Labürindid on mind ikka köitnud. Isegi mitte niivõrd füüsilise ruumina, kuivõrd sümbolina. Jorge Luis Borgese Paabeli Raamatukogu kujund on mind alati köitnud, galaktikasuurune ja maakerakujuline raamatutega täidetud ruum on mu meelest inimkonna vaimse universumi (või selle ideaali, potentsiaali?) täpne sümbol. Aga labürinti võib käsitleda ka laiemalt teatud mõttelise ruumina, kus on vaja leida õige tee, aga see on väga raske, sest igal käänakul ja igal nurgal võid eksi minna. Sel…
Alaa al-Aswani, Jakubijani maja. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Edvin Hiedel. Varrak, 2012. 230 lk.
Alustuseks tahan juhtida tähelepanu sellele, et Alaa al-Aswani „Jakubijani maja” on tõlkinud Kalle Kasemaa. Seda seetõttu, et suurte tõlkijate töö jääb enamasti varju. Kasemaa panus eestikeelsesse tõlkekirjandusse ja -kultuuri laiemaltki on aukartustäratav. Ta on tõlkinud kreeka keelest (näiteks Odisseas Elitise luulet või Nikos Kazantzakise romaani „Viimne kiusatus”), prantsuse ja saksa keelest (viimasest eelkõige religiooniloolisi käsitlusi), isegi albaania…
Muriel Barbery, Siili elegants. Tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Anti Saar. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2012. 296 lk.
Praeguse eesti proosa üks põhilisi stereotüüpe vastandab positiivse minategelase üheselt ebameeldiva maailmaga tema vastas ja ümber. Osalt võib see olla seotud ka omaeluloolise elemendi kasvuga praeguses kirjakultuuris: üha sagedasem on distantsi kadumine autori ja tema kangelase vahelt, autoripositsiooni samastumine minakangelasega. Õieti võiks isegi üldistada, et teised eesti proosa stereotüübid on sageli allutatud plussmärgilise mina…
NO99 ja Mart Nurga kaasabil ja näitel
Mart Nurk ründas Postimehes viimaste aastate üht populaarsemat teatrit ja selle hiljutist aktsiooni, Silver Meikari juhtumist inspiratsiooni saanud „Reformierakonna juhatuse koosolekut” (edaspidi RJK).1 Nurga rünnak oli põhimõtteline, sisaldades mitu huvitavat argumenti, mida tasub kaaluda ja edasi arendada. Teisalt oli see artikkel mõeldud küll ravimina (pakkumaks arstirohtu NO99 suhtes valitseva liigse vaimustuse ja kriitikameeleta nõusoleku palavikule), ent paistis peale selle olema ka omamoodi sümptom –…
Priit Pedajase lavastus tundub üsna originaalitruu, ent sisaldab väljajätteid, mis muudavad algteose rõhuasetusi.
MTA lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastus „Seitse venda”, autor Aleksis Kivi, tõlkija Friedebert Tuglas, dramatiseerija Voldemar Panso, lavastaja Priit Pedajas, kunstnikud Maret Tamme, Illimar Vihmar ja Lina Nguyen. Mängivad Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja, Märt Pius, Priit Pius, Priit Strandberg, Kaspar Velberg ja Priit Pedajas. Esietendus 1. IV Eesti Draamateatri maalisaalis.
Vesteldes teatrikriitik Madli Pestiga teatrist, ütlesin talle, et…
Kaido Ole näitus „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumus kuni 15. IV.
Kaido Ole näituse „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” saatesõnast tuleb välja, et autori suurim probleem on „paratamatu vastuolu inimese unistuste ja ideaalide abstraktsuse ning igapäevategevuse halastamatu konkreetsuse vahel”. Täiesti üldinimlik probleem, mille sõnastusest tuleb antud juhul siiski välja, et selle autor on kunstnik, „paljastavateks” märksõnadeks „abstraktne” ja „konkreetne”. Tundub, et sageli on just inimese unistused ja ideaalid väga konkreetsed,…
Armastus on alles siis armastus, kui igasugune tehingulisus on unustatud, ületatud või välistatud.
