$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Jaan Tamm

  • Saare maakonna linnused ja turism
    Pöide ehk Kahutsi maalinnus tänapäeval.     
     Valmar Voolaid

    Saare maakonna linnused ja turism

    Praeguse maakondliku juhtimismudeli puhul, kui suurem osa investeeringuid ja otsuseid koondub Kuressaarde, on raske loota, et tähelepanu ja võimalusi jätkub ka mujale.

    Jaan Tamm
    4 minutit

  • Suuruurimus Kuressaare linnus-kindluse kujunemisloost

    Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses. Autorid Garel Püüa, Ragnar Nurk, Tõnu Sepp. Toimetajad Olavi Pesti ja Triin Olvet, keeletoimetaja Katrin Ringo, tõlkijad Ragnar Nurk ja Mart Aru, kujundaja Kaspar Ehlvest. Saaremaa Muuseum, 2016, 270 lk.
    Äsja jõudis Saaremaa muuseumi toimetiste sarjas lugejateni kapitaalne ülevaade Kuressaare linnus-kindluse (rahvalikus kõnepruugis loss) ehitusloost. Nagu monograafia alapealkirigi ütleb, baseerub kirjapandu ennekõike uutel, aastatel 2010-15 toimunud arheoloogilistel uuringutel. Töid finantseeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus…
    Jaan Tamm
    4 minutit

  • Valmivast muinsuskaitseseadusest

    Riigikogus vastu võetud strateegia „Säästev Eesti 21” (14. IX 2005) määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning näeb majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut kooskõlas üleilmsete („Agenda 21”) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega, öeldes, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskond liigub kooskõlastatult ja mõõdetavalt nelja eesmärgi poole: Eesti kultuuriruumi elujõulisus,…
    Jaan Tamm
    4 minutit

  • Kas pärandiaasta jätkub?

    Kuidas on asutud rakendama dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” 33. punkti, eriti selle viimast ehk 6. alapunkti, mis kõlab järgmiselt: „Muinsuskaitse eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on vajalik suurendada sidusust erinevate valdkondade (sh muuseumide, keskkonnakaitse, ruumiline planeerimine) ja asjaomaste ministeeriumide ning asutuste vahel. Samuti on ametkondade tegevuse kavandamisel vajalik tõsta valdkonna uurimis- ja nõustamisvõimekust, see võimaldab edendada teaduspõhist muinsuskaitset ning muuta avalikud teenused valdkonnas professionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks”?Eelmise aasta sügisel alustati säästva…
    Jaan Tamm
    4 minutit

  • Muinsuskaitsekuust ja Karuteene medalist

    1985. aastast tähistab Eesti muinsuskaitse avalikkus 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ning sellele järgneb muinsuskaitsekuu (18. aprill – 18. mai). 1988. aastast peale on selle kuu eestvedaja olnud Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Olles küll paljudes muinsuskaitselistes asjades partneriks kohalikele omavalitsustele ja riigivõimu esindajatele, on EMS üsna sageli pidanud olema ka n-ö valvekoera ülesannetes ning valju haukumisega märku andma, kui midagi on mälestiste, muinsuskaitse- või miljööaladega valesti läinud, kavatsetakse seda planeeringute kehtestamisega…
    Jaan Tamm
    3 minutit

  • Trepi tänavast ja Nõelasilmast

    9. märtsil möödus 68 aastat Tallinna linna XX sajandil tabanud suurimast katastroofist – Nõukogude lennuväe korraldatud õhurünnakust, mille peamine sihtmärk oli elurajoonid. Rängalt sai kannatada üks Tallinna hansaperioodi pärlitest Harju tänav seda ümbritsevate kvartalitega. Süttis ka Niguliste kirik ja palju teisi vanalinna hooneid. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ning 3350 sai kahjustada. Ligi 20 000 elanikku jäi ilma oma kodust. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, neile lisandus veel…
    Jaan Tamm
    4 minutit

  • Muinsuskiirabist

    Järva-Jaani kirik, Tudulinna kirik, Harju-Madise kirik, Paldiski Georgi kirik, Paadremaa kirik, Simuna kirik, Haljala kirik, Hageri vennastekoguduse palvemaja – see on vaid väike loend 2011. aasta tormi ja lumekahjustuste tõttu avariiohtu sattunud pühakodadest. Lisame siia ka 2010. aasta tormis enam kahjustada saanud mälestised: Palamuse kirik, Väike-Maarja kirik, Haljala kirik. Viimast on ilmataat lausa kahel aastal järjest nuhelnud. Loetletud mälestisi tabanud õnnetustest teame me rohkem seetõttu, et loodusjõudude tekitatud kahjustused olid…
    Jaan Tamm
    4 minutit

