Joonistub välja huvitav jaotus: omamaine kirjandus on justkui midagi kõrgkultuuri pärusmaale kuuluvat ja selle lugemine ilmselt raske töö, samal ajal kui välismaised tekstid on jõukohased ka n-ö lihtsale lehelugejale.
Kriitikaauhinna žürii esimene ja raskeim ülesanne on kindlaks teha, kus ülepea ilmub kodumaise kirjanduse arvustusi. Erilisi üllatusi pakkumata on juhtival kohal etableerunud kultuuriväljaanded: Looming, Sirp ja Vikerkaar. Häid kirjandusarvustusi, aga harva, avaldab Müürileht. Arvestataval määral kirjanduskriitikat…
Naiskirjanikud ei ole tegutsenud vaakumis. Nende teoseid on loetud ja neile on reageeritud; nemad ise on kursis olnud ja kaasas käinud oma aja mõttesuundadega.
Loone Ots kirjutab romaanis „Armastus“ naisajalugu, toob nähtavale ühe unustatud naise. Seevastu eestlaste haamri ja alasi vahele jäämise motiivile ta variatsioone ei lisa.
„Tänavatüdruku“ kelmiromaaniliku jutustaja konti ei murra miski – ta saab hakkama nii üksinduse kui ka ühiskonna, nii ehitustööde kui ka filosoofiliste esseedega.
Teadusasutused vajavad suuremat iseseisvust eelarvega ümberkäimisel ja töö korraldamisel. Humanitaaria püsirahastust tuleb suurendada, unustamata sealjuures ka „mitterahvuslikku“ humanitaarteadust.
„Kirjandusministeeriumi“ naiste rubriik oli kummaliselt vormistatud, kuid selle kadumisest on ometi kahju.
Õiglaselt kommenteerida Eesti kirjandus- ja kultuurisaadete või koguni üheainsa saatesarja „soolist kliimat“ (kuidas on sugupooled esindatud nii tegijate kui ka materjali hulgas ning millises võtmes sooteemale lähenetakse) oleks suur töö ja nõuaks palju kuiva andmekogumist. Mõnikord pakuvad väikesed ilmekad rõhuasetused ennast aga lausa ise välja. Üks selliseid on ETV saate „Kirjandusministeerium“ nüüdseks kadunud rubriik „Kirjandusministeeriumi naised soovitavad“, mis…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Isegi kui võtta arvesse, et kriitikast kõnelemine käib puhangutena ja iga kord tuleb mõningad tõed uuesti üle korrata, on käesoleva puhangu jooksul kõik seegi juba ära tehtud. Aare Pilv on „kaasaloova kriitika“ hüpoteesiga proovinud laiendada kriitika teoreetilist mõistmist; Märt Väljataga on vaigistanud, et ei tasu arvustamise proosalise töö koha pealt väga lennukaks minna; Jaak Tomberg on teinud üldistavaid kokkuvõtteid neistsamadest…
24. kuni 31. juulini toimus Tallinna ülikooli juures värske ajaloodoktori Uku Lemberi juhtimisel suvekool „Hilissotsialism (1956–1985): unustatud aastad pärast stalinismi ja enne perestroika’t“. Hilissotsialismi (late socialism) all peetakse silmas Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikide ühiskonnakorra seisundit nimetatud ajavahemikul. Viimasel kümnel aastal on lääne akadeemilises ringkonnas hakatud küsima, kuidas ikkagi seda perioodi mõtestada ning kuidas jõuti stalinlikust terrorist liidu lagunemiseni. Suvekoolis arutati…
Alatskivil toimunud kriitikateemalise kirjanduse suvekooli esimese päeva õhtul peeti vestlusringi, kus osales toimetajaid mitmest Eesti kultuuriväljaandest: Merle Karro-Kalberg (Sirp, arhitektuur), Pille-Riin Larm (Sirp, kirjandus), Brita Melts (Keel ja Kirjandus, kirjandusteooria ja -kriitika), Tõnis Parksepp (Värske Rõhk, kriitika) ja Maia Tammjärv (Müürileht, kirjandus). Siinkirjutaja juhtimisel kõneldi sellest, missugune on praegune kriitikapilt toimetaja silme läbi.
Üldisel kirjanduslikul taustal sai kõrgendatud tähelepanu osaliseks arhitektuurikriitika…
Kas naiste potentsiaali realiseerimine saab tähendada vaid sünnitamist, kuna see on nende ainus erivõime?