Jacques Derrida, Surma and. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Mart Kangur, toimetanud Margus Ott. Kujundanud ja küljendanud Sirje Ratso. TLÜ Kirjastus, 2011. 240 lk.
… ei saanud armastada oma last ja samal ajal vihata võõrast …
Kjell Westö „Kus kõndisime kunagi”.
Olgu kohe murega mainitud, et Jacques Derrida „Surma and” on nõnda rikas tekst, et vajaks adekvaatseks käsiteluks artiklisarja. Keskendun allpool vaid…
Orhan Pamuk, Must raamat. Tõlkijad Inna Ossiptšuk ja Helen Geršman, toimetaja Urve Eslas, korrektor Ingrid Selg. Kujundaja ja kaanefoto autor Jan Garšnek. Pegasus, 2011. 464 lk.
1.
Kui ma mõtlen linnale, mõtlen enamasti Tallinnale. Tornidele, munakividele ja asfaldile, tuulevaikse suveõhtu oranžikas sudus miraažina virvendavale siluetile, peatusi kuulutavale meeldivale naishäälele bussides, lõhnakuuskedele taksodes, lauluväljaku värava ees seisvatele mustadele autodele, milles süüakse kebabi, kohvikutele ja teatritele, Toompeal hulkuvatele kummitustele, kelle kehad kuivavad kinnimüüritud orvades,…
Ei tea, kui paljudes hoonetes tuleb ühel inimesel oma elu jooksul viibida? Oleneb muidugi elueast. Siiski on arvatavasti iga inimese elus neid maju, millest saab rohkem kui neli seina keha ümber ja katus pea kohal, mis kasvavad funktsioonist tähenduseks. Muidugi kõigepealt need kohad, kus pikemalt elatakse. Või lapsepõlvemajad, eriti vist sellised, mis kadusid koos lapsepõlvega. Mu elus on selliseid maju kümneid, sest samal ajal kui lapsepõlv läbi hakkas saama, lõhuti…
José Eduardo Agualusa, Minevike müüja. Tõlkinud Leenu Nigu. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2011. 128 lk.
Kirjandusfestivalil „Head read” rääkis José Eduardo Agualusa, kuidas Angoolas on täiesti tavaline, et ajalehtedes ilmuvad uudised, mida näiteks Eestis oleks võimalik avaldada ehk ainult 1. aprillil ja ka sel juhul peetaks seda halvaks naljaks. Angoolas on igapäevane, et esitatakse tõsise uudisena mõnda juhtumit, mis siinsele pilgule paistab pehmelt öeldes uskumatu. Agualusa tõi ka näite: kaks last läinud…
„Madame Bovarys” on Flaubert’i tekstist peaaegu loobutud, kuid loo tuum tuleb seda selgemalt esile.
Von Krahli teatri „Madame Bovary”, autorid Gustave Flaubert ja Marianne Kõrver, lavastaja Marianne Kõrver, kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Mari Abel, Liina Vahtrik, Tiina Tauraite, Taavi Eelmaa, Erki Laur ja Lauri Lagle. Esietendus 2. IV Von Krahli teatris.
1.
Üks mu juristist sõber pakkus hiljuti välja huvitava vastanduse: NO99 on apollonlik ja Von Krahli teater dionüüsiline. Sellele viitavat…
Kultuurkapitali osas sarnanevad praegune retoorika ja endise ministri tegevus nagu Jupiter ja Merkuur.
Reformierakonna ja IRL i koalitsioonilepe on nüüd sõnastatud ja avalikult lugeda ning pälvinud ka vastukaja. Kuigi eelmises Sirbis tegeles leppe lingvistilise lahkamisega juba Tiit Hennoste, tahaksin siiski lisada ühe aspekti. On nimelt huvitav, kuidas lepingu retoorikas võivad muu hulgas kajastuda ka võimuvahekorrad. Kuigi IRL andis mõista, et nende näol on tegu valimiste ühe suurima võitjaga ning koalitsioonikõnelustele…
Ja kaja vastas: „Õudus!”