  • Tallinna vanalinna kaitseala 45 ja Helmi Üprus 100

    Sellise pealkirja all peetud konverentsi korraldasid 6. septembril Euroopa muinsuskaitse päevade raames Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Eesti Muinsuskaitse Selts Tallinna raekojas. Muidugi oli enamiku ettekannete keskseks tegelaseks Helmi Üprus, kelle sünnist möödub 15. oktoobril sada aastat. Alljärgnevalt lühiülevaade konverentsil kõlanud ettekannetest. Kõigepealt andsin ülevaate Helmi Üpruse kujunemisest muinsuskaitsjaks ning ülekohtuselt varajasest surmast (27. VIII 1978) tingituna vaid napilt 25aastasest, kuid üliaktiivseks kujunenud tegevusest selles valdkonnas (sellega saab tutvuda järgmises Vana…
    Jaan Tamm
    3 minutit

  • Piccinato aruandest Tallinna vanalinna kaitsekorralduskavani

    Riigikogu menetluses on septembrist alates  „Muinsuskaitse seaduse muutmise seaduse” eelnõu, mis on läbinud juba ka esimese lugemise ning küllaltki laiapõhjalise arutelu riigikogu kultuurikomisjonis. Sellega seoses tahan lisaks meedias kajastunud selleteemalisele kriitikale peatuda ühel konkreetsel muinsuskaitse objektil. Jutt on meie mälestiste mälestisest – Tallinna vanalinnast, mille võtmine 1997. aasta 4. detsembril UNESCO maailmapärandi nimistusse viis Eesti kultuuripärandi  maailmakaardile. Sellest unikaalsest mälestisest, tänu millele sai võimalikuks ka Tallinna valimine 2011. aasta Euroopa…
    Jaan Tamm
    2 minutit

  • Mõningatest muinsuskaitse seaduse aspektidest

    Kui enne oli mitu väikest lõhkist küna, siis nüüd ehitatakse ühte suurt ja seda suuremate aukudega.       
    Viimase aja ajakirjandusest on mitmel korral läbi jooksnud muinsuskaitse temaatika. Selleks on põhjust andnud muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis on riigikogu menetluses, ja jõudnud juba läbida ka esimese lugemise. Täpsemalt on riigikogu bürokraatias 806 SE I tähistuse saanud dokument „Muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus”. Eesti õigusloomes on üha  sagenenud seaduste puuduste lappimine seaduse…
    Jaan Tamm
    4 minutit

  • Muinsuskaitse augus

    Kõigile muinsuskaitseobjektidele eraldatud summa võrdub neljandikuga Pika tänava korteri hinnast.     
    Tallinna vanalinn ja Struwe meridiaanikaar on esindatud maailmapärandi, Kihnu kultuuriruum, laulupidude traditsioon ning Setu leelokultuur maailma vaimse kultuuripärandi, Balti keti  dokumendimaterjal maailma mälu nimistus. Kuigi esmapilgul tundub maailmas olevat vähe riike, millel on rahvaarvu arvestades niivõrd suur hulk pärandit UNESCO nimistutes, oleme selle näitajaga alles esimese saja teises pooles. Seejuures ütleb 2006. aasta Riigikontrolli audit, et ligi veerand kultuurimälestiste nimekirjades…
    Jaan Tamm
    3 minutit

  • Kuhu lähed, muinsuskaitse

    Ajaloomuuseumi näituse „Ultima memoria”, kus tutvustatakse 20 mälestist kõikidest Eesti maakondadest ja tähtsamatest linnadest, on muinsuskaitse ümarlaud oma pressiteates alapealkirjastanud karmi konkreetsusega: „Veerand Eesti arhitektuuripärandist on ametnike suutmatuse tõttu hävinemisohus”. Nagu võis lugeda näituse hilisemast pressiteatest ja vaataja ka oma silmaga võib veenduda, on nende hulgas mõisaid, elamuid ja tööstusrajatisi  XVII sajandist tänapäevani.
    Jaan Tamm
    6 minutit
Sirp