Milvi Torim. TAGASIVAADE. Serigraafiad 1972-1984
Vabaduse galeriis 23. 02. -13.03. 2012
Olete oodatud näituse avamisele neljapäeval 23.02. kell 17.00
TÄNAME: Eesti Kunstnike Liit; Eesti Kultuurkapital
Milvi Torim kohtub huvilistega oma näitusel laupäeval 25. 02. kell 14.00.
Milvi Torim on täna tuntud eelkõige akvarellistina ning kauaaegse raamatukujundaja- ja illustraatorina. Ent kunstniku loomingus oli küllaltki pikk periood, mil ta pühendus serigraafiale. 1970. aastate algul Eestisse jõudnud ja siin mõnede kunstnike poolt erakordselt kõrgetasemelist viljelemist leidnud serigraafiatehnikat (ajalooliselt…
Eesti ja Moskva illustraatorite interpretatsioonid
Näitus „Vanad muinaslood” Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuni 11. II on eksponeeritud Eesti ja 18. II – 30. IV Moskva raamatuillustraatorite looming.
Veel laupäeva pärastlõunani võib vaadata lastekirjanduse keskuses eesti kunstnike vendade Grimmide muinasjuttude interpretatsiooni. Nädala pärast katavad keskuse saali ja trepikoja seinu juba vahetusnäituse Moskva raamatuillustraatorite pildid.
See näitus on ebatavaline oma tõsises, isegi süngevõitu meeleolus. Mitmete kunstnike joonistused või akvarellid õhkavad tõsidust, uduse hämaruse ja öise taevalaotuse…
Silva Eheri isiknäitus ELU NIMEL ENNE PARADIISI Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) 10. -21. veebruaril
Silva Eher (1954) on kujunenud üheks eesti keskmise põlvkonna äratuntavalt isikupärase laadiga naismaalijaks. Tema professionaalselt maalitud figuratiivsetel pildimaastikel on olnud juba aastaid metafüüsilist kaalukust. Ülimalt inimesesarnased olendid, kes tema maalidel selgi näitusel vaatajais rahutust tekitavad on kohati nagu äratuntavad mingite üldinimlikult mõistetavate võrdkujudena, kohati aga haarab Eheri olendite sisenduslik toimetamine vaataja kaasa arutlusse, kuidas ületada üksinduse…
Mälestusnäitus Vabaduse galeriis kuni 24. I.
Enno Lehise surmaga läinud aasta detsembris, vaid pisut enne tema 100. sünnipäeva juubelinäitust, lahkus jäädavalt ka üht kunstnikegeneratsiooni iseloomustanud mentaliteet, elustiil ja vaba boheemlik suhe nii kunstitegemisse kui kohaliku kunstielu argisündmustesse. Neile tagasi mõeldes meenub teesklematu huvi kõige vastu, mis Eesti kunstielus toimus, ent samuti rõõm võimaluste üle näha kunsti Moskvas, Leningradis või ka Kesk-Aasia liiduvabariikides. Kunsti peamiseks tunnuseks pidas see põlvkond elamuslikkust, värvikat muljet,…
Eesti Kunstnike Liidu Vabaduse galeriis avatakse 5. jaanuaril kell 17.00 äsja lahkunud legendaarse akvarellisti Enno Lehise (28. II 1912 – 13. XII 2011) mälestusnäitus.
Näitus jääb avatuks 24. jaanuarini.
Veel mõne kuu eest oma 100. juubeliaastale mõelnud Enno Lehis oli üks vanemaid tegutsevaid eesti kunstnikke. Mitmekülgselt andeka isiksusena jõudis ta anda oma panuse nii professionaalses muusikakultuuris kui kunstis. Enno Lehis elas oma kunstnikuelu pretensioonitu kiindumusega oma meediasse, akvarellmaali. Tema maale ümbritses alati…
Näitus „Kaie Parts. Metall ja kivi” Vabaduse galeriis kuni 6. XII . Näitust saadab äsja ilmunud album „Kaie Parts. Metall ja kivi”, mille on koostanud Kaie Parts ja kujundanud Tiit Jürna (Tõnis Rannapi fotod, Tiina Randviiru tõlge, Juta Kivimäe tekst, Tallinn 2011).
Kaie Partsi näitus hõlmab nii abstraktse vormikõnega 1970. ja 1980. aastate metallskulptuure kui ka praegust ehtekunsti. Väikeses Vabaduse galeriis on väljas vaid kuus oma valmimisajal innovaatilist skulptuuri ja mõned…
Uno Roosvalti iseloomustavad ühtaegu väga varakult leitud eetilised kriteeriumid kunstis ja sihikindlus neid oma loomingus järgida. Aasta eest ilmunud monograafiast võib lugeda lapsepõlvest kiriklas, kus kunstnik käis emaga maastikku maalimas.
Näitus „Igavesti naiselik” Adamson-Ericu muuseumis kuni 13. XI, kuraatorid Ülle Kruus ja Pekka Erelt, kujundaja Andres Tolts.
