Möödunud kümnendi alguses märkasin Helsingis Akateeminen Kirjakauppa riiulil raamatut pealkirjaga „Android Karenina“. Kunagine huvi kõikvõimalike kultuuriliste veidruste ja äärmuste vastu – pealkiri väljendas seda üsna ühemõtteliselt! – ärgitas asja lähemalt uurima ning selgus, et tegemist on populaarkirjanduse alamžanri, nn mashup-romaaniga. Kui muusikaline mashup on eesti keelde tõlgitud sõnaga „segapuder“1, mis sisaldab küll nähtusele omast mängulisust ja nurjatuse varjundit, siis mõnes teises valdkonnas, nt kirjanduses kõlab see üsna harjumatult ja liigselt…
Inimene on punktist teise kulgev olend: „Kord juba püsti, ei seisa inimene paigal.“1 Tänapäeval tähendab liikumine tehnika ja füüsilise pingutuse sümbioosi, mis võimaldab järjest pikemate vahemaade läbimist kergema kehalise pingutuse hinnaga. See omakorda eeldab kehalisust võimestava tehnika loomulikku ja pidevat olemasolu. Tehnika järjest suurenev mõju inimese argielule on üheks põhjuseks, miks taas avastatakse autode ja busside, rongide ja lennukite varjust kõndiv inimene. Lihtsast liikumisest on saanud midagi erakordset ja tähelepanuväärset,…
Lauba kõrguse metafooriga hakati elitaarkultuuri ja madalat populaarkultuuri eristama ülemöödunud sajandivahetusel. 1920. aasatel tuli käibele termin „keskmiselaubaline“, mida kasutati satiirilises retoorikas ja sageli solvanguna, kaasates või välistades nõnda legitiimsel kultuuriväljal osalejaid. Populaarkirjanduse uuringutes on selle sõnaga lahterdatud kahe maailmasõja vahelisel ajal eelkõige naisautorite kirjutatud ajaviiteromaane. 1960. aastatel nägi Dwight MacDonald keskmiselaubalisuse avaldustes populaarkultuuri hübriidvormi. See paigutub massikultuuri ja kõrgkultuuri vahele ja „teeskleb kõrgkultuuri standardite respekteerimist, samal ajal neid lahjendades ja…
Viimase kümmekonna aasta jooksul on laialdast kasutust leidnud jutustamistehniline võte, mida nimetatakse analepsiseks ehk tagasivaateks. Tegemist on narratiivsete kunstide traditsioonilise elemendiga, aga praegu on selle esinemine massiauditooriumile mõeldud telenarratiivides ja ilukirjanduses niivõrd üle kasutatud ja esil, et viimane aeg on analepsise tähendust ja konteksti ka postsõnastiku formaadis kirjeldada.
Kõige lihtsam on alustada loo jutustamist algusest ja jõuda sündmuste kirjeldamise käigus lahenduse või lõpuni. Kuid selline sirgjooneline esitus on tegevuse ja tegelaste…
Järjest enam keskendutakse mõrvari vaatepunktile, tahetakse eetiliselt eemaletõukavat isikut kujutada terviklikuma karakterina ning meelitatakse lugejat-vaatajat tegelasele kaasa elama.
Kuuldes või lugedes kuskilt sõna „immersioon“, meenub mulle kõigepealt 2013. aastal Kiasma hittide näitusel eksponeeritud Jacob Dahlgreni installatsioon „Imeline abstraktsioonimaailm“ („The Wonderful World of Abstraction“). Eemalt vaadates oli tegemist alumiiniumist raamile kinnitatud 32 000 eri värvi siidiribaga, millest moodustus kuubikujuline väliselt lihtne meeleolu tõstev ja lõbus objekt. Kuid kuubik pakkus ka interaktiivse kogemuse: seda võis puudutada ning veelgi enam – teosesse sai sõna otseses mõttes sisse minna. Näituse külastaja võis sukelduda…
Šoti krimikirjaniku muidu klassikalise põnevusromaani puhul võiks nimetada kaht tunnusjoont. Tegevusliinid, juurdlejate ja salamõrtsuka teekonnad kulgevad ja ristuvad Londonis, mille kujutamise eripäraks on topograafiline täppiskirjeldus, s.t ideaalis on selle raamatu järgi võimalik Londonis liikuda, kirjandus hakkab toimima reisijuhi ja linnakaardina. Teiseks pandeemia ja karantiini troobid, mis omal moel ennetavalt, kuigi liialdatult kirjeldavad 2020. aasta märtsis-aprillis COVID-19 ülemaailmse pandeemiaga kaasnenud olukorda. Midagi väga üllatavat nende troopide tagant ei paista, kuid kuna siin…
Peeter Sauter, Plagiaat. Toimetanud Valner Valme. Kujundanud Inga Joala. Kirjanik, 2020. 112 lk.
