***
sirtsusirin on õhtud õhukeseks hõõrunud
aed täis jahedat tuhmjaskollakat valgust
mõtlen jälle vikatist
saunaräästa all
veerandsajandist ühe koha peal
pole midagi ülevamat
kui olla kasutu
mitte midagi teha
või tahta
taanduda rooste üminaks terases
pehkida pikkamisi sügispimeduseks
***
suveöö soe poolpimedus
kleepub kobavate näppude külge
väiksed õlad põlenud
turi tulipruun
ajan maona nahka
pea kohal nähtamatute linnutiibade sahin
puudutused täis vaikset erutavat valu
lapsikut lootust
et võin ometi
oma kitsast kestast kooruda
moonduda
vahetada selle kehvasti kokku pandud keha
parema
minama mina vastu
selg ja sõrmed surisevad
veriseks nokitud abaluude vahelt
kerkib aeglaselt külm kahvatupunane päike
hommik on hääletu
kisun…
Piret Raua esimese täiskasvanutele mõeldud raamatu peateema on tunnustusevajadus. Seejuures ei unistata mitte niivõrd lähedase heast sõnast või kaaslase suuremast tähelepanust, kuivõrd avalikust kiitusest.
Piret Raud on viimaste aastate tõlgitumaid eesti kirjanikke. Tema lasteraamatud on jõudnud albaania, hispaania, inglise, itaalia, jaapani, leedu, läti, poola, prantsuse, saksa, ungari ja vene keelde, üha sagedamini ilmuvad need kõigepealt just välismaal ning alles siis meil. Raud…
Katrina Kalda kujutab romaanis „Maa, kus puudel pole varju“ diktatuuri kammitsais vaevleva inimese sisemisi heitlusi ja humaansuse minetanud ühiskonna mandumist.
Katrina Kalda 2010. aastal ilmunud debüütteos „Eesti romaan“ pani kriitikud nii meil kui ka Prantsusmaal tõmbama paralleele Sofi Oksaneni loominguga.1 Kalda teine romaan „Jumalate aritmeetika“ andis võrdlustele üksnes kaalu juurde. Mõlemad otsustasid siis aga Eesti lähimineviku (ajutiselt) sinnapaika jätta ja uusi radu avastama asuda. Kui Oksaneni seni viimase teose „Norma“…
Reisikirjanduse aina kasvav hulk võib jätta üheülbalise mulje, kuid vaid paari tekstiga tutvumisel saab aimu, kui kirju on pilt tegelikult.
Kaks umbes ühevanust noort meest, mõlemal hiljaaegu ilmunud teine teos. Kaks reisiraamatut, mõlema kaanel autori portree: ühel foto, teisel pastakajoonistus. Raamatuisse sisse piilunud, ilmneb aga õige pea, et sealt leiab rohkem erinevusi kui sarnasusi. Juba teoste pealkirjad on vastakad: Chris Kalal „Mõistmaks, kes ma olen“ ja Egert…
Jonas Hassen Khemiri on üks (au)hinnatumaid Rootsi nüüdiskirjanikke. Tema debüütteos ilmus juba 2003. aastal, kuid eesti keelde jõudis Khemiri alles äsja, kui kirjastus Varrak andis Aet Variku tõlkes välja tema kolmanda romaani „Kõik, mida ma ei mäleta“. Teos pärjati aastal 2015 Rootsis maineka Augusti auhinnaga (August Strindbergi…
Kaupo Meiel kuulutab möödunud aasta proosaülevaates: „On kirjutatud novelliraamatuid, mis on vaid tühi kõmisev vann, on kokku pandud selliseid, milles on mõni üksik pärl, kuid haruharva ilmub jutukogusid, mis on nagu pärlivann, ja Maimu Bergi „Hitler Mustjalas“ on just selline.“1 Ajal, mil raamatupoest tõeliselt hea raamatu leidmine…
Kirjandusvõistluse „BestSeller“ võiduromaanidest ei ole menuki staatust küll ühelgi, kuid võistlus on osaliselt oma eesmärgi täitnud.
Parajasti on käimas teine kirjastuse Pilgrim ellu kutsutud kirjandusvõistlus „BestSeller“. Sellal, kui uus saak valmib, on paslik üle vaadata eelmise võistluse viljad.
Ilukirjanduse kategoorias läks esikoht jagamisele kolme romaani vahel: Marek Kahro „Seal, kus näkid laulavad“, Helga-Johanna Kuusleri „Puhkus koomas“ ja Reelika Lootuse „Ära võetud“. „Hea bestseller on eelkõige…
Antal Szerbi romaan „Rändur ja kuuvalgus“ kuulub XX sajandi ungari kirjanduse tähelepanuväärsemate teoste hulka. Eestis on autor ja romaan olnud seni veel tundmatud.
