Urmas Lüüs: „Enesekindel inimene on surnud inimene, sest kindel saab olla vaid muutumatutes ja paigal seisvates asjades – ainult surnud asjad seisavad paigal.“
Üldluulepeo laval oli hulk kõige paremaid luuletajaid, kanti ette eesti kirjanduse ägedaimaid tekste, ja ikkagi mõjus see, nagu peetaks luulele matuseid.
Me kohtume 1990ndate lõpul.
Kalju Kruusa juures. Mingil
poeetide olengul. Ta on üsna
kohe muga natuke kuri ja
kiuslik. Lõõpiv. Mina
olen
tollal
veel
jovi-
aalne
ülevoo-
lav loll ja ausalt
ega asjad nüüdki pole paranend.
Noh, mõned aastad hiljem
ajab ta mu sõbra Ivar Silla sarnasel
olengul Elo Viidingu juures nutma
ma isegi ei mäleta täpselt millega,
aga Ivar vist jälle räägib
oma lõputut
homo-
juttu
ja tema ei
saand
tera-
vat
keelt
hammaste
taga hoida eksole. See poleks tema.
Ivar jookseb toona nuttes öhe
ja saab Russalka juures purjuspäi
vene poistelt peksa, sest proovib
neile külge…
Kindlasti teate, et inimkonna mõned helgemad pääd – ja sekka ka nood, kes tollest olemisest tuhkagi ei jaga – uurivad täiesti tõsiselt probleemi, et me võime elada Maatriksis, et meie elu on pettepilt, virtuaalreaalsus, simulaakrum ning me ise oleme mingi masinavärgi patareid.
Häda on selles, et ükskõik, kuidas me asjale ei läheneks, neil tüüpidel, kes nii väidavad, on õigus – aga ainult osaliselt. Küsimus on metafoorivalikus. Kohe seletan.
Pettepildimaailm on meile…
Vladislav Koržets: „Mentaalselt elame ikka veel keskajas. Üha keskajamaks ta kohati läheb, eriti inimestel, kellel puudub vahetu kontakt loodusega, ürgtegelikkusega, primaarse olemasoluga.“
Aare Toikka on tõstnud taskuteatriformaadi suurele lavale ja andnud talle teistsuguse, teatraalse ruumi hingamise.
Nukuteatri „Mees, kes ei teinud mitte midagi“, Mehis Heinsaare teoste ainetel, autor ja lavastaja Aare Toikka, laulude ja monoloogide autor Lauri Saatpalu, muusikaline kujundaja Paul Daniel, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Triin Hook, koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Märt Müürisepp, Lauli Otsar, Mihkel Vendel, Taavi Tõnisson, Laura Nõlvak, Anti Kobin, Liivika Hanstin. Kaasa teeb bänd koosseisus Tanel…
Eesti kultuur on nagu Saaremaa lennuk. Kui keegi paksem end raputab või külge keerab, siis loksubki.
Mis võimu on eesti kirjanduses? Millist reaalselt, käegakatsutavat hüve või inimeste üle valitsemise naudingut saab siin püüelda? Ma tõesti ei tea, see kõik on nii lapsik, nii väike ja veider. Kuidas ikka valitseda kodutut või kunstnikku, inimest ta unistustes või lapselikes rõõmudes? Mida saaks ka suurim salasekt meiega üldse kunagi teha? See…
Kunst pole enam kunst, vaid väljaheitekaskaad, teater pole teater, vaid kari väärakaid poolpaljalt laval aelemas, tantsulavastustes muidugi ei tantsita, vaid mölisetakse ja mökerdatakse, muusika on müra, kirjandus on ropp ja luuletustes puuduvad riimid – need on nadid, ent enterdatud arvamuslood. Kas modernistlik projekt hakkab oma loogilise lõpuni jõudma? Või kas üldse on kunagi…
Noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk tähistab septembris 10. sünnipäeva.
Olen palju mõelnud selle üle, kuidas mingit muutust kirjeldada. Nii kerglaselt, ülekäe, on öeldud, et ega pääle 1988. kuni 1991. aastani tegutsenud Hirohalli rühmitust mingit revolutsiooni pole olnud. Aga kas Hirohall oli revolutsioon? „Ohverdet konn“ oli kunagi ilmund … Jaan Oks oli olnud. 1960ndate vabavärsitulemine – seegi põlvkond avas küll uksi ja lammutas lahti vanu hingi-krampe-liigendeid, aga neid praegu üle…
Köleri auhinna üritus on saanud sündmuseks ja veab nõnda esile tugevamaid ja ka veidi nõrgemaid tegijaid.