Näituse pealkiri „Igavesti naiselik” on intrigeeriv. Millised on õieti naiselikkuse parameetrid kunstis? Miks arvata, et naised inspireerivad XX sajandi esimesel poolel ainult meeskunstnikke, kui Eesti kunstis tegutses siis ka rida andekaid naisi, kes samuti maalisid ja modelleerisid naisi, oma sookaaslasi?
Turu kujurite ühendus rahvusraamatukogus kuni 24. IX.
Kahekümneaastase ajalooga elujõuline skulptorite ühendus Eesti mõõtkavas umbes Tartusuuruses Soome linnas on küllap ka väljaspool Ida-E uroopat üsna haruldane ja huvi äratav nähtus. 17 skulptorit ühendav Jöötti on just selline skulptuurile keskendunud kunstnike ühendus Turus. Paariaastaste kontaktide tulemusena esineb 14 Jöötti skulptorit septembris oma näitusega rahvusraamatukogu peagaleriis ja fuajees. 22. septembril avatakse omakorda Eesti Kujurite Ühenduse näitus Turu kultuurikeskuse vanas raehoones ja galerii Berneris.…
Ilona Treimani ja Anu Hindi näitus „Peegeldused” Vabaduse galeriis kuni 9. VIII .
Üks harvadest tarbekunstinäitustest Vabaduse galeriis, Ilona Treimani ja Anu Hindi veerandsada aastat ühist näitusetegevust tähistav „Peegeldused” on omamoodi peegeldus ühiselt läbitud teekonnast ja arengusuundadest just nende kahe loomingus. Aga see peegeldab ka pikaaegset sõprussuhet, kus erinevused on vaid rikastanud koos tehtud näitusi ja ühiseid ettevõtmisi. Selline haruldane koostöö on kestnud tänini, hoolimata sellest, et elatakse eri riikides ja…
Eesti raamatukunstnike kõrge professionaalne tase paistab silma ka „Meremuinasjuttude” tõsiselt võetavas näitusekeskkonnas.
Näitus „Meremuinasjutud” Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud kuni 14. V.
Tänu rahvusraamatukogu, kujundusgraafikute liidu ja Tallinna vanalinnas tõeliseks lastemagnetiks kujunenud lastekirjanduse keskuse sihipärasele tööle on Tallinn täna nende linnade hulgas, mida nimetatakse seoses rahvusvahelise lastekirjanduse ja -raamatuillustratsiooni alal tehtava professionaalse tööga. 2009. aastal toimunud kolmas Tallinna illustratsioonitriennaal kajastus Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBB Y) kodulehel kui üks aasta tähtsündmustest, samuti innustasid…
Näitus „Joonte kaja” Vabaduse galeriis kuni 5. IV.
Aasta esimese veerandi graafikalembene näitusepilt peegeldub paratamatult Kumus eksponeeritud suure rahvusvahelise graafikatriennaali kaudu. Ka Naima Neidre joonistuste näitus „Joonte kaja” on üks neid klassikalisi graafikanähtusi, mis triennaali korraldajate tänasesse nägemusse ei mahtunud, ent esindab kodumaise kunsti vitaalset kõrgtaset. Kumu saale täitva graafikatriennaali kõrval on aasta esimesel veerandil jõutud Tallinnas eksponeerida mitu tähelepanuväärset graafikanäitust. Aasta algas Tallinna Kunstihoone galeriis Silvi Liiva suurte universaalsete…
Näitus Adamson-Ericu muuseumis 20. XI 2010 – 20. III 2011. Kuraatorid Juta Kivimäe ja Ülle Kruus, kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova
Väliseesti kunstinäitus Kumus on juba asendunud graafikatriennaaliga ja Eestist okupatsioonivõimude kartuses välja rännanud või juba eksiilis kujunenud kunstnike tööd täidavad kogu Tartu Kunstimuuseumi näitustemaja. Satelliitnäitusena korraldatud Ernst Jõesaare (1905–1985) väljapanek Adamson-Ericu muuseumis on avatud veel 20. märtsini. Mõned tema tööd rändasid koos suure näitusega Tartusse, ent Adamson-Ericu muuseumi kutsuks vaatama neid,…
Näitus „CoBrA ja Co” Tallinna Kunstihoones kuni 21. I 2011. Kuraatorid Denis Laoureux ja Harry Liivrand.
Maalinäitus „CoBrA ja Co” avab eesti publikule modernistliku kunsti ühe arengutee 1940. aastate lõpust kuni tänapäevani. CoBrA suurtest klassikutest tegutseb veel vaid ülikõrges eas Pierre Alechinsky, ent rühmituse pärandi arendajad, kelle tööd on näitusel eksponeeritud, on suutnud hoida traditsiooni elavana enam kui viiekümne aasta vältel.
IV rahvusvaheline köitekunstinäitus „Scripta manent” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 9. I 2011. Näituse korralduskomitee: Sirje Kriisa, Rene Haljasmäe, Lennart Mänd ja Tulvi-Hannely Turo.
