Joosep Susi
-
Ene Mihkelsoni luule on lõppematus labürintlikus liikumises, ikka ja jälle kerkib esile ängistav aegruum ning mõistmise ja mõistetamatuse ainitine edasilükkamine. Mihkelson 1990. aastatel Tartus.Meelis Lokk / PM / Scanpix BalticsSuitsu nurk XXIII – Ene Mihkelsoni „Kui olin saanud neljaseks“
1 Kui olin saanud neljaseks Nii väga kiitis
2 uut ja võimast riiki mu väljarännupaik
3 et käima peale jäin ma puhtast aatest
4 Nelikümmend aastat möödus linnutiivul
5 Veel mõned tormilised lisaks kuni lõpuks
6 sünnitasin isa Ema seitse aastat hilines
7 kuid mu lapsed olid siiski ühevanused ja kenad
8 Isa silmist paistis vana mehe kurbus Teist korda
9 läks ta nõnda kaduma Ema koduaeda vikatiga
10 niitis ja ütles et on lapsest saati võitleja
1.
Minu esimene…10 minutit -
Suitsu nurk XXII – Heiti Talviku „Legendaarne“
1 Üle heliseva luiteliiva
2 keerleb kajakate legendaarne lend.
3 Üle virvendava, valge liiva
4 matkan ma, käekõrval väike vend.
5 Vahupärleid ritta lükib meri,
6 hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir.
7 Lainte rütmi kajastab mu veri,
8 igas libles tuikav päiksekiir.
9 Tunnid helepalgsed pikka kaovad,
10 pikka läände lookleb raugust õhkuv rand.
11 Vennakesel silmad kinni vaovad,
12 käies väsinuks jääb väike kand.
13 Aga kõrgelt nägematu käsi
14 hoiab hellana meid kangastuval teel.
15 Astu, vennakene, ära väsi,
16 rõõmsad ended ootavad…8 minutit -
Suitsu nurk XXI – Hando Runneli „Küünlapäeval“
1 Taeva tulipunasel alasil
2 päike vasardab metsalatvu,
3 valged hanged on verise kumaga
4 ennast üleni kinni katnud.
5 Öösel põhjavalguse põlevat
6 vahin maailmatelki,
7 imen pärani silmisse
8 haiget müstilist helki,
9 kuni tähesütele sadeneb
10 viimaks pilvede koredat tuhka,
11 külmast vabisev maailm ometi
12 vastu hommikut veidigi puhkab.
Pole midagi öelda, looduslüürika elab meil küll häid…7 minutit -
Emakeelepäeval, 14. märtsil selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid: Piret Rauale tõi tunnustuse novellikogu „Nimepanija“, Jürgen Roostele luuleraamat „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“.Piia RuberSuitsu nurk XX – Jürgen Rooste „Veel üks raibe“
Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog. Kui luuletuse pealkiri kätkeb sõna „raibe“, pole tarvis pikalt pead murda – juba ongi kohal Baudelaire’i „Raibe“: lõõskav suvepäev, inetuse esteetika,…7 minutit -
Jaak Põldmäe kaitses 1971. aastal Tartu ülikoolis väitekirjaga „Eesti värsisüsteemid ja silbilis-rõhulise süsteemi arengujooni XX sajandil“ filoloogiakandidaadi kraadi. Fotol Jaak Põldmäe koos isa Rudolfi, ema Aino ja abikaasa Astaga.Eesti KirjandusmuuseumKuidas tähendab nüüdisvärss?
Vestlusringis Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle.
7 minutit -
Tõnu Õnnepalu koduaias.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumSuitsu nurk XVII – Tõnu Õnnepalu „Peaaegu samasugune päev“
10. AUGUST, PÜHAPÄEV.
1 Peaaegu samasugune päev:
2 mustad pilved ringi uitamas
3 nagu tohutud kaarnad.
4 Jõuetu tülpimus ja hirm
5 nii elu kui paraku surma ees.
6 Rahvusvaheline olukord…
7 Loen, vahepeal tukkudes,
8 raamatut 1939. aasta
9 augusti viimastest päevadest.