Antal Szerb (1901–1945) sündis Budapestis katoliku usku pöördunud juudi peres ning õppis ülikoolis saksa ja inglise kirjandust. Saanud 1924. aastal doktorikraadi, tõusis ta kiiresti ungari haritlaskonna esirinda. 1920. aastate…
Sofi Oksanen on oma värskes romaanis „Norma“ hüljanud mineviku Eesti ja pöördunud tänapäeva Soome. Raamatus põimuvad kriminaallugu ja sünge perekonnadraama, ruumi jagub nii sotsiaalkriitikale kui maagiale. Tulemuseks on teos, mis mõjub uue ja ootamatuna, ent on samal ajal ikkagi äratuntavalt oksanenlik.
„Norma“ lähtepunktiks on muinasjutt Rapuntslist.1 Sarnaselt vendade Grimmide…
Sport pole kunagi kirjanike meelisteemade hulka kuulunud, ikka on ainult üksikud entusiastid sellest kirjutada võtnud. Seda rõõmustavam on, kui korraga on põhjust kahest ja veel kunstiliselt arvestataval tasemel spordiraamatust kõnelda. Mika Keräneni „Väravajoonel“ ja Helen Eelranna „Suluseis“ pole seejuures lihtsalt spordiromaanid, vaid ka jalgpallilood. Juhtumisi on mõlema peategelaseks…
Ilusatel inimestel olla lihtne elu. Tühjagi! Vähemalt mitte neil, kellest on saanud kurja saatuse tahtel mõne eesti kirjaniku novelli või romaani tegelane. Polnud kerge ei Heinsaare Arminil1 ega Mudlumi Elviiral,2 ei ole ka Helga Nõu värske teose „Nartsiss, meesteõgija“ kangelannal, ilusal Anna-Amanda-Amelia-Adela-Alinda-Agnesel (kutsugem teda edaspidi Nartsissiks). Tegelase kaotus on…
Mehis Heinsaare proosakogumik „Unistuste tappev kasvamine“ sisaldab neljateist erineva pikkusega ja enamasti varem perioodikas ilmunud teksti ajavahemikust 2009–2015. Nende kujundiline ja ennekõike temaatiline ühtsus on seda silmas pidades mõnevõrra üllatuski, nagu oleks autor lood kohe suurema projekti osadena kavandanud. Oli, kuidas oli, jutukogu mõjub elamuslikumalt just nimelt tervikuna,…
Lähitulevik. Venemaa on Baltikumi vallutanud ja Eestis valitseb jälle tsaar. Tallinn ja Tartu on varemeis ning maa põliselanikest tühjaks küüditatud. Küllap tekitab mõte sellisest võimalikust asjade käigust nii mõneski lugejas hirmujudinaid. Kui neile seepeale öelda, et raamat, mida eespool kirjeldatud, nad pigem naerma kui nutma paneb, enamus tõenäoliselt…
2013. aasta kevadel korraldas Eesti lastekirjanduse keskus koostöös Eesti kujundusgraafikute liidu, Eesti instituudiga Ungaris ja Ungari instituudiga Eestis kahe riigi illustraatorite ühisnäituse „Ristipidi lood“, kus esitleti kunstnike sugulasrahvaste muinasjuttudest inspireeritud töid. Eesti illustraatorid kandsid pildikeelde üle ungari ja ungari kunstnikud eesti autorite lugusid. Projekti üks eesmärk oli julgustada…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Janika Läänemets on luuletaja, kirjandusteadlane ja -kriitik. Debüütluulekoguga „Vihma ja kurbuse maja“ oli Läänemets Betti Alveri auhinna kandidaat. Kevadel tunnustas Värske Rõhk teda ajakirja 82. ja 86. numbris ilmunud luuletuste eest aastapreemiaga. Suve hakul ilmus Läänemetsa teine raamat „Linnupetja“.Piia Ruber
Piret Põldver 9. septembril Tallinnas kirjandustänava festivalil.Kris Moor
Kärt Hellerma kogumiku „Koidula käsi“ niminovellis jälgib Debora Vaarandi 1946. aastal Lydia Koidula säilmete ümbermatmist Metsakalmistule. Pildil Koidula haud Kroonlinnas 1944. aasta suvel. Paremal istuvad Debora Vaarandi ja Johannes Semper, keskel seisab Jaan Jensen.Eesti Kirjandusmuuseum
Rootsi kirjanik Lena Andersson on kodumaal tuntud ka kui julge, isemeelne ja laia haardega kolumnist.Henric Lindsten
Raamatut kaunistavad Marge Nelgi rikkalikud ja meeleolukad illustratsioonid.
Kristjan Mändmaa