaldab käegakatsutavamalt esindada seda ruumi kujundavaid võrdlemisi keerukaid ning esmapilgul raskesti hoomatavaid nähtusi ja ideid, mille representeerimiseks jääb nondel klassikalisematel vormidel ehk poeetilistest tööriistadest vajaka. Seo-Young Chu kirjutab oma…
Ideoloogiakriitikast ja ligipääsust tehnoloogilise teatri idee taustal.
Von Krahli teatri „Ihade osakond”. Kaheksaliikmelisse meeskonda kuuluvad Von Krahli teatri lavastaja Mart Koldits ning Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna üliõpilased Sander Põldsaar, Eve Ormisson, Henry Griin, Kristel Maamägi, Ele Krusell, Kristi Soe ja Caroline Stauch. Esietendus 23. IV Tallinnas festivalil POT , viimati esitati lavastust Tartus festivalil „Draama”.
Nüüd on sellest möödas umbes kaksteist aastat, kui…
Kirjutamine on kehastamine: just sellest tuleneb Anti Saare fiktsioonimaailmade külgetõmbejõuline orgaanilisus.
Anti Saar, Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin. Toimetanud Sirje Ratso. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2006. 151 lk.
Anti Saar, Nemad kaks. Toimetanud Margit Langemets. Kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 142 lk.
Anti Saar, Tekste siledast ruumist. Toimetanud Tiia Valdre. Kujundanud Silver Sikk. Eesti Keele…
Eneken Laanese „Lepitamatud dialoogid” peaks näitama, mil moel kirjandus, täpsemalt romaan, mängib olulist rolli kollektiivse mälu ja rahvusidentiteedi toestajana.
Laias laastus seitseteist aastat iseseisvumisjärgset aega on olnud küllaldane vahemik selleks, et Eestis oleks (Nõukogude-aegse) lähiajaloo ohtrate läbirääkimatuste mälu-, identiteedi- ja traumateoreetiliseks käsitlemiseks tekkinud tihke, avatud, isetoimiv ning piisava institutsionaalse toega analüüsiruum, mille ampluaa ning lõppväljapanek ulatub elulugude kirjutamise koolitamisest teadusliku käsitlemise…
Inimestele osutatakse Aleksei Gastevi utoopias enamasti üksnes nende arvu kaudu ning harva on see arv väiksem kui sada tuhat.
1
„Avada lahing. / Kätega, rinnaga. / Jätta. / Hüpnoosilahing. / Taganemismanööver. / Mobiliseerida neljale magistraalile. / Süllogismide lahing. / Manomeetrinäidud. / Süüdata Y-kiirtega. / Tugevalt hapnikustada tagalad. / Lämmastikustada vastased. / Pesta läbi ajud. / Paus. / Maha lüüa ruumis orienteerumine. /…
Andrus Kasemaa luule on fundamentaalselt kohaluule. Ja mitte niivõrd ühe spetsiifilise, geograafiliselt eksisteeriva koha, vaid koha kui niisuguse luule.
Võimalik, et iga noore või mitte väga kaua aega tagasi kirjutamist alustanud poeedi loometeel on hetk, mil ta viibib retseptsiooni seisukohalt teoste ja loomingu vahepeal. Pean silmas hetke, mil luuletajal on juba ilmunud üks-kaks kogu, kuid justkui kuidagi ennatlik oleks teha veel…
Kirjandusloost võib jääda mulje kui Õigluse Kohast, kus kirjanduslike nähtuste (hierarhilised) suhted on mingit abstraktset „klassikalist kujutelma” järgides täpselt ja objektiivselt eristatud.
19. ja 20. juunil toimus Gustav Wulff-Õie majamuuseumis kuueteistkümnes Nüpli kevadkool „Arhiiv ja narratiiv – vihjega eesti kirjandusloole”, mille teemakohaseimas osas keskenduti kirjanduslugude problemaatilisele staatusele niisuguses kultuurikontekstis ja rahvustraditsioonis, kus neile kiputakse tahestahtmata omistama võib-olla liigagi monumentaalset kaalu. Juttu…
Simona Škrabec, Võitlustuhin. Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil. Tõlkinud Maria Kall. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009. 200 lk.
Mõelda Kesk-Euroopast tähendab mõelda sombusest taevast ja viletsast ilmast – umbes niimoodi rääkis Kesk-Euroopaks nimetatavast piirkonnast tuntud austria kirjanik Peter Handke ühel auhinnatseremoonial: „Kesk-Euroopal, väljendil, mida ma ei kasutaks iialgi ideoloogilises tähenduses, on pistmist ainult meteoroloogiliste nähtustega”.
„Tegelikkus” ja „maagia” on maagilises realismis leplikult teineteisesse põimunult ning kuidagi iseenesest mõistetavalt koos üks ja seesama asi – tegelikkus ise.
Grandville’i illustratsioon (XIX sajand).
Alan Proosa näitus “Unustamise register” Rael Arteli non-profit-galeriis Tartu keskraamatukogu keldris 13. – 19. VI oli vaieldamatult Eesti viimase aja üks põnevamaid ruumiinstallatsioone.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.