1.
Mind ei jäta maha tunne, et praeguse aja kirjanduse üldpilti on üsna raske haarata. Tõsi, kirjanduse mõtestajate ülesanne on rääkida olukord selgemaks. Üks selgitamise võimalus on märgata tendentse, käia välja suundumusi, tehes nii üldistusi, mis toovad välja raskuspunktid. Viimaste aastate üheks raskuspunktiks tundub olevat arusaam suure kirjanduse kadumisest või puudumisest. Tõnu Õnnepalu on kasutanud mõistet „ääremärkuste kirjandus”, mille üks tähendusi viitab ka fiktsionaalsuse vähesusele – ja tõesti, kirjandus on üha vahetum,…
Tiit Palu lavastatud „Madame Bovary” näitab, et huumor on kaunis ohtlik asi.
Pärnu Endla „Madame Bovary”, autor Gustave Flaubert, tõlkija Henno Rajandi, dramatiseerija ja lavastaja Tiit Palu, lavakunstnik Andrus Jõhvik, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Piret Laurimaa, Karin Tammaru, Kaili Viidas, Jaan Rekkor, Ago Anderson, Sten Karpov, Lauri Kink, Sepo Seeman, Jüri Vlassov, Jaanus Mehikas, Priit Loog ja Tambet Seling. Esietendus 8. VII Pärnu Endla suures saalis.
1.
Endla…
Tõsiasi, et Leonidas Donskis on ühtaegu avara pilguga moodne mõtleja kui ka väikese leedu rahva liige, tuleb ilmsiks tema mõtlemises, valgustuslikust seisukohast rahvusluse mõtestamises.
Leonidas Donskis, Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Tõlkinud Eva Kont, Triinu Pakk-Allmann, Aavo Kokk, Küllike Saks, Neeme Näripa, Kaisa Kaer, Märt Väljataga, Kaisa Jõgi, eessõna kirjutanud Tõnu Viik. Sarja kujundus Rakett, küljendanud Küllike Pihlap. TL Ü Press, 2010. 368 lk.
1.
Leonidas Donskise…
Leelo Tungal ringreisil Euroopas.
Lugemisaasta raames kutsuti sind esinema Euroopa eesti koolidesse. Käisid Londonis, Stockholmis, Brüsselis, Luxembourg’is, Helsingis ja Pariisis. Kuidas tagantjärele kohtumisi hindad? Kui huvitatud ja teadlikud ollakse nendes kohtades eesti kirjandusest ja kultuurist?
Leelo Tungal: Tegelikult algas minu lugemisaasta „suur jalutuskäik” emakeelepäeva eelõhtul Võsu põhikoolis, läbi sai käidud ka lähikonnaVihula algkoolist, mis on raamatukoguga samas majas ning väga kodune, puhas ja armas … nelja õpilasega kool. Kuuldavasti siiski mitte…
Milline/millised viimastel aastatel eesti keeles ilmunud ilukirjandusteos(ed) on pälvinud liiga vähe tähelepanu või jäänud ebaõiglaselt tähelepanuta? Miks võiks antud teos(t)ele rohkem tähelepanu juhtida?
Von Krahli teatri lavastus „The End” laotab vaatajate ette lähitulevikku paigutuva luupainaja.
1.
Francis Baconile kuulub sentents: Poesis doctrinae tamquam somnium – luule on unenägu mingist õpetusest. Mõnikord tundub, et nii sobiks öelda paljude õnnestunud kunstiteoste kohta. Need asendavad filosoofiat, pakuvad täpselt sõnastatud mõtteskeemide asemel kontsentreeritud visioone, sisseelamisi, mis ei rõhu eelkõige või ainult mõistusele, vaid just tunnetele – aimdustele, hirmudele, lootustele, vabastades neid oma kujutlustega. Freudki on muide osutanud unenägude vabastavale…
Kummaliselt vabastav, kuidas Andreï Makine’i loomingu puhul saab takistusteta rääkida ilust.
1.
