Keskkonnaküsimustega tegelevate ekspertide argipäev näitab, et tasuta töö ahel ei katke, kuni suured (riigi)asutused seda ebaõiglast süsteemi toetavad.
Eik Hermann: „Filosoofia võiks arhitektuurile ja paljudele teistelegi erialadele olla küll tähtis, aga mitte valmis produktina, vaid poolvalmis kujul.“
Loomade kui indiviididega arvestamine on antropotsentrismist lahtiütlemiseks vajalik, selleks tuleb ka avalik ruum hobuste, koerte, tolmeldajate ja lindude seisukohast läbi mõelda.
Andres Sevtšuk: „Teadlikkust on tarvis. Inimesed peavad aru saama, et väärivad paremat linnaruumi ning seda poliitikutelt nõudma.“
Novembri alguses esines Tartu planeerimiskonverentsil Massachusettsi tehnoloogiainstituudi linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk. Järgnevalt räägib ta Sirbile sellest, miks suured magistraalid autostumist ei lahenda ning mida peab tegema, et linnad oleksid elamisväärsed.
Tartu linna üldplaneeringuga sedastatakse jala käimist ja jalgrattasõidu eelistamist. Ometi räägitakse kahjutundega rahapuuduse tõttu ära jäänud kolmetasandilisest Lõunakeskuse ringristmikust ja kavandatakse…
Loomelinnakud on katselabor, kus lahendusi testida, et neid mujal paljundada. Vahendite nappus inspireerib loovalt lahendusi leidma.
Kultuuritehaste kujunemislugu on kõikjal laias laastus samasugune. Linnasüdames või muudes magusates piirkondades arengurõngasse jäänud tehaste aeg sai ümber: tootmine koliti mujale, paljud suleti, paindlikumad orienteerusid muutunud tingimustes ümber. Enamasti jäid tehasehooned siiski tühjaks ja neil tuli kannatada vandaalitsemise all.
Kuigi Tartu aparaaditehase ja Tallinna Telliskivi loomelinnaku areng on olnud sarnane, erineb nende ümbersünnilugu küllaltki…
Autorid Karin Bachmann, Mirko Traks ja Uku Mark Pärtel (Kino Maastikuarhitektid)
EKA väliruumi põhiline mõte on jääda võimalikult avatuks, küpsemismärkidega pooltooreks ruumiks, mida maja kasutajad saavad iga kord uuesti lahendada. Kogu kujundus on minimalistlik, et jätta võimalused lahti, kuid peamised vajadused – mugav istumine, sotsiaalsed kokkupuutepunktid, jalgrataste parkimine – on kaetud.
Tunnetuslikult jaguneb kunstiakadeemia väliruum…
Avalik väliruum on olnud viimastel aastatel kõige väärtuslikum valuuta: selle eest saab n-ö osta hoonestusõigust, korrusekõrgust, parklakohti, juurdepääsuteid jms. Kauplemisel jääb avalik ruum kui selline küll pahatihti selgelt sisustamata. Seetõttu võib füüsilist ruumi ruutmeetrite mõttes justkui jaguda, aga sisu on vähevõitu või ruutmeetrid sedavõrd killustatud, et kompaktse sisu sinna paigutamine on võimatu. Nii et…
Kalaranna arhitektuurivõistluse võidutöö on nüüdisaegne ja kõrge tasemega, kuid rannaga ei haaku ning majadevaheline ruum on kramplik ja ühetaoline.
Kalaranna tänav 1 kinnistu arhitektuurivõistlus
I preemia – „Kesk-küla“, Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo (Kadarik Tüür Arhitektid)
II ja III preemia – „Merekodu“, Indrek Allmann, Indrek, Suigusaar, Jaan Jagomägi, Rebecca Kontus, Mae Köömnemägi, Tarmo Miller, Gunnar Kurusk, Tanno…
ERMi uut/vana asukohta Raadil on palju kritiseeritud, ennekõike kauguse pärast Tartu kesklinnast. Kaugus on siiski seotud pigem tartlaste psühhogeograafiaga, sest autoga saab kesklinnast Raadile kaheksa minutiga, Lõunakeskusse vähemalt 13ga, jalgsi vastavalt 25 ja 60 minutiga. Välismaalaste meelest on see vahemaa naeruväärne, tallinlaselegi pole 25 minutit jalutuskäiku mingi…
Õiges väikelinlikus mõõtkavas puuduvad kunstlikud teljed, rõhutatud vaated harjumuslikele (loodus)objektidele, uus ehitusjoon ja katuse kaldenurgad.
EV 100. aastapäeva ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ väikelinnade võistluste saak on kahe aasta jooksul olnud mõneti ühesugune: klassikalise ruumitelje töötlused, vähem või rohkem paremini välja kukkunud väikelinliku mõõtkava katsetused ja miksitud stsenaariumid, stiilid, tunnetused. Päris mitme võistluse žüriid on valinud lõpuks ikkagi klassikalise, kompositsioonilises tasakaalus väljaku/telje/ruudustiku. Ka Elvas tuli lõplik valik…
Kortermaja Konrad Tartus. Autorid Tiit Sild, Martin McLean ja Keiti Kaasik. Valminud 2015. aastal.