Köleri auhindade nominentide näitus EKKMis kuni 14. VI. Kunstnikud Kristiina Hansen, Edith Karlson, Tanel Rander, Anu Vahtra ja Ivar Veermäe. Peaauhind ja publiku auhind kuulutatakse välja 29. V.
Eesti kunsti mõeldav matemaatikaülesanne, mis seisab ka Köler Prize’i ees, ongi säärane: „Vanamehel on kartul, siga ja kägu. Paati mahub korraga ainult üks.…
Nukuteatri „Canterville’i lossi vaimu” ainus viga on ehk väike eksimus omaenda reeglite vastu: pinge on juba keritud, trall on peetud, lõpp peaks selle uhke sõlmega siduma.
Ülemöödunud nädalal liuglesime Ivar Silla, Tarmo Tedre ja Maimu Bergiga Harju- ja Raplamaa raamatukogudes (Tabasalu-Keila-Rapla-Kohila). Üle Eesti oli tuuril kokku ligi veerandsada kirjanikku ja seda juba 11 aastat järjest.
Tuuril on uus pealkiri „Sõnaränd”, siuksem poeetilisem, jah, just nimelt liuglevam. Mulle meeldib mõelda lihtsalt „tuur”, aga las ta olla. Lihtsalt, liiast…
Valts Ernštreits, Nagu lumehelbed talvel … Koostanud, tõlkinud ning saatesõna kirjutanud Livia Viitol, toimetanud Lembit Vaba. Kujundanud Anna Lauk. Libri Livoniae, 2013. 80 lk.
Liivi luulest on Karl Pajusalu (Ķempi Kārli) raamatute varal hiljuti siinsamas Sirbis mõjusalt kirjutanud Mati Hint.* Praegu ongi tänu Pajusalule ja Ernštreitsile meil üle aegade üldse võimalik…
„Laul, mis jääb”. Autorid Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman, Piret Saul-Gorodilov. Lavastaja Merle Karusoo, assistendid Indrek Sammul ja Maia Soorm, kunstnikud Maret Tamme ja Illimar Vihmar, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikajuht Malle Maltis, koreograafid Laine Mägi ja Liis-Katrin Avandi, dramaturg Mihkel Seeder, osades Märt Avandi, Laine Mägi, Pääru Oja, Robert…
– Mu sõbratar, kerjus, metsik laps! Ei lähe sulle korda need õnnetud naised nende riukad ega minu kimbatus. Seo meid ühte oma erakordse häälega; su hääl – ainus leevendus ülimas ängistuses.
Arthur Rimbaud (luulekogust „Illuminatsioonid”, tõlkinud Lauri Leesi)
See on muidugi sihuke metonüümiline häda me väiksusega, et me eestlasena esindame alati tervikut, et üksik eestlane maailmamerede prügikala seas on ikka esmalt eestlane, rohkem selle paine all ehk kui mõne suure rahva laps. Neil on ju inimesi raisata, kahurilihaks ja haridus- ning sotsiaaleksperimentideks jms, erinevalt meist, eks.Tuleb muidugi täpsustada,…
Mustlaspunkansambel Gogol Bordello (USA) 26. V Tallinnas Rock Cafés.
Maikuu viimasel esmaspäeval mängis Tallinnas Rock Cafés mustlasfolkpunk-bänd Gogol Bordello, mängis publiku pea sokkidest välja ja õhu äikse-eelseks.Tänu oma elu armastusele sattusin Gogol Bordello kontserdile. Ma teadsin alati, et nad on ägedad, aga sellist energiat … kohtasin viimati vist Red Hot Chilli…
Kadri Paas, Katariina Krjutškova, Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss. Toimetanud Kaja Klaas ja Martin Malsup. 352 lk.
Isegi skeptilisim-kriitilisim lugeja, mõni andrusansiplik patrioot-vahikoer peaks siiski tegema tolle peatuse eneses, et mõista: kus sedavõrd palju suitsu, sääl tuld.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.