Lugedes Andreï Makine’i, kerkib aeg-ajalt pähe kummaline paralleel Pedro Almodóvari filmidega. Tõsi, sellise seosega ei tohiks eriti süvitsi minna, kuid tundub, et nende kahe loojutustaja hoiak sentimentaalsuse suhtes väärib imetlust: mõlemat võib nimetada üsna julgeks „pisarakiskujaks”, kuid sedapuhku ilma igasuguse halvustava alatoonita. Tegelikult tähendab see, et pisarat ei kisutagi, need võivad ilmuda justkui iseenesest. Eelmisel nädalal kirjandusfestivali „HeadRead” külalisena Tallinnas…
Susan Sontag: „Kujundeid, mis neljakümne aasta eest oleksid pannud publiku tülgastusega tagasi põrkama jakohkuma, vaatab iga teismeline kobarkinos silmagi pilgutamata”.Neile, kes pole Martin Scorsese „Suletud saart” näinud, on ääretult raske rääkida, mis seal toimub, ja seda kahel põhjusel. Esiteks võib nii kogu filmi narratiivi ja puändi tahtmatultki paljastada ja teiseks – paradoksaalselt – pole tegelikult lõpuni selge, mis siis õieti juhtus, mida uskuda, milline versioon valida (näete, olengi peaaegu narratiivi…
„Huntlutsus” mängitakse sellist intertekstuaalset mängu, mis ei vaja kommentaare ega selgitusi.
1.
Mati Undi „Huntlutsu” selge selgroog väljendub mõttes, et Mati Undil ja Oskar Lutsul on midagi sügavalt ühist. Seda rõhutatakse ka Vanemuises etenduva Ingo Normeti „Huntlutsu” kavalehel, kus on kirjas Mati Undi enda sõnad: „Olen ise Vooremaal kasvand, olen lisaks veel Kaljukits nigu Lutski, olen melanhoolik nigu temagi”. Tundub, et astroloogiline aspekt pole siin siiski määrav (jaanuaris on sündinud…
Selle aasta jaanuarikuu Loomingus, arvustades Hasso Krulli luulekogu „Neli korda neli”, kirjutab Aare Pilv: „ … viimase kümnendi eesti luule võtmeisik on Hasso Krull. /—/ Krull pole viimase aja eesti luules n-ö „liider” või „paavst”, ta ei ole päriselt „peavool”, kuid ometi mõjukas luuletaja. Ja ma ei pea siin silmas ainult või eelkõige seda, et temalt pärineb nullindate luule suurteos „Meeter ja Demeeter”, vaid seda, et tema luule intonatsioonid ja…
Lauri Sommeri vaimsuse ja üleloomulikkuse taju tõttu paistab olemasolev voolava ühtsusena.Lauri Sommer, Kolm yksiklast. Keeletoimetaja Esta Härm. Seto kynõ üle kaenu Kalkuni Andreas. Kaanefoto Liska Keerberg. Kujutlus Mari Ainso. Menu Kirjastus, 2010. 200 lk.
1.
Põhimõtteliselt on Lauri Sommeri kolme poeetilist portreelugu sisaldava „Kolme yksiklase” kohta keskne suures osas juba ära öeldud. Seda tegi Tõnu Õnnepalu Varraku blogis (http://blog.varrak.ee) 4. veebruaril avaldatud loos „Uus tase uues dokumentaalproosas”. Lihtsalt ja lühidalt sõnastab Õnnepalu…
Tammsaare kui ühiskonnakriitilise eksistentsialisti hoiaku kohaselt peab armastus alati eluvõitluses surmale alla vanduma.Elmo Nüganen tõi eelmise aasta lõpus lavale A. H. Tammsaare romaani „Ma armastasin sakslast”. Loogiline ja sidus samm, arvestades tema mastaapseid süvenemisi sama autori kesksesse teosesse. „Tõe ja õiguse” II osal põhinevat lavastust nägingi esimest korda just Põrgulaval, kus esitatakse nüüd ka „Sakslast”. Seega hakkas ja jäi tahes või tahtmata värske lavastuse üheks tooniandvaks elemendiks dekoratsioonide puudumine või…
Milvi Martina Piir kasutab fragmentaarset jutustamislaadi, mis võimaldab põimida romaani armastust, metafüüsikat, põnevust ja groteskini ulatuvat sotsiaalkriitikat.
