$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Maurice Maeterlinck: „Elu muutmine pole pooltki nii tähtis kui elu nägemine, elu muutub iseenesest, kui seda vaadatakse.“
Võib-olla püüab Jon Fosse ilukirjanduse vahenditega juhtida meid korrakski eemale kategoorilisest mõtteviisist ja lahterdavatest lahendustest.
Näitus „Täht, rist ja tammetõru“ oli vähemalt osaliselt kantud universaalsest seostamise impulsist, vajadusest anda tähendusele kehast kestvam elu.
„Protseduur“ kehtestab naisekeha kui autonoomse pinna, kui maastiku, millel (ja mille all) hakkavad toimuma põhiasjad ja vormuma pealisülesanded.
Kui pidada mõtlemist tööks, siis on selge, et seda on keeruline lõpetada. Isegi kui väga tahaks, ei saa paberit lauale lüüa ja ajule öelda, et mulle aitab.
Mõned mustrid tihenevad, mõned hargnevad või lausa hajuvad. Minas pole midagi jäävalt kindlat.
Ingmar Bergman kaldub sagedasti keskenduma läheduse kaduvusele, Madis Kalmet aga annab justkui mõista, et lohutus on alati käepärast, ikka ja jälle käeulatuses.
See on katse ühendada arhitektuuripreemiate auhindade üleandmise õhkkond ning spontaanne poeetika, milles põimuvad ruumilised ja sõnalised impulsid.
Ülevaade Martin Scorsese käekirjast ja meetoditest Ameerika suurmeistri oktoobrikuise retrospektiivi eel.
„Prognoos ja fantaasia“ koosneb suurest hulgast sügavustest, millesse sisenemine võtab aega sama palju kui mitme kvartali läbinuuskimine.
Ole maalide vormiline filigraansus osutab universaalsele ihale kontrollida elu, nendel toimuv elementide võnkelu tähistab leppimist asjaoluga, et täielik kontroll on võimatu.
Nii vaimset kui ka kehalist püsivust eeldavat lugemismaratoni sobivad lõpetama Xavier de Maistre’i toareisid.
Matk „Hieronymuse“ sarja raamatute seltsis liigitub vaimseks luksusreisiks – seda enam, et ekskursioonid ilukirjandusliku sõnaornamentika lätetele peavad mahutuma üha erksamalt vilkuvate piltide maailma.
Autentseim viis Kiwa „Metanoiat“ dešifreerida peitub joovastavas vabaduses jätta see dešifreerimata, jätta alles selle kummituslikkus ning võtta osake sellest endaga kaasa.
„Eumeniidide“ peategelane Max Aue on üks neid, kes hoiab elus kuritegelikku, hävitavat ja ennasthävitavat süsteemi, ent ei tee seda tundetult, vaid jälgib ja uurib süsteemi, mõnikord ka imestab selle üle.
Ühiskonnas on eristunud „operatiivselt suletud“, omaenese sisemise loogikaga funktsioonid nagu poliitika, majandus, õigus, haridus, kunst, armastus jne, mis moodustavad ühiskonnaelu, ent „ilma tipu ja keskuseta“.
Philippe Descola: „Meis kõigis miilab igatsus taasleida kadunud maailma süütus, kus taimed, loomad ja objektid olid meie kaaskodanikud“.
Kirjandus viib lugeja vaimu aegadesse ja kohtadesse, kuhu tema kehal pole võimalik jõuda, aga ka vastupidi – sisekosmosesse.
Krista Möldri kauguseigatsus on vertikaalne, Kristi Kongi oma sisaldab rohkem horisontaalseid liikumisi, ent mõlemad käsitlevad kaugusse ulatumise vastuolu.
Huupi maalide petlik staatika kutsub rännakule juba teostatud või veel teostumata, alati ümbermängitavate võimaluste lõputult avanevasse aegruumi.
Mis saab, kui võtta unenägudelt katkendlikkus, kui tajuda neid ühes voolus nagu ärkvelolekul kogetut? Mis oleks, kui unenägu poleks enam ulme, vaid olme erivorm?
„Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus püstitatud ideaalide saavutamist takistab muu hulgas asjaolu, et kellelgi ei ole ilmuvast trükisõnast ja selle kvaliteedist ülevaadet.
Kuidas saab miski olla me teadvuses ühtaegu päästmatult kadunud ja siiski kaheldamatult, peaaegu tajutavalt alles? Kuidas saab mäletades olla ühtaegu siin ja ometi mujal?
Näituse „[ S ⅄ M B O L ]“ teema on selgus, üldinimlik selguseiha ning selle saavutamatus. Andres Tali näitusel kasutatavad sümbolid sümboliseerivadki mõlemat.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.