Jean Auquier: „Tuleb endasse uskuda, aga mitte arvata, et mina olen parim.”
Tallinna väisas Belgia koomiksikeskuse direktor Jean Auquier. Eesti koomiksikultuur pole just suur ega pikaajaline, kuigi naljapildiribasid on siin ilmunud juba sajandi eestki. Praegu on rahvusraamatukogus avatud koomiksiajakirja Spirou’ juubelinäitus.
Merle Karusoo pole kunagi ühtki lavastust ega sõnavõttu niisama moe pärast õhku poetanud.
Eesti Draamateatri „Kollaborandid”, autor John Hodge, tõlkija Triin Sinissaar, lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Margus Vaigur, helilooja Urmas Lattikas ja koreograaf Teet Kask. Mängivad Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjuško, Roland Laos, Robert Annus, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Sulev Teppart ja Johannes Tammsalu. Esietendus 20. IX 2013 Eesti Draamateatri…
Eesti Kirjanike Liidul (EKL) on vahest läbi aegade noorim juhatus. Selle liikmete Peeter Helme, Jan Kausi ja Tiit Aleksejevi eestvedamisel on taastatud mõneks aastaks soiku jäänud romaanivõitlus – ning seda täielikult Eesti oma erakapitali toel.
Aleksandrs Čaks, Igavene Riia. Koostanud ja läti keelest tõlkinud Livia Viitol, konsultant Guntars Godiņš. Kaane kujundanud Miguel Villoslada illustratsiooniga Anna Lauk. Libri Livoniae, 2012. 112 lk.
Soomlane Paunu puudutab tunnustatud kunsti eelseid tumedaid varje.
Tarmo Paunu näitus „Jumal on naine” Tallinna Kunstihoones kuni 2. II, kuraator Maija Koskinen.
Täitsa kindel, et on olemas uus vihane eesti naisluule, selline, millist varem polnud. Muidugi, ma viitan siin labaselt ainult sotsiaal-bioloogilisele põimikule, seigale, et nonde raamatute autorid on naissoost ja mängivad oma raamatutes ka tänase Eesti naise sotsiaalse rolliga, teevad sellest tegelaskujust relva … aga ainult selles mõttes, nagu skalpellgi võib olla relv.
Pentti Saarikoski. Luuletused. Tõlkinud Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Kalju Kruusa, Asko Künnap, Jürgen Rooste, Joel Sang, Elo Viiding. Tööjuht Elo Viiding. Toimetanud Hasso Krull ja Kalju Kruusa, kujundanud Asko Künnap, küljendanud Ulvi Lahesalu. Tuum 2012, 558 lk.
Pentti Saarikoski on muidugi erandinimene, üks ime kogunisti, selles pole suurt küsimustki. Aga selles erandlikkuses on mingeid jooni, mis panevad mõtlema tänase Eesti elu ja luuletaja staatuse ja saatuse pääle üldisemalt.
1960ndate hakul sai Saarikoskist…
Hendrik Lindepuu, too veidrikust bussijuht, on meid võtnud kaasa imelisele retkele, ta on vahendanud hää tüki Poolat, mis muidu meie käeulatusest väljas oleks, me mööduks tast nagu teeäärsest koerakesest suures liinibussis, mil väikeste külakökatsite vahel peatumiseks mahti pole.
Tõsi, Lindepuul on vaid minibuss, säärane väike ja ägisev, mahutab küll hää portsu kenasid inimesi, aga mitte rohkem. Ja ega neid kaasatahtjaid eriti palju olegi. Suur jagu tõlkeluulest jääb lugejahulkadest puutumata … aga…
Kaur Riismaaga kõneleb Jürgen Rooste (Maaleht).
Tere, Kaur.
Tere, Jürgen.
Kui vaatad oma esimest raamatut, tunned sa ka mingit kirjanikuvastutust? Milline on vastutuse ja mängu tasakaal elus, kirjanduses?
Ehk, kui sealt tagantotsast pihta hakata, ei tea ma ühtegi mingil kombel loovat inimest, kes polekski mängur. See on loomulik, loojale iseloomulik.
Niikaua, kui ma ennast tean, aiman, olen ma pidevalt mänginud, küll selle ja teisega. Minu esimene mäng elus, mida ma mäletan, oli Lenini kuju mahavõtmine…
Tuul oli vastu. Aga mis sellest, tuul on alati vastu, lohutas end vana mees ja rühkis edasi pealinna südaväljaku poole, südames rahutu pakitsus, jahedad vood meeldivalt paitamas tuikavaid meelekohti, iilid sakutamas habet, kiskumas mantlit kui purje. Lambi- ja elektripostide vahel, traatides, puuladvus huugas ja pahises, autode kummid rullisid rudinal asfalti nagu mingit kummalist niisket tumetainast.