Nüüd juba üle aasta tagasi ilmus provokatiivse publitsisti Mihkel Kunnuse teine kultuuri- ja ühiskonnateemaline kogumik „Roheline süü“. Selle 15 teksti varieeruvad mõõdukalt arvamusžanride vahel: essee, arvustus, kolumn jm. Tekstides on puudutatud mitmeid teemasid (kirjandus, film, moodne kunst, majandus, sõnavabadus, sooline võrdõiguslikkus, religioon jne), ent laias laastus võib need jaotada kaheks: kultuurikriitika ja sõnavõtud…
Sellekevadise Tallinna kirjandusfestivali „HeadRead“ raames tutvustas muu hulgas oma tegevust ja pidas istungeid Schwobi-nimeline projekt. Schwob on Hollandist koordineeritav algatus, mis viib kirjastajaid kokku Euroopa keeltest tõlkimist väärt raamatutega. Sealjuures ei otsita mitte uhiuusi bestsellereid, vaid „kõige paremaid tundmatuid raamatuid“, oma kultuuriruumis kuulsaid ja keskseid teoseid aastatest 1880–1980, mida aga ei ole laialdaselt…
Näljaromaan ja teisi suurkirjaniku lugemisvõimalusi
Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast”. Moodsa eesti kirjanduse seminar 2. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus ja Jaan Undusk. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2012. 350 lk.
Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse välja antud artiklikogumik põhineb 2006. aastal peetud tekstiseminaril. Kui vaatluse alla võetakse nii kitsas teema nagu…
Maimu Berg, Moemaja. Toimetanud Eda Allikmaa, kujundanud Margit Randmäe. Petrone Print, 2012. 198 lk.
Juba mõnda aega kaldutakse ajaloo uurimisel n-ö pehmemale poolele ning vaadeldakse näiteks poliitika- ja sõjaajaloo asemel ka argielu. See soosib muu hulgas sissevaateid rõivastumisse ja enese ehtimisse, kas laiemal skaalal (nt „Kui kergetööstus oli suur tööstus”, Arkadi Kello ja…
Naiste väikest osakaalu esinduskogudes ei põhjusta sugugi eeskätt valijate eelistused, nagu väidab populaarne argument, vaid hoopis erakonna tasemel tehtud otsused.
Teel tasakaalustatud ühiskonda. Naised ja mehed Eestis II . Sotsiaalministeerium 2010.
Paistab, nagu ei saaks viimasel ajal kurta soolise võrdõiguslikkuse temaatika alakajastatuse üle Eesti meedias. Räägitakse nii palgalõhest kui prostitutsioonist, nii poliitilisest esindatusest kui…
Laias laastus on Armin Kõomäe jutuaine endine: needsamad sipelginimesed ja nende sattumine kummalistesse, (tragi)koomilistesse olukordadesse.„Pagejad” on Armin Kõomäe esimene romaan pärast kaht novellikogu. Paratamatult kruvib selline n-ö auväärsemale žanrile üleminek ootused mõnevõrra üles. Nüüd peaks nagu olema selge, et seni pisut kätt harjutanud uustulnuk on otsustanud „tõsiselt” kirjandusega tegelema hakata. Juba on kaks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kirjanik, õpetaja ja tõlkija Frieda Drewerk (1898–1978). Pseudonüümi Reed Morn all esitas Drewerk 1927. aasta romaanivõistlusele käsikirja „Andekas parasiit“, mille eest pälvis II koha ning mis ilmudes kujunes menukaks ka lugejate seas. Järgnesid romaan „Kastreerit elu“ (1929), lühimonograafia „Jeanne d’Arc“ (1935), hulk novelle ning romaan „Tee ja tõde“ (1955). Postuumselt ilmus läbi ajakirja Mana mitme numbri romaani mõõtu „Nimed ruumis ja ajas“, käsikirja on jäänud „Märgit hing“ jm. „Reed Morn, eesti kirjanduse tähelepanuväärt üksiklane või unustatud vaimne teejuht – need võiksid ehk olla märksõnad, millega Frieda Drewerk oleks vastu tahtmist nõustunud,“ on leidnud Rutt Hinrikus.Eesti Kirjandusmuuseum
Frans van Nes ja Jesse Niemeijer ülemaailmsel eesti kirjanduse tõlkijate kokkutulekul Käsmus.2 × Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Meem, millega tervitas Eesti Üliõpilaskondade Liit mullu valitsuse otsust loobuda teaduse rahastuse tõstmisest 1%ni SKTst.Facebook
Mullu hakkas jooksma Elena Ferrante Napoli-teemaliste romaanide alusel valminud teleseriaal „Minu geniaalne sõbranna“ („My Brilliant Friend“). Elenat ja Lilat lapsena mängivad Elisa Del Genio ja Ludovica Nasti.Kaader seriaalist
Ametlikust põlustamisest hoolimata oli NLis hipi olla märksa lihtsam kui 1990ndatel.Internet
