Mängufilm „Vihane kaheksa“ („The Hateful Eight“, USA 2015, 167 min), režissöör-stsenarist Quentin Tarantino, operaator Robert Richardson. Osades Kurt Russell, Jennifer Jason Leigh, Samuel L. Jackson, Walton Goggins, Tim Roth, Michael Madsen, Bruce Dern, Channing Tatum jt.
„Vihane kaheksa“ on kummaline film, ühtaegu võluv ja vastik. Võluv on Tarantino võime luua selge omailm, olenemata žanrist. See on tema teine vestern, kuid „Vabastatud Djangoga“ („Django Unchained“, 2012) võrreldes palju kammerlikum. Filmi esimene…
1.
Ei ole midagi öelda, esmakordselt 1893. aastal saksa keeles ilmunud „Hullu mehe kaitsekõne“, rootsi kirjandusklassiku August Strindbergi sissevaade oma armulukku ja abiellu näitlejanna Siri von Esseniga, on saanud igati kõneka pealkirja. Siit viib mitu teed autorile oluliste teemadeni, mis tõusevad esile mujalgi tema ja temast mõjutatud kirjanike loomingus. Mäletatavasti aetakse Strindbergi näidendis „Isa“ rittmeistrile selga hullusärk. Sestap võib eeldada, et „Hullu mehe kaitsekõne“ on mõeldud kõlama ühtaegu irooniliselt ja siiralt. Irooniliselt…
Krista Möldri ja Helena Tulve näitus „Sina/sina“ Hobusepeas kuni 22. VI.
Mõeldes Krista Möldri ja Helena Tulve ühisele näitusele „Sina/sina“, soovitan astuda kõhkleval külastajal või juhuslikult sisse astunud möödujal või neil, kes peavad ennast lihtsateks inimesteks ning kipuvad pelgama sümboolset mõtlemist – praegusel ajal võib-olla tõesti ei praktiseerita seda eriti laialdaselt, kui hulk kulunud käibekujundeid välja arvata –, Hobusepea galeriisse sisenedes otsejoones alumisele korrusele. Selline trajektoor ei pruugi küll vastata tegijate taotlusele, kuid esindab…
I
Ma ei tea, kas kirjutan seda esseed kõige sobivamal hetkel, kõige parema häälestusega – Eestil on värske valitsus ning selle koosseis on tekitanud omajagu imestust ning isegi nördimust. Minule isiklikult mõjus omamoodi lõpliku hoobina uudis sellest, et riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni liikmeks sai kahes kohtuastmes süüdi mõistetud Lauri Laasi (üheksa kuud tingimisi vangistust). Selle uudise peale ütles tantsija ja laulja Päär Pärenson Facebookis sarkastiliselt: „Toobal saab ilmselt eetikaministriks“, viidates…
Prantsuse kirjaniku Emmanuel Bove’i raamat „Minu sõbrad“ toob meelde ühe huvitava ilmingu Loomingu Raamatukogu lähiajaloos. Nimelt ilmus sarjas ajavahemikus 2011–2012 mitu teost, mida ühendab kirjeldus rohkem või vähem autobiograafilise minajutustaja üksindusest, suutmatusest või tahtmatusest ennast kaaskodanikele mõistetavaks teha ja/või lähedust leida. Need on raamatud üksindusse sattunud või peitunud meessoost haritlase elutajust ja meelelaadist. Kogusin oma lugemispagasist kokku viis sellelaadset lugu: Osamu Dazai „Inimeseks kõlbmatu“ (2011), Juhani Aho „Üksi“ (2011), August…
Inspireerituna Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari raamatust „Mis on filosoofia?“
Aeg muudab, kuigi ise ei muutu. Aeg vormib ja kulutab kohta, kuigi täpsem oleks ehk öelda, et koht vormub ja kulub ajas. Aja ja koha suhe on ebavõrdne: koht ajale kulutavat mõju ei avalda. Sestap võib mõnikord tunduda, et aega justkui ei eksisteerigi, et aja jagamine minevikuks, olevikuks ja tulevikuks on selgelt kunstlik, aga see tuleneb tõsiasjast, et…
1.
