Muuseumid on kohad, millega on seotud hulganisti stereotüüpseid ettekujutusi. Muuseum kummitab sellistes kujutluspiltides halli ja hallitava kohana, kus julma tsaarina valitseb painav vaikus ning kuhu eksivad väga vanad inimesed – kui seal ülepea käiakse. Tõsi, ka noored käivad muuseumides, aga sund(olu)korras, kooliprogrammi raames. Muuseumi ajast pruunjaks tõmbunud ning hämaruse ämblikuvõrku mässitud eksponaatide vahel tukuvad tädikesed, kes oma lastelastele käpikuid koovad. Kui nad ärkavad, siis selleks, et mõõta külastajaid a) tuima…
Vahur Afanasjevi „Kosmos” kujutab reisi ühest kahjutekitamisest või -tekkimisest teise. Kuni kahju paistab pöördumatu.
Vahur Afanasjev, Kosmos. Jutulind, 2008. 144 lk.
Tõde ongi sageli kahe teraga mõõk, mitte ühes suunas liikuv pistoda.
„Harmoonia” on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Etendus sisaldab tasuta jooke. ALAN PROOSA
Tõnu Õnnepalu kirjutab lihtsalt ja poeetiliselt – ning seda üheaegselt, samas lauses. See paneb suure huviga lugema kas või võimalikult igavast igavusest või mittemidagitegemisest.
Tõnu Õnnepalu, Flandria päevik. Varrak, 2007. 344 lk.
Catherine Merridale, Ivani sõda. Punaarmee aastatel 1939–1945. Tõlkinud Maia Boltovsky. Tänapäev, 2007. 448 lk.
Läinud sajandi kõige turbulentsem aeg, Esimene ja eelkõige Teine maailmasõda, on muutunud Eestiski populaarseks lugemisvaraks. Esimeste seas meenuvad näiteks John Keegani nimetatud sündmusi käsitlevad teosed või Antony Beevori „Stalingrad” ja „Berliin 1945”, aga ka raamatud nende aegade hirmuvalitsejatest – Radzinski ja Montefiore Stalini-käsitlused või Ian Kershaw hunnitu „Hitler”, mille teine osa on äsja siinsetele poelettidele ilmunud jne.
Alanud aasta Sirbi (kirjandus)veergudel on tekkinud elav – või vähemalt tavapärasest elavam keskustelu kirjandusauhindade ja kirjanduse ühiskondliku nähtavuse üle. Keskustelu on vajalik ning mis puudutab näiteks kulka kirjanduse žanriauhindu, siis ehk peaks üha rohkem panustama ideele, et juba nominatsioon ise tähendab teatud sorti auhindamist – või kui mitte seda, siis ikkagi au. Praegu paistab tihti domineerivat vastupidine vaatepunkt, kus nominatsiooni vaadatakse eelkõige auhinnast ilmajäämise seisukohast, seda väärtustatakse eelkõige siis, kui…
Pühapäeval, 13. I esietendus Eesti Draamateatris Jaan Unduski näidend „Boulgakoff”, mille tõi väikeses saalis lavale Margus Kasterpalu (külalisena). Kirjanik Mihhail Bulgakovit (näidendis Boulgakoff) kehastab Hendrik Toompere jr. TEET MALSROOS
Kaks aastat tagasi ilmus Eesti ühe populaarseima luuletaja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju” (Verb). Raamat osutus lausa fenomenaalseks menukiks ning tekitas elavat huvi ka kriitikute seas. Just äsja ilmus aga poelettidele lakooniliselt kujundatud luuleraamat „Lõige” (Verb), sel aastal juba teine Kareva raamat (esimene oli samuti Verbi märgi all ilmunud artiklikogu „Tähendused”). Uue kogu ilmumine annab igati põhjust tülitada luuletajat, tõlkijat ja kirjastajat mõne asjakohaseks pürgiva küsimusega.
Vaapo Vaheri monograafia üks võlusid väljendub soovis tuua tagasi kadunud aegu, mida Ardi Liivese kuju tabavalt esindab.
Vaapo Vaher, Imelaps, kellest ei saanud geeniust. Esseistlik monograafia Ardi Liivesest. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 464 lk.
„Manhattan Transferi” üks kesksemaid tegelasi on raha.
John Dos Passos, Manhattan Transfer. Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan. Tänapäev, 2007. 440 lk.
Mõned näited, kuidas kujutavad siinsetel lavalaudadel eestlased eestlasi, eestlased soomlasi ja soomlased eestlasi. Sinna hulka mõtteid teatrilabasusest ja teatripublikust.
Ühel hetkel kangastus, et persega näitlemist on „Kokkolas” pea samapalju kui näoga näitlemist. PIIA RUBER
Else Meidner. Alfred Döblin, 1927.