1.
Hiljuti ilmus kirjastuse Tänapäev blogis teade pealkirjaga „Romaanivõistlusel rekordiline arv töid”, kus anti teada, et nimetatud kirjastuse romaanivõistlusele laekus 61 käsikirja. Võrdluseks on ära toodud nii Tänapäeva kui Romaaniühingu romaanivõistlustele laekunud tööde arv viimase kümne aasta lõikes ja nende andmete põhjal on tõesti põhjust väita, et tegu on viimase kümne aasta suurima kirjandusvõistlusega.
Tiia Laul: „Õnn on töötada koos inimestega, kes innustuvad ise ja innustavad teisi”Viimase aja jooksul on Apollo raamatupoodide ketiga päris palju juhtunud. On avatud uusi ja üha suuremaid poode, on avaldatud raamatuteemaline luuleantoloogia, on hakatud välja andma kvaliteetset raamatuajakirja. Jätkuvalt kaasatakse lugejaid raamatuklubisse ja aasta parimate väljaselgitamisse. Kuna mitmed Apollo ettevõtmised tunduvad lähtuvat millestki muust kui (ainult) majanduslikest kaalutlustest, siis otsustas Sirp asja pisut lähemalt uurida ja esitada mõned küsimused…
Tiia Laul: „Õnn on töötada koos inimestega, kes innustuvad ise ja innustavad teisi”Viimase aja jooksul on Apollo raamatupoodide ketiga päris palju juhtunud. On avatud uusi ja üha suuremaid poode, on avaldatud raamatuteemaline luuleantoloogia, on hakatud välja andma kvaliteetset raamatuajakirja. Jätkuvalt kaasatakse lugejaid raamatuklubisse ja aasta parimate väljaselgitamisse. Kuna mitmed Apollo ettevõtmised tunduvad lähtuvat millestki muust kui (ainult) majanduslikest kaalutlustest, siis otsustas Sirp asja pisut lähemalt uurida ja esitada mõned küsimused…
Jung Chang ja Jon Halliday, Esimees Mao. Rääkimata lugu. Tõlkinud Rein Turu. Varrak, 2009. 784 lk.
1.
Kuna ma pole ajaloolane, ei oska ma vaadelda raamatut Mao Zedongist ajalooliste faktide käsitlemise seisukohast. Teose kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide nimekirja on aga kõvasti üle saja lehekülje, nii ei ole suurt põhjust kahelda autorite pühendumuses. Kindlasti oleks huvitav võrrelda samade ajalooliste sündmuste käsitlusi. Ühe peale sattusin isegi mina. „Maos” kirjeldatakse, kuidas Henry Kissinger saabus 1971.…
Elias Canetti „Pimestus” pakub ühekorraga realistlikku ja absurdset tegelikkust, mille on sünnitanud pettusel põhinevate kujutluste vastasmõju.
1.
Elias Canetti mahuka romaani „Pimestus” täies mahus ilmumisest võiks kujuneda keskmisest tublisti suuremat tähelepanu pälviv sündmus, aga vaevalt et prominentsete elulugude, mahlakate mälestuste ja isikliku musta pesu kirjanduslikku vormi valamise kõrval seda juhtub. Romaan ei vääri tähelepanu mitte ainult/ eelkõige oma mastaapsuse pärast. Kindlasti on muljetavaldav „Pimestuse” hakitud, aga samas massiivsena mõjuv stiil; tekst, mis…
Selle aasta mais vilksas kultuurikülgedelt ja -minutitest läbi uudis uuest ungarikeelsest kultuuriajakirjast Pluralica ning selle kaasaegsele eesti kirjandusele ja kunstile keskendunud erinumbrist „Nüüdis-Eesti”. Kui pidada silmas, et kõnealune üllitis meenutab ainuüksi vormilistelt kabariitidelt pigem almanahhi või eraldi raamatut (428 lk), siis Sirbi arvates võiks pöörata sellisele erandlikule kultuurivahenduse aktile sügavamat tähelepanu. Sellest johtuvalt esitame mõned küsimused Pluralica peatoimetajale Gergely Lőrinczile.
