Teisipäeval, 28. juulil toimus Kaarli kirikus ühe väljapaistvama graafiku Vive Tolli (1928–2020) leinatalitus. Vive Tolli oli lahkunud juba 8. aprillil, kuid eriolukorra tõttu lükati ärasaatmine kunstniku sünniaastapäevale.
Vive Tolli kunstil on eriline tähendus mitte ainult eesti kunsti- ja kultuuripildis, vaid tema loomingu põhjal on meie kunsti kõrgelt hinnatud ka väljaspool Eestit. Sellest hoolimata ei ole osa tema loodud raamatuillustratsioonidest, mis on välismaal välja antud, meile kuigivõrd tuttavad. Vive Tolli loomingust seni…
1978. aasta La Louvière’i eesti näituse kataloog ilmestab ajajärku, millest ei taheta palju teada, sest see meenutab eesti kunsti sunniviisilist juhtimist õigetele radadele.
Näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ Kumus 19. V – 9. VIII. Kuraator Elnara Taidre, kunstnikud Vello Vinn, Kiwa, Mihkel Kleis, Krista Mölder, Brit Pavelson, Lilli-Krõõt Repnau ja Kristina Õllek. Kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja, graafiline kujundaja Külli Kaats ja illustratsioonide seina kujundaja Brit Pavelson.
Vabadus on otsimine
Vabadus…
Hiljaaegu 90aastaseks saanud grand old lady Vive Tolli üdini läbi uuritud loomingus on siiani märkamata jäänud seiku.
Vive Tollist on kirjutatud mitu monograafilist teost ning tema loomingut on käsitletud sadades artiklites. Enamikus neist on kas täiesti mööda mindud või ebatäpselt kajastatud näitust, mille tulemusena kunstniku rahvusvaheline retseptsioon sai varasemast erineva käände. Kahjuks on praeguseni jäänud ebatäpseks selle näituse pealkirja noteerimine meie kunstikirjanduses ning isegi toimumise aeg. 2004.…
Kumu järjekordse suurnäituse esitusviisi on hõlbus kritiseerida, kuid paremat on raske välja pakkuda: materjal on mitmepalgeline ja mõttesuunda näitavate pealkirjadega alajaotused on ainumõeldav juhis.
On aeg korraldada Hoidre retrospektiivnäitus, et avada kogu tema panus meie kunstikultuuri.
Alo Hoidre 100. sünniaastapäeva näitus „Mees, kes koosnes stiilist“ Eesti rahvusraamatukogu peanäitusesaalis kuni 5. III.
Alo Hoidre (26. I 1916 – 2. X 1993) oli silmapaistev kunstnik, eriline kunstipedagoog ning meeldejääv kolleeg. Temast kui mitmekülgsest ja imponeerivast isiksusest on meie kunsti kollektiivses kultuurimälus säilinud paljugi iseloomustavat. Rahvusraamatukogu näituse pealkiri „Mees, kes koosnes stiilist“ on Olev Subbi määratlus vanema kolleegi kohta. Subbi, nagu…
Eesti ja Ungari kultuurisidemete üks verstapost on 1939. aasta eesti kunsti näitus Budapestis.
Ühel 1980. aasta septembrikuu päeval sisenesime Illimar Pauliga Budapesti kunstimuuseumi. Kui jõudsime avasaali lävele, ütlesin ühe taamal nähtava skulptuuri poole viidates, et kui me poleks Ungari pealinnas, siis peaksin seda teost 1930. aastail Eestis looduks. Veidi aja pärast selgus ootamatu tõsiasi, et tegemist on tõesti Martin Saksa 1938. aastal valminud teosega „Ootaja“, samaga, mis samal aastal kaunistas…
Eesti vägivaldne haaramine Moskva võimu alla 1940. aastal ning järgnenud repressioonid põhjustasid 1944. aasta varasügiseks selgunud järjekordse okupatsiooni paratamatuse ja sellest tulenevate ohtlike tagajärgede ilmse vältimatuse mõjul eestlaste pagulasvoo läände. Eestist lahkus 70 000–80 000 inimest, kelle seas oli loovisikute osakaal suhteliselt suur, tegevkunstnikest jättis maha kodumaa (sel ajahetkel küll sama hästi kui kõigi arvates lühikeseks ajaks) ligi kolmandik. Juba Saksamaal lääneliitlaste okupatsioonis tsiviilpõgenikele mõeldud DP-laagrites (DP – displaced person)…
Tänavu kuuendat korda välja antud auhinna isepära on lai haaravus: žürii vaatevälja ja otsustamisvalda kuulub kogu kolmel viimasel aastal ilmunud kirjandus selle laiemas mõttes, lisaks kõigis žanrides ilukirjandusele kõiki kultuurivaldkondi käsitlevad teosed. Seejuures eeldatakse kandidaatidelt heatasemelist ning köitvavormilist esitust ning väljapoole ilukirjandust jäävatelt autoritelt loomulikult ka väljapaistvat erialast pädevust ning käsitluse omanäolisust.