„Plagiaat“ on nüüdisklassiku pikk luuletus või fragmentaarne moodsa eepose vormis teos, mille eepilisusele osutab mahu kõrval ka suurte teemade üle mõtlemine: kesksem nendest on armastus, mida otsitakse suhetest, seksuaalvahekordadest, mälestustest ja materiaalsest memorabilia’st, kuid paralleelselt arutletakse jumaliku loomisprotsessi ja ettemääratuse üle. Kirjaniku argipäevategemised ja mõtlemised suubuvad ikka eksistentsiaalsetesse troopidesse, kuid seekord vaadeldakse olemisküsimust ja loomist plagiaadi kujundi kaudu:…
Nüüdisaja tuntuim teadlane Stephen Hawking arutleb raamatus „Universum pähklikoores“ muuhulgas ajarändude võimalikkuse teemal. Kuigi nende tõenäosus on äärmiselt väike, üks jagatud arvuga, milles kümnele järgneb triljon viiendas astmes nulli, siis poolklassikalises teoorias, „milles käsitletakse ainet kvantteooriale alluvana, kuid aegruumi kui klassikalist, täpselt määratletut“1, on ajas rändamine ometi hüpoteetiliselt võimalik. Näiteks toob ta nn ussiurked või ussikäigud, aegruumi torud, mis ühendavad aja ja ruumi erinevaid piirkondi, samuti on teatud tingimustel õigustatud…
Mehis Heinsaare suhe tegelikkusse on Eike Epliku figuuride kujustaja: elusaine mitmekesisus ja fantaasia sünnitavad hübriide ja üleminekuid, katkestusi ja üllatuslikke kohtumisi.
Eike Epliku näitus „Biomass – kummitus nurgas“ Kogo galeriis kuni 30. V.
Kogo galeriis lõpuks avatud näitusel tegeleb Eike Eplik biomassi ulatusliku teemaga minimalistlikult, vaikelu vormis ja mõneti mikroskoopilises mõõtmes. Kõike peab lähedalt vaatama, kohati kummardama ja putuka põrnitsejana silmitsema või lugema. Tehniliselt on tööd väga lihvitud, visuaalselt…
Raamat hõlmab peale põhisisu, s. o luuletuste, esseede, pikema jutustava narratiivi, retseptide jne veel palju teisi, esmapilgul marginaalseid tekste, mille olemasolu või puudumine ometi defineerib raamatu kui objekti. Üldjuhul ei teadvustata neid eraldi tekstiüksusena, kuid ometi algab raamatu lugemine ammu enne selle sisu lugemist: raamatu kaanel on…
9/11 ehk 11. september on ikooniline kuupäev, pöördepunkt, lõpp ja algus. Vahetult pärast New Yorgis toimunud rünnakuid alanud traagika, kannatuse ja surma vahendamine põletas traumaatilise jälje äsja alanud sajandi poliitilisse retoorikasse ja lugude jutustamisse. Murdumine ja kokkuvarisemine peegeldub sajandi alguse meeleoludes, sotsiaalses käitumises, isegi unenägudes. Kunsti tõi…
Kuivõrd ebakindlas maailmas on tugipunktide, väärtuste või tähenduste leidmine alati aktuaalne, siis teatud piirini rahuldavad popkultuuri palverännakud ka neid elementaarseid vaimseid vajadusi.
Titoloogia on kunstiteaduse kitsam valdkond käsitlemaks pealkirjade ülesehitust, funktsioone ja mõju. Teose pealkiri juhatab teose sisse, on esimene, millega lugeja või vaataja kohtub, sellel on suur roll tähelepanu köitmisel ja huvi äratamisel. Gérard Genette on teraselt märkinud, et kui teksti adressaadiks on lugeja, siis pealkirja adressaadiks on…
Võib kuluda mitu põlvkonda, enne kui saabub sula ja musta või valge vahel valimise asemel lubatakse jälle avalikult hallilma eeliseid tunnistada.
„Valge“ on vastuolulise ameerika kirjaniku ja stsenaristi esimene mitteilukirjanduslik raamat, mis žanrilt paigutub kuhugi autobiograafia ja esseistika vahepeale. Avarat tõlgendusruumi pakub juba teose kaanekujundus: sõnaga white osaliselt kokku sulav ülemine valge ja hele osa läheb halli kaudu allpool tumedaks ja lõplikult mustaks, mille taustale omakorda…
Eesti nüüdiskirjanduse puhul pole tekstidevahelise suhte teema omandiõiguse ja plagiaadi kontekstis kuigivõrd esile kerkinud. Põhjuseks on ilmselt teadlikkus teksti olemuslikust intertekstuaalsusest.
Ungari nüüdisklassiku jalgpalliromaan koondab klassikalise postmodernismi tekstiloome praktika ja maailmatunnetuse põhipunktid. Näiteks pööratakse teravdatud tähelepanu keeleküsimusele, mis hõlmab väljendite tähistamisvõimet, asenduste ja erinevuste esiletoomist. Samuti on paroodia minaloome mehhanismina jätkuvalt päevakorral (pisiasjade koomiline võimendamine, aristokraatliku päritolu argistamine jms). Kuid kõik need tuttavad võimalused vormistatakse kanoonilisest…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.