Ta oli ärganud nõnda, nagu ta oli: heledad viigipüksid, sääred veidi poriplekised, pintsak, valge triiksärk, mille…
Vanas muinasjuturaamatus „Unesnõiduja” juhtus tihti nii, et polnud kindlalt aru saada, et keegi on koll või kolliga asendatud, alles kolli aplus ja ahnus ning inimestes tekkinud kahtluseidu võisid ta paljastada. Tšuktšide maailmataju oli müstiline, eks nad võisidki vahest võtta kaika ja kolliks peetu lihtsalt maha lüüa. Tänases on sama tunne: vaatad ilma enese ümber, vaatad Eesti Vabariiki, ja kahtlane tunne tuleb pääle, et noid kolle, kes inimnahka pugenud, jagub igale…
Intervjuu Uue Maailma seltsi ühe eestvedaja Madle Lippusega
Seltsimaja on nüüd kinni? Nii kinni, kui kinni saab olla? Lõplikult?
Jah. Üle antud, ära antud, võtmetest lahti. Ja kõik on hästi.
Ja mingeid kohtulikke vaidlusi ja tülisid praegu õhus ei ole?
Ei ole, sest me nägime pikalt vaeva, et seda seltsimaja nii kinni panna, et saaks ta puhtalt üle anda. Tulime omanike igasugustele nõudmistele vastu ja üritasime tõesti nii probleemivabalt kui võimalik need uksed oma…
Mängufilm „Doktor Parnassuse Imaginaarium” („The Imaginarium of Doctor Parnassus”, Suurbritannia-Kanada-Prantsusmaa 2009, 122 min), režissöör Terry Gilliam, stsenaristid Terry Gilliam ja Charles McKeown. Osades Heath Ledger, Johnny Depp, Jude Law, Colin Farrell, Christopher Plummer, Verne Troyer, Lily Cole, Tom Waits jt. Linastub Tallinna ja Tartu Cinamonis ning CC Plazas.
1.
Kas me pole mitte väsinud lõputuist muinasjuttudest „täiskasvanuile”? Kas mitte meediakuvand igavesti infantiilsest täiskasvanust, igiseksikast ja alati kelmikast kõurikust meis, ei tõmba…
Võib öelda, et tänase eesti luule pildis on autoreid, kes räägiksid jõuliselt erootilistel teemadel, ikka näpuotsaga, ja Lapin on kindlasti neist üks põnevam.
Leonhard Lapin, Albert Trapeež, Isiklik. Üleüldine. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 80 lk. Andres Langemets, Vooder. Verb, 2008. 55 lk.
Tähelepanekuid viimase aja kirjandussündmustest meil ja mujal
Kirjandust, eriti just n-ö elavat, ette loetud kirjandust kohtab suvel kummalistes kohtades. Turg dikteerib oma ja raamatuid eriti ei ilmu, salongiõhtuid ja esitlusi on näpuotsaga, aga see-eest haagib kirjandus end mingite sündmuste sappa. Näiteks toimus paar päeva enne mõttetult palju poleemikat tekitanud homode paraadi ööklubis Angel luuleõhtu. Taoline veidi ootamatu ekstsess, mis ühenduses sama sündmusega leiab aset juba teist aastat (seda korraldajate kiituseks). Ühtpidi…
Eesti jaoks algas ja lõppes suurejooneline ?Live 8? kontsert-projekt, mille eesmärk oli mõjutada ?otimaal Gleneagles?is aset leidnud G8 tippkohtumist tegelema tõsiselt vaesuse ja mahajäänud regioonide (eriti just Aafrika, kus surrakse sageli elementaarsete ravimite puudumise tõttu) probleemidega, Eesti Ekspressi uudisnupuga, mis esmalt võttis pikalt solvata kontserdi korraldajat Bob Geldofi. Võib ju tõsi olla, et Geldofil ja ta bändil Boomtown Rats ei ole palju suuri hitte, küll on neil aga väga…
Nukuteatri suvelavastus on üks korralik meelelahutus.
ENO RAUD, ?Jälle need naksitrallid?, dramatiseeringu autor ja lavastaja Reeda Toots. Kunstnikud Sirly Oder, Marion Undusk, helilooja Tõnu Raadik, nukukunstnik Rosita Raud, liikumisjuht Eike Ülevain, laulusõnad Ilmar Trull. Mängivad Anti Kobin, Tarmo Männard või Taavi Tõnisson, Leino Rei või Andres Roosileht, Liivika Hanstin või Tiina Tõnis, Ingrid Isotamm või Lee Trei, Karin Lätsim või Laura Nõlvak, Riho Rosberg, Are Uder ja Eesti Riikliku Nukuteatri…
Ilvi Liive, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse (EKTK) direktriss, millised olid selle uue eesti kirjandust tutvustava antoloogia koostamisprintsiibid?
Printsiibiks oli see, et valik saaks võimalikult esinduslik ja et esindatud oleksid kõik kaasaegsed autorid, kelle looming võiks välismaal huvi tekitada. Aga kuna see valik sai tehtud kaks aastat tagasi ? raamatu valmimisprotseduur oli pikk, tutvustavad tekstid telliti, tõlgiti, valiti ja tõlgiti tekstinäiteid ?, siis praeguse seisuga, kui ma nüüd seda raamatut koostaksin, näeks see…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
