XXI sajandi teine kümnend jookseb ning teatrimask on naerul, kuid tegelikult on see kibe naer, sest suuri näitlejaid enam ei sünni. Miks? Valitseb kambakraatia, mitte lava, kus kasvaks tõelisi isiksusi.
NO99 ja Von Krahli teater on kambateatrid, mitte suurte näitlejate teatrid. Kui vaatame NO99 „Naftat” või „GEPi”, siis on seal gümnaasiumiõpilastele paras mõttemaailm, materjal, mis kõlbaks kenasti põhikooli jütsidele koolitarkuseks, mitte aga täiskasvanutele mõtlemiseks. Tundub, et ka kriitikud on põhikooli pidama…
Jälle hakkavad meil ilmuma Stanislavski raamatud, selle äraaetud hobuse teosekesed. Eesti pealinnas baseerub kogu lavakunsti kool Stanislavski õpetusel, pole siis ime, et kõik näitlejad tahavad olla laval hirmsasti loomulikud ja mängida „nagu elus”. Kuid see „nagu elus” pole teater. Isegi Tšehhov polnud Stanislavskiga ühel nõul, vaid püüdis teda veenda, et teater on tinglik ning naturalism teatris hävitab kunsti.
Praegu on arutlusel ja koostamisel Eesti filmi arengukava, eestvedajaiks kultuuriministeerium ja EFS, kava kirjutab kokku ärikonsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers, töögruppide dokumendid ripuvad aadressil www.efsa.ee. Peamine rõhk on pandud majanduslikule küljele, ikka tootmine ja tootmine. Mainitakse küll, et meil tehakse lastefilme, meelelahutust ja euroopalikke süvafilme, kuid mis suunda peaksime liikuma, sellest pole ainsat sõnagi.
Uku Masing, Aarded tellistes. Ilmamaa, 2011. 327 lk
Sel aastal ilmus viimaks üks väga tuumakas raamat: Uku Masingu „Aarded tellistes”. Sinna on kogutud Masingu folklooriuurimused. Uku Masing kirjutas juba ammu, et me oleme salapärane rahvas ning oleme olnud kord Euroopa peremehed. Ja Masing uurib just iidseid relikte folklooris enne Euroopa indogermaanistumist.
Oma rohkem kui pool sajandit kestnud elus olen pidanud taluma mitmeid kommunistebolševikke. Kõige markantsem neist on olnud muidugi Kaarel Ird. Kui ma 1969. aastal Vanemuise teatrisse tulin, oli Ird juba 60aastane. Ma ei teadnud tema minevikku, polnud näinud tema lavastusi ega lugenud tema kirjutisi. Tegelikult pakkus mulle huvi töötada koos Evald Hermakülaga, kellega varem olime ühiselt teinud Suitsu õhtu ning kelle telelavastuses „ Armastus, armastus” mängisin peaosa. Ird oli haiglas,…
Lavastaja ja dirigent on interpreedid. Mõlemal on ees partituur: lavastajal näidend või instseneering, dirigendil muusikateos. Lavastaja kuuleb ja näeb teksti peitunud lavastust, sealseid eri tüüpe, nendevahelisi suhteid, kuuleb intonatsioone, tajub rütme ja tervikut. Dirigent määrab muusikateose rütmi ja intonatsioonid: ta võib olla n-ö objektiivne, täpselt järgida partituuri, või n-ö subjektiivne, käsitada seda vabalt. Nii ka lavastaja, ta kas allub näidendi ideele, teemadele, kujudele ja rütmidele või käsitab seda vabalt, lisades…
August: Uus vana asemele, samast hõimust. Sest tema teab uut ja mäletab vana.
„Voldemar”
Eesti Draamateatri „Voldemar” 24. detsembril ETV2-s.
Jõuluõhtul etendus ETV2-s „Voldemar”, lavastus Voldemar Pansost, pühapäevalapsest, ja tema ajast. Andrus Kiviräha näidendis pole halbu inimesi, ning see teeb ka lavastuse sümpaatseks ja jõuluõhtule kohaseks, kuigi jõuluteemat näidendis ei käsitleta, vastupidi, algkristlasi võrreldakse lausa uue korraga, mis tuli vene võimuga pärast suurt sõda meie maale – nõukogude korraga. See on…
Mart Helme „Hiina jutud” on harukordne kogumik eesti keeles, sest minu teada pole varem nii mahukat zenist kantud teost ilmunud.
Ma ei tunne Mart Helmet isiklikult, kuid üks mälestusväärne kohtumine on meeles küll.
Toomas Paul oma traktaadiga „Seitse sabasulge” on jõudnud tarkuse piirimaile. See raamat on eesti kirjandusloos unikaalne. Püüd anda tervikpilt inimeseloomast, tema arengust ja kaasaja maailmapildist on erakordne püüe ja ka õnnestunud, teatavate reservatsioonidega. Toomas Paul ei ütle „inimene”, vaid „inimeseloom”. Jah, raamatus on palju inimeselooma võrdlusi loomade maailmaga. Tekib mulje, et inimene on ikkagi veel üpriski madalal astmel, väga lähedal loomariigile, kust ta pärineb. Mõnes mõttes võib näha ka kaasaja…
Uku Masing on öelnud, et maailmas on olnud kolm täiskasvanut: Jeesus, Buddha ja Lao-zi. Ülejäänud inimkond on oma arengult kuueaastane. Religiooniõpetuse üle vaidlemine on nagu alaealiste kisklemine asja pärast, millest hästi aru ei saada. Budismis on põhipatt avidya – nõmedus, ning kahjuks kogu meie arutelu, kas ikka on vaja koolides sisse seada kohustuslikku religiooniõpet, on nõmeduse tunnuseks. Kui vaatame maailmakultuuri ajaloolises perspektiivis, siis on ju endastmõistetav, et lapsed peaksid religioonidega…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