Külaliskorteritega maja Konrad pesitseb Tartu kõige sügavamas vanalinnasopis, Küütri tänava märkamatus hoovis. Siia avanevad söögikohtade tagauksed ja kaubakäigud, õhtuti ka valgust kumavad veinibaari aknad. Endisele linnaarhitektile Tiit Sillale on see maja esimene valmis ehitatud hoone pärast seda, kui…
Tartu ülikool on teadagi Tartu linnaehituslik ikoon, mille kaudu linn end identifitseerib, presenteerib ja millega end mõningatel juhtudel ka välja vabandab. Klassika paine on seega Tartule omane ja linn ise „Odysseia“ etendamiseks orgaaniliselt sobiv koht. Hiilin kõrvale eepose üldsisust ja vaatan pigem „Odysseia“ lava, milleks kujunes terve linn.
Linn sekkus lavastusse, nii…
Vestlusringis on Tallinna maastikuarhitektuuri kongressi kaks peaesinejat Jan Gehl ja Mary Bowman
Jan Gehl on arhitekt, endine Taani Kuningliku Kunstiakadeemia professor. Ta on oma büroo Gehl Architects – Urban Quality Consultants asutajaliige (http://www.gehlarchitects.com/). Jan Gehl on kirjutanud mitmeid linnadeteemalisi raamatuid („Life between Buildings”, „New city spaces”, „Public Spaces – Publik Life”, „New…
2. – 4. novembrini toimus Tallinnas Sokos Viru Hotellis Euroopa Maastikuarhitektuuri Liidu (EFLA – European Landscape Architecture Association) regionaalne maastikuarhitektuuri kongress, mille meiepoolne korraldaja oli Eesti Maastikuarhitektide Liit (üritust toetasid EAS, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Nord Plus Fond). Külalistel oli võimalus osaleda ka ekskursioonidel Õismäele, Kalamajja jne. Kongressi käigus avati tudengitööde…
Okupatsioonijärgses Eesti riigis on maastikuarhitekte koolitatud alates 1994. aastast. Maastikuarhitekti pädevus ja tööülesanded on määratlenud IFLA (International Federation of Landscape Architects) ja need põhimõtted on olnud aluseks ka maastikuarhitektide koolitamisele Eestis.
Eesti Maaülikooli kodulehelt: „Maastikuarhitektuuri pärusmaa on erinevate välisruumide kujundamine. Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel oleks hea elada ja töötada,…
Pelle Kalmo
Linn ei ole projekt, vaid protsess ja kõik, mis sellega või selles juhtub, on mingil viisil eelnenuga loogiliselt seotud. Närviline infosajand, kus igaüks püüab kõiges osaleda, et mitte millestki ilma jääda ja kõigega kursis olles oma tagalat kaitsta, seab ka avalikule ruumile hoopis teised tingimused. Klassikaliste monumentide, pühasammaste ja ära-puutu-klaasvigurite…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Üks võimalus linna uurida on mõõta, kui palju aega kulub valgusfooride taga oodates. Raamatu „Kuidas uurida elu avalikus ruumis“ järgi näitasid Sydneys läbi viidud katsed, et foori taga ootamisele kulub kuni 52 protsenti kõndimise ajast.Erki Pärnaku / Õhtuleht / Scanpix
Erasektoris ei tiksu palk igal kuul kontole, olenemata sellest, kas veedad kuu kontoris, oled komandeeringus või osaleb Zoomi koosolekul hoopis sinu kass.Ekraanitõmmis
Eik Hermann on Eesti arhitektuurile nagu lotovõit. Ta nokitseb uue mõistetööriistade komplekti kallal, et ruumiloomele kaasa aidata. „Filosoofia häda on see, et see on suuresti üritanud rääkida seaduspäradest, mis on ruumist ja ajast sõltumatud. Sellisena see ei saa aidata arhitektuuri, mis ei ole kummastki neist sõltumatu,“ ütleb ta.Piia Ruber
Üks suurimaid ruumielamusi on kogeda ümbrust teise olendi abil, temaga koostoimel – näiteks hobusega matkates.Kadri Mikkor-Roselius
Ülesmukitud haljasaladelt poollooduslikele kooslustele üleminekul on põhiline konflikti allikas esteetika, sest juurdunud arusaama järgi on looduse koht maal ning linnas lokkama lastud taimestik on märk lohakusest, seega inetu.Karin Bachmann
Tiit Sild
Enamik topiseid (paljud neist on sada aastat vanad) on TÜ loodusmuuseumi püsiekspositsioonis pärast kohendamist taas oma koha sisse võtnud.Raivo Tasso / Scanpix / Delfi / Eesti Ajalehed
Läbi Kopenhaageni vanalinna kulgev Strøget suleti autoliiklusele juba 1962. aastal, et muuta kesklinn elavamaks ja jalakäijale sõbralikumaks. Täna tuuakse seda tänavat näiteks pea alati, kui on vaja tõestada autoliikluse vähendamise kasulikku mõju linnasüdamele.Merle Karro-Kalberg
Kuigi üks Põlva võistluse põhilisi eesmärke oli inimkeskse kvaliteetruumi loomine, et linnasüda elustuks just jalakäija-kergliikleja vaatepunktist, olid töö „Uus energia“ autorid pidanud vajalikuks jalakäija õigused vaata et olematuks kärpida.„Uus energia“ autorid