Mis leiab aset eesti nüüdisluules? Siin leiavad aset kõige kaalukamad toimingud. Siin tõustakse hommikuti üles ja…9 minutit -
Emakeelepäeval, 14. märtsil jagati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu. Parima 2021. aastal ilmunud luuleteose autorina pärjati Hasso Krull.Kris MoorSuitsu nurk XIV – Hasso Krulli „millal emme koju tuleb“
Aastaauhinna pälvinud kogus „Ava“ on Hasso Krullil luuletus, kus lausuja-tegelane kõnnib närviliselt läbi toa ja märkab arvutiekraanil teadet Jaan Kaplinski surmast. Ta on nimelt alati mõelnud, et „postkaplinskilik aeg on üks teine aeg“. Sellest tõukub luuletuse üks põhiküsimusi: kuidas see teistsuguste puude ja põõsastega, teistsuguste sääskede ja pilvedega teistsugune…8 minutit -
19. jaanuaril möödus Paul-Eerik Rummo sünnist 80 aastat. Rummo kolmas luulekogu „Lumevalgus… lumepimedus“ ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus, kaksikkogu teise poole „Lumesõda“ autor on Enn Vetemaa.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumSuitsu nurk XIII – Paul-Eerik Rummo „Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast”
1 Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast,
2 ala ja tasa maast, kus lumed ja elavad-hõbedad langevad.
3 Püsipakases sabad kassmajadel püsti ja nõiasõlm
4 igapäevase käimisega tõmmatud igale õuele peale.
5 Nüüd jälle alatasa mõnedestki silmadest (kuis nad nii pilkuvalt unuvad-meenuvad!),
6 ala ja tasa silmadest, mis sulguvad . . . lähevad…9 minutit -
Sveta Grigorjeva 19. novembril 2021 kirjanike liidu noortesektsiooni avamisel. Sveta Grigorjeva luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) valiti ajakirja Vikerkaar „Vikergallupis“ viimase kümne aasta parimaks debüütteoseks. Raamatust on ilmunud kordustrükk.Madis Reemann / Kirjanike Liidu noored / FacebookSuitsu nurk XI – Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“
1 kui ma oleks
2 sõna
3
4 siis oleksin kohalikus
5 tähestikus
6 tundmatu täht
7
8 talle järgnevate tärnikestega
9
10 varjates poliitiliselt korrektselt
11 oma sisemist
12 roppust
13
14 ja nii ma laveerikski
15 poliitiliselt korrektsete ja
16 eriti roppude vahel
17
18 kummalegi jala peale astumata
19
20 mõlemaid ilmselgelt provotseerides
21 oma kättesaamatusega
22
23 kui suure õnnetuse korral
24 ütleks ühtedele
25
26 kurat küll
27 teistele et
28
29…7 minutit -
Suitsu nurk VII – Jüri Üdi „Krauklis“
1 Scout-master puhus pasunat ja rivi tekkis poistel
2 kes pikem rivi alguses kes lühike see lõpus
3 ja päikest oli mereni mis säras päiksepaistel
4 suur lippki aeti vardasse ja meeleolu lõbus
5
6 paar trummi pandi põrama mis tühjad olid seest
7 sest pasunasse ülearu palju jooksis vett
8 õhk virvendas ja meelekohti tuikas…9 minutit -
Balti jaamas võib viis minutit kätkeda tervet igavikku.Tibukonn / Wikimedia CommonsSuitsu nurk VI — Jan Kausi „Balti jaam“
(1) Kohe hakkab rong sõitma. (2) Kohe veab ta ennast üle harvade Tallinna viaduktide, kohe hakkab mööda libisema Tehnika tänava kastanirivi, mille lehestik iga aastaga linnaõhu käes üha varem ära väsib. (3) Kohe tulevad linnaäärsed tootmishooned, roostega kaetud tsehhid, asfaldiplatsid, õhtumaised võpsikud, kus kasvab prügi ja mehed ehitavad suuga suuremaid linnu kui…7 minutit -
Suitsu nurk V – Berit Petolai „Tõnkadi-lõnk“
Neljakümne kolmanda Juhan Liivi luuleauhinna pälvinud „Tõnkadi-lõnk“ näitab lugejale, kuivõrd palju sõltub ühest puukärust. Missugune käru täpsemalt välja näeb, sellest otseselt aimu ei saa, aga võime silme ette manada sulni pildi näiteks punakat tooni (pisut roostetanud) kärust, mis on kaetud vihmaveeglasuuriga ja mille kõrval askeldavad siutsuvad tibud.