Neljas „Scripta manent” jätkab Tallinnas väheste köitekunsti meistrite 1995. aastal algatatud suurnäituste traditsiooni. Eesti köitekunsti ajalugu ei ulatugi ju muude Euroopa kultuurrahvastega võrreldes kuigi kaugele. 1920. aastail alguse saanud ja peamiselt Eduard Taska tegevusega seonduvad algusaastad tähistavad enamasti juba valmis raamatu köitmist kunstiliselt kõrgetasemelisse nahkköitesse. Ka nõukogude…
Lühike vestlus skulptor Mati Karminiga
Marie Underi surmapäeval 25. septembril avati Tallinnas rahvusraamatukogu ees poetessi mälestuskuju. Autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal.
Tallinn on saanud unikaalse marmorskulptuuri ja mälestuspargi ning üle paljude aastate on jälle valminud monument eesti naiseleloojale, seekord poetess Marie Underile. Kuigi Eesti naiste osakaal rahvuslikus humanitaarkultuuris on erandlikult kõrge, pole mälestusmärke Eesti suurtele naisloojatele kuigi palju. 1996. aastal avati Terje Ojaveri Betti Alveri mälestusmärk…
Vaala galeriis Leida Mätase maalid Prantsusmaalt Vaala galeriis kuni 28. IX.
Leida Mätase pastoossed õlimaalid on elamuslik näide, kuivõrd elujõuline ja enesestmõistetav on XIX sajandi lõpukümnenditel euroopalikus kunstikultuuris juurdunud valguselamustest inspireeritud maastikumaal. Näitus on planeeritud ajale, mil Kumus just avati suur eksiilikunstnike loomingu panoraam. Ent Kumus ei näe kaugeltki kõigi kogu maailmas laiali eesti kunstnike loomingut ja Prantsusmaal Püreneede jalamil elav Leida Mätas olekski ehk Vaala näituseta jäänud kodueestlastele tundmatuks.
Jelena Tšebakova (Peterburi) näitus „Vaade aknast” lastekirjanduse keskuse galeriis kuni 30. IX.
Lastekirjanduse keskuse galeriipinnad on juba aastaid vahendanud peale kodumaiste illustraatorite ka huvitavate väliskunstnike näitusi. Alles augustis eksponeeriti siin meilegi rahvusvaheliste raamatuillustratsiooni biennaalide kaudu tuttavate poola raamatukunstnike Ewa ja Pawel Pawlaki töid. 30. septembrini on võimalik nautida Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaažikunsti. 48aastane kunstnik on teinud ise valiku oma 1990ndate kollaažidest, mis on muidugi vaid üks osa tema mitmekülgsest aktiivsest…
Kelli Valgu näitus „Poolel teel koju” Vabaduse galeriis kuni 28. IX.
Kelli Valgu graafikasse on ilmunud aastate jooksul mitmest kultuuritaustast välja kasvanud märgisüsteemid: põhjala kaljujooniste piktogrammid, ruunid ja Kanada indiaanlaste ornamendifragmendid. Tänaseks on need ajalooliste artefaktidega seostatavad märgid asendunud abstraktsema kujundikeelega, joontemängu ja assotsiatiivseid valguselamusi markeerivate graafiliste kujunditega.
Jaan Elkeni näitus „Vesi” ArtDepoos kuni 25. IX.
Üle paljude aastate on Jaan Elken maalinud vaid puhast loodusstiihiat. Hiiglaslikud kompositsioonid vee seisunditest on puhtad mis tahes agressiivsetest lisanditest. Maalipindu pole kraabitud ega muul viisil vigastatud. Puuduvad Elkenile aastatega omaseks saanud grafitid, on vaid puhas jõuline pahtlimaal tundlikult häälestatud koloriidis ja elamuslikult tajutavad pildimeeleolud. Elkenile omaselt on maalipinnad korduvalt üle maalitud, välja puhastatud ja jällegi üle maalitud, jõulised ja piisavalt mõjuvad,…
Liina Kalviku näitus „Värvilised mõtted” Draakoni galeriis kuni 18. IX.
Liina Kalviku maalimaailm on ühtaegu suletud ja universaalne. Pole võimalik teda mitte kuidagi mõista aga pole võimalik ka ükskõikseks jääda. Ta on korraldanud näitusi alates 1996. aastast saadik ja temaga ning tema näitustega seostub paratamatult alati ka tema oluline Teine, õpetaja ja näituseelu korraldaja Jaan Toomik. Selline vaimne püsisuhe ei ole maailmakunstis haruldane. Paljude suurte nimede kõrval on kunstiajaloos olnud…
Skulptuurinäitus „Meelepete” disaini- ja arhitektuurigaleriis kuni 18. IX. Näitus on korraldatud Eesti Kujurite Ühenduse ja Eesti Pimekurtide Tugiliidu koostöö raames.
Kuidas tajuda maailma, kui inimesel puudub lapsepõlvest saati nii nägemine kui kuulmine? Raske liitpuudega inimesi, pimekurte on mitmes vanuseastmes praegu Eestis umbes 200 ja üks kolmest koolist, kus nad haridust saavad, Helen Kelleri järgi nimetatud Heleni kool Tallinnas. Väikelapsena nägemise ja kuulmise kaotanud kirjanik ja omaenese kogemustel põhineva õpetussüsteemi rajaja,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