Tunnustust väärib ainuüksi Alfred Döblini „Berliin, Alexanderplatzi” eesti keeles ilmumise tõsiasi. Oma ala kaheldamatu meistri Mati Sirkli tõlke paigutamine kirjastuse Tänapäev „Punase raamatu” sarja väärib vaid tunnustust. Seda enam, et raamat paistis ilmuvat igati õigesse hetke: kui tõlkija mainib oma asjalikus järelsõnas (mis muudab muud arvustused mõneski mõttes ülearuseks või siis ülekordavaks), kuidas Rainer Werner Fassbinderi 13osalist teleseriaali oli võimalik vaadata Soome televisiooni vahendusel Eestiski, siis…
Kristiina Ehin marje mee
Kanal 2 uudistesaade “Reporter” käsitles “Sügisballi” edu Veneetsias talle omases lörtsivas stiilis, andes justkui väga pikantselt mõista, et ega see nüüd mingi edu polnudki. Nojah, on ju saate kahtlemata seksitiigerlik filmireporter koperdanud Cannes’i punasel vaibal ja hüüdnud DiCapriole peenikese häälega: “Lio! Lio! Lio! Lio! Lio!” Kurb, sest eks siin paista jälle tarbimisseltskonna alateadlik hirm tõsiasja ees, et neile vaimselt kättesaamatu võib osutuda neist edukamaks.Õnneks vist tundub…
Šveitser Theo ja arhitekt Maureri naise Ulvi üürike põkkumine “Sügisballis”. pressifoto
Eile esilinastus Veneetsia filmifestivalil Veiko Õunpuu mängufilm “Sügisball”. Arvatavasti ei saa allakirjutanugi päris täpselt juhtunu mõõtkavast aru. Kuid filmi näinuna võib tõdeda, et Õunpuu on üks neid siinseid filmitegijaid, kelle teose lõppedes ei pea enam tõdema, et “eesti filmi kohta päris hea”, vaid võib piirduda lihtsalt “heaga”.
Walter Benjamin, Ühesuunaline tänav. Tõlkinud Katrin Kaugver. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 25-26. 72 lk.
Paar aastat tagasi toimunud kirjandusfoorumil “Paabeli raamatukogu” sõnastas Peeter Laurits päris täpselt ühe raamatute lugemise ideaalidest, nimetades seda ise “labürintlikuks lugemiseks”. Kunstnik räägib sellest muu hulgas ka nii: “Raamat tekitas mõtteid ja küsimusi, neile sai vastuseid ja riime teistest raamatutest. Üks seos sünnitas teise ja kolmas teos vallandas bibliograafilise orgia.” (1) Mõned (harvad) teosed tuletavad seda bibliograafilist…
Ajahetkel, mil Eestis hakati diskuteerima Kadri Kõusaare filmi “Magnus” keelustamise teemadel, viibisin ma Gotlandi saarel Balti kirjanike kongressi aastakoosolekul. Sellega seoses korraldati külalistele mitmeid väljasõite, mis puudutasid saarel elavate või elanud kirjanike elu ja tegemisi. Valisin reisi, mis puudutas Sven Delblanci ning tema romaani “Samueli raamat” (e. k 1985, tõlkija Enno Turmen), mis mulle kunagi väga sügava mulje jättis, kuid mida ma enam väga detailselt ei mäleta(nud). Näiteks polnud mul…
Kirjanduskriitika eetikast rääkides võib väga kergelt jõuda välja suurte üldistavate nõueteni, mis sisuliselt pakuvad tupikut. Kuidas? Probleemid võivad alata juba puhtalt vormilistest küsimustest, kas või niivõrd lihtsast asjast kui arvustuse pikkus. Seda enam, et pikkuse küsimus on otseselt seotud mahutavuse küsimusega.
Meenub Toomas Raudami väljahüütud nõue, mille kohaselt peaks toimetaja püüdlema olukorrani, kus arvustuse leiavad kõik eesti kirjanike uudisteosed. Sealjuures ei ole pikkus ega sisu primaarne, kõige olulisem on mainimise…
Eesti lugejale hästi tuntud inglise kirjanik Nick Hornby (“Elu edetabelid”, “Kuidas olla hea”, “Pikk tee alla”) kirjutab 2005 – aastal, mil ilmus Ali Smithi “Juhuslik” – ühest Inglismaal läbi viidud uurimusest, mille kohaselt 43 protsenti küsitletud täiskasvanutest ei osanud nimetada enda lemmikraamatut ja 45 protsenti ei suutnud pakkuda lemmikautorit. Hornby tunnistab, et võib-olla ei tahtnud suur osa neist valida Bellow’ ja Rothi vahel, kuid siiski. Faktiks jääb, et 40 protsenti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