Louis-Ferdinand Céline, Reis öö lõppu. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Heli Allik, toimetanud Heete Sahkai. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2010. 560 lk.
1.
„Ma pole iial näinud midagi ligilähedastki sellele muudatusele, mis moonutas tema näojooni, ega näe loodetavasti kunagi. Oi, liigutatud ma ei olnud. Ma olin lummatud. Tundus, nagu oleks loor maha rebitud. Nägin sellel vandeljal näol ilmet, milles väljendusid morn uhkus, halastamatu mõjuvõim, argpükslik hirm – ja…
Hallisegused vandid püüavad kokku ajada bändi ent see ei taha hästi õnnestuda: üht utsitab range abikaasa, teisel on keeruline religioosne taust, kolmandal on tütar, kellest saab neljanda armastatu jne.
Mängufilm „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta” (Kuukulgur Film, 2011, 115 min), režissöörid ja stsenaristid Andres Maimik ja Rain Tolk, operaatorid Mait Mäekivi ja Mart Raun, kunstnik Elo Soode, helilooja Sten Šeripov, monteerija Tambet Tuisk, produtsent Kaspar Kaljas. Osades Guido Kangur, Roman…
Coenid püüavad tuua klassikalised vesternikangelased tavalise inimliku piiratuse maailmale võimalikult lähedale, muutes „Tõelise visaduse” sel kombel antivesterniks.
Mängufilm „Tõeline visadus” („True Grit”, USA 2010, 110 min), stsenaristid ja režissöörid Ethan ja Joel Coen. Osades Jeff Bridges, Matt Damon, Hailee Steinfeld, Josh Brolin, Barry Pepper jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Vendade Coenite värske film „Tõeline visadus” liigitub ühe ameerikaliku filmižanri, vesterni esindajaks. Selline valik võib tunduda üllatav, kuid sukeldumine žanrifilmi…
Reformierakond ei varja oma ülbust ja üleolekut. Kuigi see on ebameeldiv, on see talutavam Keskerakonna sotsiaal-Pierrot’de matsakast maskiballist.
Kuna kommenteerisin Vikerraadios erakondade kultuuriprogramme, avanes nüüd võimalus mõningaid raadioeetris paari minuti jooksul öeldud väiteid pisut (kuigi kindlasti mitte piisavalt) täpsustada ja avada – seda enam et mu sõnavõtu põhjal tekkis ka kirjalik tekst, kus mu jutu loogika ümber asetus ja ühe erakonna kultuuriprogrammi tunnustamise asemel võimendus teise erakonna programmi aadressil tehtud…
Methise omaelulookirjutuse erinumbrist, omaeluloolise kirjanduse minevikust ja olevikust, selle võimalustest ja piiridest kõnelevad Leena Kurvet-Käosaar, Rutt Hinrikus ja Aare Pilv. Vestlust suunab Jan Kaus.
Methis nr 5-6, 2010. Omaelulookirjutus eesti kultuuriloos. Koostaja ja toimetaja Leena Kurvet-Käosaar. 249 lk.
Jan Kaus: Mis võiks olla Methise omaelulookirjutuse erinumbri kõige olulisem sisuline aspekt?
Leena Kurvet-Käosaar: Nagu ma märgin ka numbri eessõnas, on tegu interdistsiplinaarse käsitlusega, mis tähendab ühtlasi ka mitmetahulisust ja -kihilisust, vaadeldakse nii käsikirjalisi…
Olgu, lumi,tule. Tule, tee ja ole.Võtan sind vastu – tule mu aeda,istu, pikuta, puhka oma mõõtmatut keret.Toeta ennast vastu mu aialippe, nõjatu neistüle, vaju meie autole ja majale, kata kõik klaasid omajääga, et sul oleks mugavam toetuda. Siruta oma sõrmedpurikatena maani, vabandust, lumeni. Kui kühveldan sind, siistuiska vaikselt ja märkamatult tagasi mu labidale. Tervitan sindoma krae vahel, tuisk, higistan su lund tassides nagu kuuma päikeseall. Keeruta helbeid nagu õietolmu. Tere,…
Üheksa kirjandusmõtestaja mõtteid kirjanduskriitikast.