Minu väite kinnituseks sobib tänavuse laureaadi auhinnatud teos, 2013. aastal ilmunud „Õisu“ alapealkirjaga „Ühe Liivimaa mõisa…
30. jaanuaril 85. sünnipäeva tähistanud Silvi Väljalist on keeruline kirjutada. Peapõhjuseks asjaolu, et seni on kõikide tema juubelite puhul kõnede-kirjutiste põhirõhk olnud Silvi Väljali kirjutatud ja illustreeritud raamatu „Jussikese seitse sõpra” edulool ja viimase üha kummastavamal jätkumisel.
Erandiks ei saaks nagu olla ka järjekordne tähtpäev, sest eelmisest möödunud viie aasta jooksul on lisandunud selle teose uued väljaanded, uued tõlked, uued keeled. Teadaolevalt on „Jussikese seitse sõpra” ilmunud nüüd…
Eesti nüüdisgraafika näitus „Eduard Wiiralti kunstiauhind 2011” rahvusraamatukogu peanäitusesaalis, fuajeegaleriis ja VI korruse näitusesaalis, kõrvalnäitusena Eduard Wiiralti auhinna varasemate laureaatide väljapanek VI korruse galeriis kuni 13. IV.
Meie kunstielus on see väliseestlaste Harry Männili ja Henry Radevalli ning Tallinna linnavalitsuse ja rahvusraamatukogu 1998. aastal algatatud estampgraafika ülevaatenäitus, mille peaauhinna ja noore kunstniku auhinna laureaadid saavad Eduard Wiiralti teose originaaltõmmise ja rahalise preemia, võitnud kasvavat populaarsust nii kunstnike…
PAUL LUHTEINI 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus „Joonistused 1983–1987 Hausi galeriis kuni 3. IV.
Paul Luhteini (22. II 1909 – 8. II 2007) loominguline tööpäev oli pikk ja viljakas. Tinglikult võiks selle alguse arvata 1928. aastasse, kui ilmusid esimesed tema kujundatud-illustreeritud raamatud, esimene plakat, vermiti esimene medal ja valmis esimene lipp. Näitustel esinemist alustas ta 1930. aastal. Kunstniku hilisloomingu tähiseid on keeruline loetleda, kuid olgu nimetatud mõned: kaheksakümnesena…
Suurteos „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil” on oma laialt kokkuvõtva haardega uue, täiuslikuma käsitluse loomiseks vältimatu alusmüür.
Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Toimetanud Piret Kruuspere. Autorid: Eve Annuk, Epp Annus, Toomas Haug, Rutt Hinrikus, Maie Kalda, Õnne Kepp, Janika Kronberg, Reet Krusten, Oskar Kruus, Piret Kruuspere, Maire Liivamets, Arne Merilai, Reet Neithal, Hilve Rebane, Eerik Teder, Ülo Tonts, Jaan Undusk, Jaanus Vaiksoo, Anne Valmas, Ingrid VelbaumStaub, Piret Viires ja…
Näitus „PALLASLASTE MAALIKUNST EESTI RAHVUSRAAMATUKOGUS ” rahvusraamatukogu peanäitusesaalis kuni 6. XII .
Eesti rahvusraamatukogu tähistab oma üheksakümnendat sünnipäeva mitme näitusega. Üks neist on pallaslaste maalinäitus, misjuures raamatukogu üldse esmakordselt tutvustab oma maalikogu. Kuna raamatukogu peasihtide seas pole kunagi olnud maalikunsti süstemaatiline kogumine, siis ei ole väljapanek kuigi ulatuslik ja sisaldab tosina autori ligi kolmekümmet teost. Seejuures on eranditult tegemist Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalikunsti õppinute (neist üheksa…
Natüürmort. Umbes 1923. Õli, lõuend. Läti Rahvuslik Kunstimuuseum. ekm
Adamson-Ericu muuseumis on eksponeeritud mitmekülgse kunstniku Niklāvs Strunke (1894–1966) loomingu läbilõige, rõhuasetusega tema modernismiperioodil. Viimast õigusega, sest see on tähtsaim lõik tema tegevuses, mis avaldus eeskätt maalis, joonistuses ning teatridekoratsioonis. Kõik nimetatud kunstiliigid, lisaks näiteid raamatugraafikast, on näitusel esil, kuid see ei ammenda siiski kunstniku loominguhaarde laiust, sest tal on märgatavaid tulemusi ka plakati, eksliibrise ja portselanmaali alal. Ekspositsiooni…
Graafikute grupinäitused G-galeriis kuni 25. IX, Estonia kontserdisaalis kuni 15. X, Aatriumi galeriis kuni 23. IX, Soome Instituudis kuni 30. IX, Virge Jõekalda näitus ?Vaikus? Ungari Instituudis kuni 27. IX, Loit Jõekalda näitus ?Must ja valge? galeriis 36 kuni 19. IX.
Tallinna XIII graafikatriennaali ekspositsiooni(de)s on kodumaist paljundusgraafikat minimaalselt. Tõsi küll, maapaguluseainelisel triennaalil Tallinna linna preemia pälvinud John Smithi näol on teadupärast tegemist maarjamaalas(t)ega, kelle pärjatud betoonkohvrid mõningail…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.