Juudi kirjaniku David Grossmani „Maailma otsa“ on üks neid raamatuid, mida ei anna kuidagi kirjeldada väljenditega „meeldis“ või „ei meeldinud“. Kui peaksin valima selle Iisraeli rahutuile ja kaunitele maastikele viiva teose iseloomustamiseks kahe mainitud väljendi vahel, jääksin viimase juurde, kuigi tuleb kohe rõhutada, et kahtlemata on „Maailma otsa“ võimas romaan, mistõttu tuleneb lugemisel tekkinud vastureaktsioon raamatu veenvusest ja…
Ma pole eriline reisikirjade kirjutaja, kirjanikuna soovin pigemini peita oma muljed mõne novelli või pikema luuletuse sisse, aga üheksandat „Luulesõitu” ei saa pidada ka päris igapäevaseks reisimise vormiks, mille eesmärk on tavapärasest välja lülituda. Ei, „Luulesõit” tähendab vastupidist – eriti intensiivset ja mitmekesist sisselülitumist. Kõigepealt muidugi lülitumist võõrkeeltesse: kasutasin reisi ajal segamini eesti, inglise, soome, aga isegi oma…
Kamille Saabre näitus „Tutti frutti” riigikogus kuni 15. XI.
„Interdistsiplinaarsus” pole mulle kunagi tundunud sõnakõlksuna. Esiteks juba seetõttu, et suur osa loomingulisest tegevusest sisaldab vaat et paratamatult teisi distsipliine, näiteks enamik filme ja teatrilavastusi muusikalist saadet ja kunstnikutööd. Teiseks peidab interdistsiplinaarsuse idee endas võimalusi, mida annaks palju rohkem kasutada.
Seda pealispinnal keerulist mõistet on võimalik käsitleda vägagi praktiliselt, läheneda sellele…
1.
Marko Kompuse „Poeedinahast” oleks päris kerge kirjutada üht eriti lühikest nupukest. Piisaks märksõnast „sürrealism” – pole ju kahtlust, et Kompuse looming liigub just selle kirjandusvoolu hoovuses. Aga pikemas vaatluses peaks hakkama täpsustama, et milline sürrealism, sest Kompuse loodud pildid ja seosed võivad esimesel või teisel lugemisel tunduda täiesti meelevaldsed ja juhuslikud, kuid siis hakkab ilmnema kaose ja korra…
Jaan Toomiku debüüt segab realismi sürrealismiga, ärkvelolekut unenäoga.
Mängufilm „Maastik mitme kuuga” (Eesti 2014, 77 min), režissöör-stsenarist Jaan Toomik, operaator Mart Taniel, Mihkel Kleisi muusika. Osades Hendrik Toompere jr, Jaanika Juhanson, Garmen Tabor, Maria Avdjuško jt. Linastub kinodes Sõprus, Coca-Cola Plaza, Solaris, Artis, Ekraan ja Cinamon.
On pisut üllatav, et Jaan Toomiku mängufilmi „Maastik mitme kuuga” senises retseptsioonis on küll viidatud seostele Toomiku varasema loominguga, kuid on jäetud…
Lugedes Marvel Riigi arvustust Dezső Kosztolányi teosele „Anna Édes”,1 tajusin jälle selgelt, kuivõrd huvitav asi on ilukirjandus. On üks suhteliselt selge süžeega teos, traditsiooniliselt jutustatud lugu, aga sellele on ometi võimalik erinevalt läheneda. Sellises järelduses pole midagi imelikku ega erakordset, aga iga kord tundub see tõelise avastusena. Ühesõnaga, tahaksin Riigi artiklis öeldule üht-teist lisada. Miks? Mitte ainult seetõttu, et…
„Dialoogide” ülesehitus nõuab terviku nägemist, aga see on Meele loomingu kontekstis raske.
Raul Meele näitus „Dialoogid lõpmatusega” Kumus kuni 12. X. Kuraatorid Eha Komissarov ja Raivo Kelomees, kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja, näituse ja raamatu graafiline kujundaja Tuuli Aule.
Sümpaatne, et Ain Mäeots pole „Fannys ja Alexanderis” Ingmar Bergmani lugu lihtsalt kopeerinud, vaid on otsinud oma lähenemisnurka.