1. Millised on praeguste kirjanduskriitikute võimalused ja kohustused ilukirjanduse tutvustamisel ja mõtestamisel?
2. Milliseid teoseid, teemasid, nähtusi või tendentse võiks kirjanduskriitikas senisest rohkem käsitleda?
3. Palun nimetada (koos põhjendusega) üks positiivne ja/või negatiivne näide viimase aja kirjanduskriitikast.
Lõppeva aasta alguses ilmus luuletaja ja muusikamehe Lauri Sommeri esimene proosakogu – kolmest jutust koosnev „Kolm yksiklast”. Nii lisas ta uue, jõulise tahu oma loomingulisele panusele ja ühe tugevaima ilukirjandusliku algupärandi käesolevasse kirjandusaastasse. Äsja ilmus aga Sommeri tõlkes Richard Brautigani „Et tuul seda kõike ära ei puhuks”. Seega kujunes eelmisel kolmapäeval Sommeri autoriõhtu „Yksiklased ja tuul” Kirjanike Maja musta laega saalis servapidi ka Brautigani tõlke esitluseks. Sirp käis kohal, et esitada…
Seansi „Ootamatu vabadus” raames näidati kinos Sõprus Balti filmi- ja meediakooli kolmanda kursuse filmiosakonna kaheksat verivärsket lühimängufilmi.
1.
Minu käsutusse anti kaheksa Balti filmi- ja meediakooli lühimängufilmi: „Minu laialdased teadmised liblikapüüdmisest” (Kaur Kokk), „Kes siis teab” (Hardi Keerutaja), „Järjekordne nädalavahetus” (Inga Eelmäe), „Jope” (Jaan Penjam), „Protsess” (Vallo Toomla), „Üksi kaks” (Eik Tammemäe), „Viimane vale” (Triin Ruumet) ja „Ninja” (Jaan Tätte jr). Kõikide linateoste režissöörid on ühtlasi ka oma filmide stsenaristid. Lisaks sellele…
Eelmine nädal kujunes kirjanduseluliselt tihedaks: kõige olulisem uudis oli muidugi mõista see, et Nobeli kirjandusauhinna laureaadiks kuulutati Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa. Oodates tema loomingust värskeid eestindusi, tasub huvilistel (üle) lugeda siiani ilmunud tõlked: jutukogu „Kutsikad” (tlk Jüri Talvet, Loomingu Raamatukogu 1975), romaan „Kapten ja külastajannad” (tlk Ruth Lias, Eesti Raamat, 1994) ja romaan „Lituma Andides” (tlk Ruth Lias, Varrak, 1998). Kuid välja kuulutati ka Euroopa Liidu kirjandusauhinna 11 laureaati…
Nick Hornby mängib oma värskes romaanis saladuslikult lahkuva rokkstaari motiiviga, selles sisalduva elust suurema romantikaga, et pookida sellele külge üldinimlikke probleemiasetusi.
Nick Hornby, Julia, alasti. Tõlkinud Triin Tael, toimetanud Kristi Sinissaar. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2010. 288 lk.
1.
Nick Hornby on kindlasti paljudele lugemishuvilistele tuntud autor – varem on eesti keeles ilmunud „Ühest poisist” (2000, tlk Ene Vainik), „Elu edetabelid” (2001, tlk Triin Tael), „Kuidas olla hea” (2003, tlk Riina…
Jan kausi intervjuu Siugja Sulepea laureaadiga
FOTO: Piia Ruber
SIRP: Palju õnne Siugja Sulepea auhinna puhul! Milline lause auhinna pälvinud „Eestluse elujõust” kõlbaks iseloomustama selle uudisega seotud tundeid ja mõtteid?
INDREK KOFF: Mis nüüd mina, lihtne inimene.
Räägi, kuidas ja millal tärkas sinus sügavam huvi kirjanduse vastu? Kas näiteks su gümnaasiumiaegsed õpetajad saavad praegu öelda, et Kofi ilukirjanduslikud huvid ilmnesid selgelt juba koolipõlves?
Lapsena olin tihti haige ja mis sa hing siis…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