Derek Walcotti „Saared” on justkui mõtteline juurestik, millest senine Mathura luulelooming on võrsunud.Pidades silmas tõlkeluule rasket olukorda kirjastusturul, tuleb alati tunnustada, kui keegi võtab vaevaks selles osas midagi maailmamastaapset eesti keelde vahendada. Luuletaja Mathura on tõlkinud valiku 1992. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Derek Walcotti luulet. Muidugi, Walcotti panuse valguses moodustab tõlgitu tema loomingust pisikese osa, kuid teatud sissejuhatuseks tundub valik igati kõlblik, kuna pakub luuletusi rohkem kui viiekümneaastasest ajavahemikust.
Mängufilm „Vääritud tõprad” („Inglourious Basterds”, USA-SaksamaaPrantsusmaa 2009, 153 min), režissöör ja stsenarist Quentin Tarantino. Osades Brad Pitt, Diane Kruger, Mélanie Laurent, Christoph Waltz, Daniel Brühl, Eli Roth jt. Linastub Tallinna kobarkinos, Tartu Cinamonis ja Ekraanis, Narva Forum Cinemas Astris.
1.
Quentin Tarantino filmide puhul on mulle alati tundunud väga huvitav teatud tõsiduse aspekt, mida lavastaja esmapilgul justkui rõhutatult väldib, nii et sadades telekavades saab tema filmide kohta kirjutada „põrgulikult naljakas”…
Sel laupäeval, 8. augusti keskpäevast on kirjandushuvilistel põhjust viibida Peipsi järve läheduses Jõgevamaal Torma vallas, sest Võtikvere raamatukülas algab järjekordne, ainulaadne kirjandussündmus. Võtikvere raamatupeo märkimisväärsust süvendab aga tänavu tõsiasi, et see toimub kümnendat korda. Patrooniks on sedapuhku Doris Kareva ning külla tuleb teisigi praegu aktuaalseid eesti kirjanikke. See annab mõjuva põhjuse esitada mõned küsimused Võtikvere raamatuküla hingestatud ja energilisele eestvedajale ning visionäärile Imbi Pajule.
Võtikvere raamatuküla toimetab sel aastal kümnendat…
1.
Raamatuid ilmub praegu sedavõrd palju – ja ka loetavaid raamatuid nende hulgas –, et tihtipeale jõuab huvitava teose lugemiseni kas peaaegu juhuslikult või tugeva ajalise nihkega. Viimane variant juhtus allakirjutanul just nimelt Cormac McCarthy romaaniga „Tee”. Tõlkekirjanduslikud teosed satuvad praeguses situatsioonis rambivalgusse veelgi juhuslikumalt kui kodumaine uudiskirjandus – isegi kui tõlketeos on oma koduruumis väga oluline, mida saab öelda ka „Tee” kui Pulitzeri preemia ja Oprah Winfrey huvi pälvinu…
Olles lugenud lühikese aja sees ühtejutti läbi kolm Søren Kierkegaardi eesti keelde tõlgitud raamatut, millest – „Ängi mõiste” (edaspidi Äm) ja „Filosoofilised pudemed” (edaspidi Fp) ilmusid eelmisel aastal ning üks – „Surmatõbi” (edaspidi S) kolme aasta eest, mõistsin, et jõuan selles artiklis rõhutada vaid mõningaid, praegu kõige tähenduslikumana tunduvaid aspekte Kierkegaardi mõttemaailmas ja selle asendis praeguses ühiskonnas valdavate meeleseisundite suhtes. Seda enam, et kolme nimetatud teose tõlkija Jaan Pärnamäe on…
A. H. Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino on andnud uue hingamise oma muuseumile, tema tegevus mängib kindlasti ka oma rolli Tammsaare loomingu jätkuval aktuaalsena hoidmisel. Ta kuulub nende värske mõtlemisega muuseumijuhtide hulka, kellele muuseum pole mitte ainult eksponaatide kogumise ja hoidmise koht, vaid eelkõige vaimsuse kandja ja elavdaja. See vaimsus viitab vajadusele laiendada muuseumi kui olulise kultuurikandja olemise ja olemuse piire nii vormiliselt kui ka sisuliselt. Tammsaare muuseumis on sellise…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