Berit Petolai luuletuse…7 minutit -
Tõnis Vilu pälvis luulekoguga „Tundekasvatus“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. „Tundekasvatuse“ puhul on tegemist omamoodi nüüdisluulet tutvustava poeetika-aabitsaga, kus sujuvalt on kasutatud sadu võtteid. Teose põhiliseks teemaks on sisemine kriis, meie aja suurim pandeemia: depressioon.Gabriela UrmSuitsu nurk III – Tõnis Vilu „Kaks eri lauset“
Tõnis Vilu luuletuste eritlemine isoleeritult, eraldiseisvate üksustena on alati pisut tinglik: sageli joonistuvad ühe teksti tähendustasandid välja alles üksikluuletuste omavaheliste külgnevussuhete ja/või raamatut läbivate makronarratiivide kaudu. Aastaauhinna pälvinud luulekogu „Tundekasvatus“ pole ses osas sugugi erandlik. Pigem vastupidi: luulekogu on sedavõrd tihkelt ja nüansitundlikult läbi komponeeritud, et moodustub tähendustiine tervik.…8 minutit -
Saksa luule möödunud sajandi vahest üks kõige olulisem poeet, Rumeenias juudi peres sündinud Paul Celan (1920–1970).Wikimedia CommonsSuitsu nurk II – Paul Celani „Todtnauberg“
Juba kolme võrdlemisi ahta valimikuga võib välisluulesarja „Hingesalv“ paigutada meie luulelukku mõõdukalt rasvaste tähtedega. Sarja juhatas sisse saksa-rootsi-juudi nobelisti Nelly Sachsi „Tähestiku laip tõuseb hauast“ (tlk Rein Raud), järgnesid kvaasibiitniku Lawrence Ferlinghetti „Meele lunapark“ (tlk Peeter Sauter) ja saksa luule möödunud sajandi vahest ühe kõige olulisema poeedi, Rumeeniast pärit Paul Celani…8 minutit -
Juhan Liivi luuleauhinna laureaat kuulutati mullu välja veebis, kus leidsid aset paljud teisedki üritused. Triin Paja esitab oma luuletust „Öö on tume nagu õdede juuksed“. Luuletus on ilmunud ajakirjas Värske Rõhk (2019, nr 61).YoutubeSuitsu nurk – Triin Paja „Öö on tume nagu õdede juuksed“
Sirbi kirjanduskülgede värskes rubriigis „Suitsu nurk“ võtan iga kuu vaatluse alla ühe luuletuse. Need lugemised tõukuvad uuskriitika vaimust: ka luuletekstil kui mõistatusel ja saladusel, kui kõige intiimsemal ja intensiivsemal keelega suhestumise viisil on siiski oma tekstipinnal avalduv tõde, mille sügavama mõistmiseni jõudmiseks tuleks teksti näha võimalikult lähedalt, seda üle…5 minutit -
Jüri Arrak. Aabrahami ohver. Õli, lõuend, 1999.Erakogu IlmamaaAabrahami ohver
Jüri Arrak on seostanud Vana ja Uue Testamendi, tema teose keskmes ei ole konkreetne stseen, vaid absoluutse kuuletumise, usu tarvilikkus.
9 minutit -
Raamatud!
Alexander Genise artikleid ja esseid läbib pretensioon polemiseerida kogu sotsiaalkultuurilise vallaga.
10 minutit -
Hasso Krull kõnelemas Liinakuru kevadkoolis.Annika MarksonLugu mehest, kes ei mahu ära
… üks lugu algas sealt, kus teine lõppes, aga
teine lugu
algas esimese keskelt, lood hargnesid, põimusid
ja ristusid
nagu kassikangas.
(„Kui kivid olid veel pehmed“, lk 44)
1.
Vahel juhtub, et raamat ei taha kohe kuidagi ära mahtuda. Riiulile, koju, kirjutuslaua peale. Iseäranis siis, kui tegu on kingitusega mõnelt armsalt inimeselt, mõnelt hingesugulaselt või põhineb…7 minutit