Vanemuise „Fanny ja Alexander”, autor Ingmar Bergman, tõlkija Ülev Aaloe, dramatiseerijad Ain Mäeots ja Ülev Aaloe, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus teater), kostüümikunstnik Gerly Tinn, liikumisjuht Marika Aidla, muusikajuht Ele Sonn, valguskunstnik Rene Liivamägi (Viljandi Ugala). Mängivad Mait Malmsten…
Mika Waltari, Inimkonna vaenlased. Tõlkinud Piret Saluri, toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Eiko Ojala. Varrak, 2013. 680 lk.
1.Olulise osa Mika Waltari fenomenist moodustab kirjaniku võime siduda ajaloolisi sündmusi või isikuid, müüte või legende olukordade või hetkedega, mis pole ajaloolised, vaid kuuluvad raamatu fiktiivsete tegelaste eraellu. „Inimkonna vaenlaste” peategelane senaator Minutus Lausus Manilianus puutub tihedalt kokku paljude ajalooliste tegelastega, alates Peetrusest…
Martin Buber, Sina ja mina.Tõlkinud Krista Räni, toimetanud ja kommenteerinud Anu Põldsam. Ilmamaa, 2013. 144 lk.
Mind pole filosoofiat lugedes kunagi huvitanud mitte niivõrd küsimus, kuhu see asetub mõtteloos, vaid isekalt hoopis see, kuhu asetub see mu enda pisikeses elus. Tahan kirjeldada, kuidas üks filosoofiline tekst võib kõnetada inimese otsinguid, kahtlusi, aga ka selgusehetki.
Farkasi näitusel tekivad keele oma piiridest väljameelitamise käigus kummalised seosed, mis juhatavad näitusekülastaja kuhugi „mujale”.
Dénes Farkasi näitus „Ilmne paratamatus” Kumus kuni 11. V. Kuraator Adam Budak.
Äkki ongi õigus hoiduda inimesi tõdede nimel alandamast see põhiline tõde?
Voltaire, Traktaat tolerantsusest. Tõlkinud Katre Talviste, toimetanud Siiri Ombler. Sarjas „Avatud Eesti raamat”. Kujundanud Eve Kask, sarja kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2013. 160 lk.
2013. aasta näidendivõistluse auhinnatuil on tihe seos teatriga, mistõttu nad mõistavad selle žanri võimalusi ja piiranguid.
Eesti Teatri Agentuuri 2013. aasta näidendivõistluse laureaadid:
I koht: Toomas Suumani „Viimase öö õigus”
II koht: Martin Alguse „Väävelmagnooliad”III koht: Ott Aardami „Jää”, Viktor Kingsepa „Minu tänav” ja Andra Teede „Estoplast”
Raoul Kurvitza näitus Kumus kuni 21. IV. Kuraator Kati Ilves. 27. III kell 18 esitletakse Kumus näituse kataloogi koos DVDga, autorid on Hasso Krull, Ingrid Ruudi ja Kati Ilves.
1.
Alustagem klišeelikult: Raoul Kurvitz on piisavalt värvikas kuju ning tema looming küllaltki kihiline ja mahukas, et selle koondnäituse kõiki tasandeid, seoseid ja liginemisjooni ühe artikliga kirjeldada.
Samas ei tahaks piirduda Kurvitza loomingu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tõnis Saadoja. Etüüdid klaverile ja lõuendile. Vaade näitusele.Stanislav Stepaško
Kui filmi esimeses pooles annavad tooni avarad maastikud ja filmitud on õues …
Nii mõnigi nimekas kirjanik lihtsalt ei jõua põhitöö kõrvalt kirjutada, mistõttu jäävad loomata mitmed potentsiaalselt kaalukad romaanid.Piia Ruber
Krista Mölder
Luulesõitjad Daugavpilsis. Vasakult: Kārlis Vērdiņš, Gunnar Wærness, Guntars Godiņš, Miia Toivio, Jenni Kallionsivu ja JanKaus.Heidi Iivari
Kamille Saabre. Eluringid. 2013, akrüül, lõuend.Kunstniku foto